2-26-4811/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-4811

Tsiviilasi

Truck

Systemss

OÜ

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Truck Systemss OÜ (registrikood

17141680; asukoht Kassisilma 14, 61708 Tartumaa);,

seaduslik esindaja Viesturs Spila

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus

(isikukood

46207082716, OÜ Civilex, telefon 509 7167407 662; 504

66947, e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Truck Systemss OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Truck Systemss OÜ kahe kuu jooksul

määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada Tiia Kalaus Truck Systemss OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest

pärast Truck Systemss OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Truck Systemss OÜ dokumentide hoidjaks Viesturs Spila (isikukood

37705250360, Kassisilma t 14, Kambja vald, Tartumaa 61708; e-post: XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalausi tasuks 1186,68 eurot (sh käibemaks),

maksta välja OÜ-le Civilex (registrikood 12088721, KMKR EE101555577, arvelduskonto

nr EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Tasust:

6.1. 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

6.2. 13,64 eurot (sh käibemaks) mõista välja Truck Systemss OÜ-lt.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Toimetada määrus kätte ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel edastada

Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Truck Systemss OÜ (avaldaja) esitas 02.03.2026 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on Truck Systemss OÜ maksejõetu. Võlgnik asutati 27.12.2024, et pakkuda

rasketehnikale erinevate pealisehituste projekteerimist ning valmistamist, pakkudes lahendusi

metsaveokitele, kalluritele ja vahetuskerega veokitele1, samuti pakkuda müügiks haagiseid ja muud

varustust. Võlgniku asutamisel andis võlausaldaja Cargo Mobile SIA (Läti registrikood

40003918464) võlgnikule laenu summas 15 000 eurot ja hiljem arvelduskrediiti (OP Corporate

Bank plc-lt saadud vahendite arvel), mille jääk 02.03.2026 seisuga on -97 869,32 eurot. Saadud

vahendite eest soetas võlgnik põhitegevuse läbiviimiseks varuosad ja seadmed. 2026. aasta

veebruariks oli selge, et võlgniku müügitulemused on oodatust madalamad ja tellimuste arvelt

saadav müügitulu pole piisav, et katta kohustusi. Võlgnikul küll õnnestus tegutsemisajal sõlmida

lepingud kahe suure kliendiga - Volvo Estonia OÜ (registrikood 10918874) ja Tartu Mill AS

(10666674) – kuid saadud tellimuste maht ei olnud piisav. Võlgnikul ei õnnestunud

konkurentsitihedal turul leida uusi kliente. Võlgniku vara ei kata kõiki võlausaldajate nõudeid ning

vajalikku rahavoogu ei ole õnnestunud võlgniku tegevusvaldkonnas konkurentsitihedal turul ning

majanduslangusest tulenevate mõjude tõttu tekitada. Võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgniku

äritegevus on viimase tegevusvaldkonnas tiheda konkurentsi tõttu oluliselt loodetust halvem.

Äritegevuse jätkamine ja soovitud rahavoo tekitamine uute tellimustega ei ole lähiajal realistlik.

Seetõttu ei kata tänane ja lähituleviku käive võlgniku tegevuskulusid, mis kasvavad iga päev.

Võlgniku tegevus on sisuliselt seiskunud ega ole võimalik rahastada tegevuskulusid. Võlgniku

omakapital on muutunud pöördumatult negatiivseks. Võlgniku ainus vara on ettemaks summas

7000 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 136 964,37 eurot, mis ületavad äriühingu vara

väärtust, mistõttu on ettevõte püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 05.03.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Tiia Kalausi (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara, rahalised vahendid pangakontodel puuduvad.

Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt

summas 133 221,61 eurot. Truck Systemss OÜ on kantud registrisse 2024.a. lõpul. Võlgniku

juhatuse liige ja osanik oli Läti kodanik Viesturs Spila. Osaühingu peamiseks tegevuseks oli

mootorsõidukitele (peamiselt metsaveo autodele) mõeldud lisavarustuse, pealisehituse ja varuosade

müük Eestis. Ettevõte (SIA METSATEK), kes pidi vastavalt tellimustele pealisehitused tegema,

asus Lätis, ehk siis Lätis valmistatud metsaveokite edasimüük Eestis. Kuna metsaveokite turg Eestis

ei ole väga suur, siis müüdi ka muud varustust ja seadmeid (hüdrotõstukid, konksliftid, erinevad

haagised). Seega, Lätis metsaveokite ehitamise ja müügiga tegelev ettevõte soovis laiendada oma

müügitegevust Eestisse ning asutas selleks sõidukite edasimüügi eesmärgil Carbo Mobile OÜ (k.a.

Truck Systemss OÜ). Ajutine haldur on tuvastanud, et mingil põhjusel ettevõtte ärinimi muudeti

vahetult enne pankrotiavalduse esitamist. Ettevõttes asus tööle 2 töötajat, kelle ülesandeks oli

peamiselt kliendisuhete loomine ning pakkumuste esitamine. Endine töötaja on selgitanud, et tööle

asudes oli selge, et metsaveokite turg on Eestis nagunii väike ning sel ajal Eestis veel languses, ja

sellest tingituna tuleb raske aasta. Väidetavalt ei osanud ei juhatus ega ka töötaja ette näha

metsaveokite müügimahu kukkumist üle 50%, samuti langesid muu tehnika (haagised) hinnad

märkimisväärselt. Juhatuse liige on selgitanud tegevuse osas, et ettevõte ei suutnud saavutada

prognoositud müügieesmärke ning seetõttu garanteerida vajalikku rahavoogu ning kasumit, et katta

tegevuskulusid. Tegevuskulud kaeti Cargo Mobile SIA jagatud kapitaliga, mille ammendumisel

otsustati tegevus Eestis lõpetada. Juhatus peab halbade müügitulemuste põhjuseks tihedat

konkurentsi antud ärisegmendis ning üldist majanduslangust Eestis. Ajutisele haldurile teadaolevalt

jõudis võlgnik tegelikult ainult kahe suurema müügitehinguni Eestis, mis toimusid alles oktoobris,

novembris 2025: 1) metsaveoauto pealisehitus METSATEK ja kabiiniga metsatõstuk LOGLIFT,

ostja AS Karotrans (liisinguandja Swedbank Liising AS) kokku hinnaga 161 869 eurot; 2) MEGA

Light haagis, ostja Tartu Mill AS, hinnaga 49 600 eurot. Vara eest laekumised on kontol nähtavad.

Kokkuvõttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku tegevus ei olnud 1-aastase tegevuse jooksul

kordagi kasumlik, sest jooksvad tegevuskulud (n.t töötasud, maksud, jooksvad arved, üürimaksed)

kaeti pidevalt laenurahade arvelt. Kuivõrd tegemist oli alustava ettevõttega, siis ei saagi mõistlikult

oodata kohest kasumit. Ajutise halduri hinnangul oli ettevõte kogu tegevuse vältel maksejõuetu,

mida tunnistati lõplikult tegevuse lõpetamisega 2026.a. jaanuaris-veebruaris. Maksejõuetuse

põhjuseks olid üldiselt halvad majandusolud ettevõtluse alustamiseks Eestis antud ärisegmendis:

majandusolukord oli halb ja mõjutas klientide ostujõudu. Haldur ei ole tuvastanud, et

maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteoga tekitatud tahtlik tegu PankrS § 28 mõttes. Puuduvad

alused hagide esitamiseks vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Ajutise halduri hinnangul ei ole

juhatuse liige jätnud oma kohustusi täitmata. Juhatus on reageerinud õigeaegselt ning hinnanud

reaalselt oma ärilisi võimalusi ja üldist majanduskeskkonda edaspidise tegevuse jätkamise osas.

Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja

rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Võlgniku kohustused ületavad vara, ettevõtte tegevus on lõppenud, mistõttu on välja

kujunenud alaline maksejõuetus.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1186,68 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 06.04.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 06.04.2026

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 25.05.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 28.04.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

25.05.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 06.04.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

alates 01.04.2026 on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 957 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku

1186,68 eurot. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi ja 30 minutit. Arvestades

pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 66 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole ebamõistlikult suur.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 957 eurot, koos käibemaksuga 1186,68 eurot (PankrS § 23 lg 3

teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Ajutise halduri tasu 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot

hüvitada riigi vahenditest.

15. Ajutise halduri tasu 13,64 eurot välja mõista võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik