2-25-22878/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-22878

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5636,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank, registrikood: 10004252, asukoht:

XXX

Hageja lepinguline esindaja: Kaidi Hinno, e-posti aadress:

XXX

Kostja: A. T., isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-posti

aadress: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. T.-lt AS SEB Pank kasuks välja 24.11.2022 väikelaenu lepingust nr XXX

tulenev põhivõlgnevus 4314,91 eurot, intress 449,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

396,35 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 4314,91 eurot 11% aastas alates 30.12.2025

kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud A. T. kanda.

4. Välja mõista A. T.-lt AS SEB Pank kasuks menetluskulud 595 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-22878, AS SEB Pank (hageja) hagi A. T. (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse 13.01.2026

kostjale kostja poolt käesolevas kohtumenetluses avaldatud e-posti aadressile (XXX) ning kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 luges kohus kohtudokumendid kostjale

kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel selle saatmisest, s.o 17.01.2026. Kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks 06.02.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Hageja palub

rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.11.2022 väikelaenu lepingu nr XXX, mille alusel

väljastas hageja kostjale laenu summas 5000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks

võlgnevus 5160,82 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 4314,91 eurot, intressinõudest

summas 449,56 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 29.12.2025 summas 396,35 eurot ning

viivis määraga 11% aastas põhinõudelt 4314,91 eurot alates 30.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni;

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja (krediidiandja) ja kostja (laenusaaja) vahel sõlmitud

laenuleping. Hageja (krediidiandja) on sõlminud laenusaajaga leping oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjast ei nähtu, et laenusaajaga oleks sõlminud lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana

võlaõigusseaduse VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Riigikohus on selgitanud tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingute puhul, et TsMS § 407 lg 1

järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta

hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping

kehtib (vt ka käesoleva määruse p 13; vt ka Euroopa Kohtu 4. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p 52). Selleks saab kohus vajaduse korral anda

krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt

liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 406² lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi

tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja

sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui

hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses

(v.a VÕS § 403⁴ lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral, vt määruse p 24) ja kohus võib teha

tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb

pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu

hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16) (24.11.2023, 2-21-13098/50, p 26).

Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu

kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra,

laenusumma väljamaksmist, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel,

lepingu ülesütlemise põhjendatust jms).

Krediidikulukuse määr

Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (15,93%),

mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.2022.a

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 24.11.2022 sõlmitud

lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 15,93%. Nimetatud määr ei ületa Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra kolmekordset taset (16,30%

× 3 = 48,90%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 406²

lg-le 1 ega ole tühine.

Laenusumma väljamaksmine

Kui laenusaaja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama, tuleb hagejal lisaks välja tuua asjaolud,

millest nähtub, et kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 2). Hageja ja

kostja sõlmisid 24.11.2022 väikelaenu lepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu

summas 5000 eurot. Hagile on lisatud makse väljavõte, mille kohaselt maksti 24.11.2022

laenusumma (5000 eurot) välja kostja arvelduskontole XXX. Seega on krediidiandja esitanud

kohtule tõendid, mis kinnitavad, et rahasumma anti laenusaaja käsutusse.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine krediidi andmisel

VÕS § 403-4 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403-4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja

toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3

punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude

täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised

tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava

tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus.

Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

1. lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet

mõistlikul viisil kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja

hinnata seda, kui muud andmed ei ole piisavad. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg

13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas

nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv“.

Hageja on selgitanud kohtule, et 22.11.2022 esitas kostja läbi internetipanga taotluse lepingu

sõlmimiseks (lisa 11). Taotluse kohaselt oli kostja: - XXX; - XXX elamisluba; - haridustase – XXX;

- perekonnaseis – XXX; - eluaseme tüüp – muu; - sõlmitud tähtajatu tööleping ettevõttega XXX OÜ;

- tööstaaž tööandja juures 7 kuni 19 kuud; - kogu tööstaaž kokku – üle 5 aasta; - netosissetulek 2800

eurot; - väljaspool SEB-d kohustus(ed) kuumakse(te)ga 180 eurot; - ülalpeetavaid ei ole. Taotlusega

andis kostja nõusoleku Maksu- ja Tolliametile oma andmete edastamiseks hagejale. Pärast taotluse

saamist kontrollis hageja üle järgmise teabe kostja kohta: - Maksu- ja Tolliameti maksuandmete

tõendilt tuvastati, et kostjal puudusid maksuvõlad (lisa 12); - Creditinfo Eesti AS andmetel puudusid

kehtivad maksehäired. Kostjal oli olnud hageja ees enam kui aasta tagasi lõppenud lühiajaline

tasumisega hilinemine.

Krediidiandja tuvastas lisaks: kostja oli täisealine; - maksuvõlad alates 100 eurost puudusid; - kostja

ei olnud töötu; - tööstaaž tööandja juures oli üle 6 kuu; - kostja omas alalist elamisluba; - kostja

sissetulek taotlusel on suurem nõutud miinimumist (450 eurot); - kostjal puudusid arestitud kontod; -

kostjal puudusid võlgnevused kontol; - toimunud laekumistes puudusid töötusele viitavad kanded; -

kostja ei olnud pankrotis, ei ole olnud pankrotis; - puudusid hasartmängudele viitavad kanded (või

neid on vähesel määral); - laekumistes puudusid kiirlaenudele viitavad kanded; - kostja välised

krediidikohustused olid kokku 268 eurot (XXX laen ja XXX järelmaks); - kostjal oli hagejaga

varasemalt sõlmitud krediitkaardi leping igakuise kuumaksega 75 eurot; - hageja arvutuste kohaselt

oli kostja viimase 6 kuu (analüüsi periood 01.06.2022 - 23.11.2022) keskmine netotöötasu 2794

eurot; - kostja tegi ülekandeid A. T.-le selgitusega “alimendid”.

Kostja oli märkinud laenutaotlusele oma netosissetulekuks 2800 eurot kuus. Hageja arvutuste

kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmiseks sissetuleku laekumiseks 2794 eurot. Hageja tegi

maksevõime analüüsi hageja poolt arvutatud keskmise sissetulekuga suuruses 2794 eurot. Järgnevalt

kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute kuumaksetega ei

ületa 50% kostja netosissetulekust: 2794*0.5 = 1397 eurot. Hageja arvestas maksevõime analüüsis

kostja netosissetulekuna 2794 eurot kuus, seega arvutuste kohaselt ei tohtinud kostja

krediidikohustuste kuumaksed kokku ületada 1397 eurot. Lepingu jõustumise päeval arvutatud

annuiteetmakse (laenumakse koos intressiga) suurus oli 86.26 eurot (lisa 1 punkt 3.4), seega pärast

lepingu sõlmimist olid kostja igakuiste krediidikohustuste maksed kokku 429.26 eurot (75 + 86.26 +

100 + 168 = 429.26), mis ei ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust.

Kostja poolt tehtavaid makseid A. T.-le selgitusega „alimendid“ ei arvestanud hageja kostja

maksevõimes ülalpidamiskohustusena kuna A. T. oli täisealine. Isegi kui seda oleks arvesse võetud

kostja püsiva kohustusena, ei oleks see kostjale laenu väljastamise otsust muutnud. Koos elatise

kohustusega oleks olnud kostja igakuised kohustused suuruses 729,26 eurot (429,26+300), mis ei

oleks ületanud 50% kostja igakuisest netosissetulekust. Maksevõime arvutused on tehtud hagejale

teadaoleva info põhjalt, sh arvestades kostja kohustusi hageja ees ning tulenevalt kostja

arvelduskontolt nähtuvast. Kostjal oli stabiilne sissetulek ja oli olnud lühiajaline maksehäire, mille

lõppemisest oli möödunud enam kui aasta. Hageja tegi kostjale läbi internetipanga pakkumise

lepingu sõlmimiseks laenusummaga 5000 eurot tähtajaga 7 aastat. Kostja võttis hageja pakkumise

lepingu sõlmimiseks vastu ning sõlmis lepingu pakutud laenusummaga 5000 eurot ja tähtajaga 7

aastat. Kostja ei teavitanud hagejat lepingu sõlmimise ajal täiendavate kohustuste olemasolust, ka ei

nähtunud selliste kohustuste olemasolu kostja arvelduskontolt. Kostja on taotluse esitamisel ning

lepingu allkirjastamisel kinnitanud hagejale teadaolevate andmete õigsust. Hageja kasutas kostja

kohustuste väljaselgitamiseks ja maksevõime analüüsi üheks andmete allikaks kostja arvelduskonto

väljavõtet perioodi 01.06.2022 kuni 23.11.2022 kohta.

Kohus, kontrollides kostja pangakonto väljavõtteid ning hageja esitatud muid andmeid, leiab, et need

vastavad hageja poolt arvestatud andmetele: 01.06.2022 töötasu 2157,95 eurot, 15.06.2022 töötasu

320 eurot, 01.07.2022 töötasu 2438 eurot, 15.07.2022 töötasu 320 eurot, 01.08.2022 töötasu 2219,62

eurot, 15.08.2022 töötasu 320 eurot, 01.09.2022 töötasu 3945,96 eurot, 15.09.2022 töötasu 320

eurot, 01.10.2022 töötasu 1163,82 eurot, 16.10.2022 töötasu 320 eurot, 01.11.2022 töötasu 2914

eurot ja 15.11.2022 töötasu 320 eurot. Kokku on töötasu nimetatud ajavahemikul 16 759,35 eurot.

Keskmine töötasu kuus ajavahemikul juuni-november 2022 on 2793,23 eurot kuus. Hageja arvutuste

kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmiseks sissetuleku laekumiseks 2794 eurot.

Pangakonto väljavõtte kohaselt on kostjal järgmised igakuised kohustused: XXX laenumakse 168

eurot, XXX järelmaks ligikaudu 100 eurot, alimendid 250-300 eurot ning krediitkaardilepingu

igakuine makse 75 eurot. Lisaks on käesoleva lepingu jõustumise päeval arvutatud annuiteetmakse

(laenumakse koos intressiga) suurus 86,26 eurot. Seega vastab hageja arvestusele, et koos

elatiskohustusega olid kostja igakuised kohustused kokku 729,26 eurot (75+86,26+100+168+300).

Pangakonto väljavõte on esitatud piisavalt pika ajavahemiku kohta (01.06.2022 kuni 23.11.2022), s.o

kuue kuu eest, mis on kohtu hinnangul piisav, et adekvaatselt hinnata laenusaaja krediidivõimet.

Kohus nõustub krediidiandja arvestusega, et laenusaaja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 2794

eurot, mis laekub regulaarsete maksetena (töötasu), ning laenusaaja kohustusteks on 729,26 eurot.

Lisaks teostas hageja päringud maksehäireregistrisse, et kontrollida laenusaaja varasemat

maksekäitumist. Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendilt tuvastati, et kostjal puudusid

maksuvõlad. Creditinfo Eesti AS andmetel puudusid kehtivad maksehäired. Kostjal oli olnud hageja

ees enam kui aasta tagasi lõppenud lühiajaline tasumisega hilinemine.

Kohus tuvastas, et laenusaaja krediidivõimekuse arvutus laenulepingu sõlmimisel oli: 2794 eurot

(sissetulek) - 729,26 eurot (kohustused ja taotleva laenu osamakse) = 2064,74 eurot. See tähendab, et

laenusaaja krediidivõimekuse kontroll kinnitas laenusaaja krediidivõimelisust igakuise reserviga

2064,74 eurot.

Kohus selgitab, et krediidiandjad peavad arvestama, et pärast laenumaksete tasumist jääks tarbijale

kätte piisav summa igapäevasteks kuludeks (toit, majapidamis- ja eluasemekulud, laste

ülalpidamine). Võlaõigusseaduse kohaselt ei ole tarbijakrediidi andmiseks ega vastutustundlikuks

laenamiseks fikseeritud riiklikult kehtestatud „minimaalset protsenti“ sellest, kui suur osa võla- ja

maksekohustustest tohib jääda võrreldes krediidivõtja sissetulekuga. Seadus nõuab krediidiandjalt

krediidivõime hindamist ja vastutustundlikku laenamist, kuid ei anna ühtset numbrilist piiri;

praktikas ja juhendites kasutatakse laenukoormuse hindamisel enamasti 30-40% netosissetulekust

kui orientiiri.

Laenusaaja kogulaenukoormus koos muu kohustustega (729,26) moodustab ligikaudu 26% tema

keskmisest netosissetulekust (2794). Kohus järeldab, et laenusaaja laenukoormus on vastutustundliku

laenamise piirides. Kohus nõustub hageja esitatud krediidivõimekuse arvutusega ning leiab, et

laenusaaja krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema suutlikkust täita lepingust tulenevaid kohustusi.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tegi laenusaaja maksevõime ja sissetulekute

kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja

sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Kohtu hinnangul nõudis hageja

laenutaotlejalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (01.06.2022-

23.11.2022), s.o kuue kuu eest, mis on kohtu hinnangul piisav, et adekvaatselt hinnata laenusaaja

krediidivõimet. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et laenusaaja on

krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud

teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust,

täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi.

Lepingu ülesütlemise põhjendatus

VÕS § 416 lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib osadena

tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul,

kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Hagiavalduse kohaselt alates 02.05.2024 ei täitnud kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi, jäädes

laenumaksetega võlgnevusse. 24.01.2025 saatis hageja kostjale korduva võlanõudekirja, milles palus

tasuda võlgnevuse viivitamatult ning teavitas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmine võib viia

lepingu ülesütlemiseni. Hageja pakkus kostjale võimalusi võlgnevuse ümberkujundamiseks ning

palus sobivaima lahenduse leidmiseks kostjal ühendust võtta. 12.02.2025 helistas kostja hagejale

ning teatas, et ta on töötu, otsib tasumiseks lahendusi. 06.03.2025 seisuga ei olnud kostja võlgnevust

tasunud ega saatnud hagejale omapoolset nägemust võlgnevuse tasumise osas. Seetõttu saatis hageja

06.03.2025 kostjapoolse maksekohustuse rikkumise tõttu kostjale teate lepingu erakorralise

ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.03.2025. Erakorralise ülesütlemise

teate saatmise ajal oli kostja võlgnevuses 11 järjestikuse laenumaksega (02.05.2024, 03.06.2024,

01.07.2024, 01.08.2024, 02.09.2024, 01.10.2024, 01.11.2024, 02.12.2024, 02.01.2025, 03.02.2025,

03.03.2025). Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 27.03.2025) võlgnevuse tasumist ei toimunud, mistõttu

ütles hageja 28.03.2025 lepingu erakorraliselt üles. 21.03.2025 pöördus kostja hageja poole sooviga

tasuda võlgnevus osamaksete kaupa. 09.04.2025 seisuga ei olnud kostja hagejale võlgnevust tasunud

ega refinantseerimise avaldust ja lisadokumente esitanud, mistõttu saatis hageja kostjale nõudekirja

võlgnevuse tasumiseks, andes tasumiseks täiendava tähtaja kuni 09.05.2025. 21.05.2025 teatatud

kostjale, et e-kirja ei saa laenutaotlusena aktsepteerida, tuleb esitada korrektne laenutaotlus läbi

internetipanga. Kostja ei ole senini hagejale refinantseerimise taotlust esitanud ega võlgnevust

tasunud

Kohus tuvastas, et põhivõlgnevus tekkis alates 02.05.2024. Hageja saatis 06.03.2025 kostjale teate

lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt 27.03.2025.

Erakorralise ülesütlemise teate saatmise ajal oli kostja võlgnevuses 11 järjestikuse laenumaksega

(alates 02.05.2024 kuni 03.03.2025). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks

või kokkuleppe saavutamiseks. Hageja selgitas kostjale, et võlgnevuse tasumata jätmisel alustab

hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu või muul seaduses sätestatud viisil.

Kirjas märgitud tähtajaks (s.o 27.03.2025) võlgnevuse tasumist ei toimunud, mistõttu ütles hageja

28.03.2025 lepingu erakorraliselt üles. Hageja edastas laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate

kostjale internetipanka ja kostja poolt hagejale avaldatud e-posti ja postiaadressile.

Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et

tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti

on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks.

Seega leiab kohus, et hageja on järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise

tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.

Hagi nõuded

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 5160,82 eurot, mis koosneb põhiosa

nõudest summas 4314,91 eurot, intressinõudest summas 449,56 eurot, viivisenõudest arvestatuna

kuni 29.12.2025 summas 396,35 eurot ning viivis määraga 11% aastas põhinõudelt 4314,91 eurot

alates 30.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24.11.2022 väikelaenu lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 4314,91 eurot, intress 449,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 396,35 eurot

ning edasiulatuv viivis põhinõudelt 4314,91 eurot 11% aastas alates 30.12.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja

menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. Teisi menetluskulusid

hageja märkinud ei ole. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat

esindas hageja töötaja volituse alusel. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595

eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud

täies ulatuses, s.o 595 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 595

eurot.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik