2-19-10563/1886 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10563

Kohtuasi

A.Y üle seatud eestkoste lõpetamise või eestkostja

vahetamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.03.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

A.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I (eestkostetav) A.Y (isikukood XXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Teele

Talk-Kõdar

Puudutatud isik II (endine eestkostja) G.C (isikukood

XXX)

Lääneranna vald (Lääneranna Vallavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja R.E

Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu),

lepingulised esindajad U.I ja T.R

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.Y tõendite kogumise taotlused.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 18.03.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-19-10563

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 18.12.2019 määrusega seati piiratud teovõimega täisealise isiku A.Y

(eestkostetav) üle eestkoste ning eestkostjaks nimetati Lääneranna vald (Lääneranna

Vallavalitsuse kaudu). Eestkostja ülesanneteks määrati eestkostetava esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja

raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostetavale jäeti alles õigus ilma eestkostja

nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid 50 euro eest nädalas, mis ei too temale kaasa kestvaid

kohustusi. Kui eestkostetav käib tasu eest tööl, siis on tal õigus ilma eestkostja nõusolekuta

teha olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav

teha üksnes eestkostja nõusolekul. Valimisõiguse tähenduses luges kohus eestkostetava

teovõimeliseks ja eestkostetav saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ning muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Määruse kohaselt tuli otsustada

eestkostja ametiaja pikendamine või eestkoste lõpetamine 5 aasta pärast ehk 18.12.2024.

2. Maakohus vabastas 29.01.2021 määrusega Lääneranna valla eestkostja ülesannetest ja

määras uueks eestkostjaks A.A. 18.10.2021 määrusega määrati eestkostetava eestkostjaks

uuesti Lääneranna vald. 23.05.2022 määrusega vabastas maakohus Lääneranna valla

eestkostja ülesannetest isikuhoolduse küsimustes ja määras eestkostetava teiseks eestkostjaks

B.B. 08.06.2022 määrusega vabastas kohus B.B eestkostja ülesannetest isikuhoolduse

küsimustes ja eestkostjana jätkas Lääneranna vald.

3. Maakohus vabastas 18.12.2024 määrusega Lääneranna valla eestkostja ülesannetest ja

määras eestkostja ülesandeid täitma G.C. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle

õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma

ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis

ametiasutustes. Eestkostetaval on õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi

pisitehinguid 75 euro eest nädalas, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Kui eestkostetav

käib tasu eest tööl, siis on tal õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha olmelisi pisitehinguid

100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha üksnes eestkostja

nõusolekul. Eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja ta saab aru isaduse

õigeksvõtu, abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 18.12.2029.

4. Eestkostetav esitas 2025. aasta augustis ja septembris korduvalt avaldusi eestkoste

lõpetamiseks. Avalduste kohaselt oli eestkostja teda halvasti kohelnud, mistõttu palus G.C

eeskostja ülesannetest vabastada. Eestkostetav palus eestkoste lõpetada, kuna ta on võimeline

iseseisvalt korraldama oma igapäevaseid toiminguid, sealhulgas toimetuleku, majanduslike

otsuste tegemise, dokumentide haldamise ning suhtlemise erinevate asutustega. Eestkoste

piirab eestkostetava elu liigselt.

2-19-10563

5. 04.12.2025 esitatud ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on eestkostetaval diagnoositud kerge

vaimne alaareng ja oluline käitumishäire (F70.1 RHK–10 klassifikatsiooni järgi), orgaaniline

segatüüpi meeleolu häire (F06.33 RHK–10 klassifikatsiooni järgi). Tal esineb psüühikahäirete

kogum, mille raskusaste kokkuvõttes vastab raske psüühikahäire astmele. Oma

psüühikahäirete tõttu on eestkostetava võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida jätkuvalt

piiratud olulisel määral. Piiratus on kestev ja eestkoste määramine on jätkuvalt vajalik.

Eestkostetav vajab abi nii majanduslikes, õiguslikes kui ka perekonnaõiguslikes teemades, v.a

pisitehingute tegemine. Isikusse puutuvates teemades vajab abi vähesel määral. Vajalik pigem

episoodiline järelevalve ning vajadusel abi nende tegevustega, millega eestkostetav hätta jääb

(nt remonditööd, kodutehnika hooldus, paigaldamine vms). Eestkostetav vajab abi nii ravi kui

ka sotsiaalteenuste korraldamisega. Eestkostetava arusaam endal esinevate psüühikahäirete

kohta on pinnapealne, eestkostetaval on lisaks mitu kehalist haigust, mille osas on vajalik

jälgimine, varasemalt oli ordineeritud nende vastu ka ravi, mida patsient aga ei tarvita. Vajalik

on arstivisiitide korraldamine ja jälgimine, et eestkostetav visiitidel ka reaalselt käib. Vajalik

jälgimine ravimite olemasolu osas ning motiveerimine nende tarvitamise osas. Vajalik

sotsiaalteenuste korraldamine, et tagada nii ümbritsevate kui ka eestkostetava enda ohutust ja

heaolu.

6. Ärakuulamisel 10.02.2026 olid Lääneranna vald, eestkostetavale määratud esindaja, Lääne-

Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ja G.C seisukohal, et eestkostevajadus

esineb. Eestkostetav ise leidis, et ta saab iseseisvalt hakkama. Vaidlust ei olnud eestkostja

isiku osas, kelleks leiti parim olevat Lääneranna vald. Eestkostetav oli vahetult enne

ärakuulamist asunud taas elama XXX linnas Lääneranna vallas asuvasse korterisse, mille 1/3

mõttelise osa omanik ta ise on. G.C ei soovinud eestkostja kohustusi täita.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus jättis 18.03.2026 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

eestkostetava avalduse eestkoste lõpetamiseks ja eestkostja vabastamiseks tema suhtes.

Maakohus vabastas G.C 18.12.2024 kohtumäärusega temale pandud eestkostja ülesannetest ja

määras eestkostja ülesandeid täitma Lääneranna valla. Eestkostja on eestkostetava seaduslik

esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide

kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja

raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostetaval on õigus ilma eestkostja nõusolekuta

teha olmelisi pisitehinguid 80 euro eest nädalas, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Kui

eestkostetav käib tasu eest tööl, siis on eestkostetaval õigus ilma eestkostja nõusolekuta teha

olmelisi pisitehinguid 100 euro eest nädalas. Muid rahalisi tehinguid võib eestkostetav teha

üksnes eestkostja nõusolekul. Eestkostetav on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja ta

saab aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Kohus otsustab eestkoste pikendamise/lõpetamise hiljemalt

18.12.2029. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus perekonnaseaduse (PKS) §

203 lg-tele 1 ja 4, § 204 lg-tele 1, 3 ja 4, § 205 lg-tele 1 ja 3 ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 530 lg-le 1.

7.2. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on nii eestkoste jätkumine 18.12.2024

määrusega määratud tähtaja piires (kuni 18.12.2029) kui ka senise eestkostja ametist

2-19-10563

vabastamine ning uue eestkostja määramine. Sobivat füüsilist isikut, kes oleks eestkostetava

eestkostjaks nõusolekut avaldanud, ei esine, mistõttu määras maakohus eestkostjaks

Lääneranna valla. Eestkostetav on Lääneranna vallaga läbi elu olnud enim seotud, ka enamuse

eestkoste all oldud ajast on vald olnud isiku eestkostja. Eestkostetav on asunud tagasi elama

Lääneranna valda temale osaliselt kuuluvasse korterisse.

7.3. Ekspert on oma arvamuses märkinud, et uuritaval on diagnoositud mitu psüühikahäiret

(kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja orgaaniline meeleoluhäire), mille

raskusaste kokkuvõttes vastab raske psüühikahäire tasemele. Eelpool nimetatud häiretest on

uuritava käitumine ja toimetulek mõjutatud olulisel määral, millele viidab ka tema varasem

elukäik. Uuritaval esinevate psüühikahäirete tõttu on tema stressitaluvus äärmiselt madal – ka

väikestele piirangutele väljaspoolt reageerib uuritav rahutu ja agressiivse käitumisega.

Selliseid piiranguid aga pole reaalelus võimalik vältida. Uuritaval esinev psüühikahäire kerge

vaimne alaareng olulise käitumishäirega ei ole ravitav haigus, vaid püsiv seisund, mis

mõjutab uuritava otsustusvõimet, probleemide lahendusoskust, käitumist keerukamate

sotsiaalsete olukordade puhul, reageerimist stressiolukordadele ja piirangutele. Eestkostetava

tundlikkust ja väga ebastabiilset, kergesti mõjutatavat, käitumist iseloomustab menetluse kulg

– isik on esitanud menetluses kümneid erineva sisuga avaldusi, tehes seda peaaegu

igapäevaselt, kuigi kohus on temale korduvalt meelde tuletanud (nii ärakuulamistel kui

avalduste menetlusse võtmisest keeldumise määrustega), et iseseisev ametiasutustes esinemise

õigus tal puudub. Seega puudub igasugune alus isiku arvamusel, et tema psüühiline seisund

on viimase paari aastaga (sh aastad, mil isik oli ühiskonnast eraldatud ja kinnise asutuse

teenusel) muutunud määral, mis õigustaks eestkoste lõpetamist.

7.4. Eestkostetav vajab eestkostja tuge igapäevasel toimetulekul ja enda majanduslike ning

õiguslike huvide eest seismisel. Isik tuleb toime väiksemate ja kaugemat mõju mitteomavate

tehingutega, nt toidupoes, mistõttu on põhjendatud jätta talle pisitehingute tegemise õigus,

suurendades seda tema enda ettepanekul (menetlusosalised ei vaielnud sellele vastu) 80 euroni

nädalas. Seni pole olnud probleeme ajutise eestkostja poolt temale eraldatud raha iganädalase

kasutamisega, muud olulised tema sissetulekust ülejäävad vahendid kasutab praegu ajutisena

määratud eestkostja Lääneranna vald eestkostetava igakuiste kohustuste (sh

kommunaalteenused, ravimid) täitmiseks. Muus osas tuleb eestkostja ülesanded jätta samaks,

samuti säilitada eestkostetava valimisõigus.

Määruskaebus

8. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja eestkoste

lõpetada, alternatiivselt eestkoste ulatust vähendada või saata asi tagasi maakohtule uueks

lahendamiseks ja ekspertiisi määramiseks. Eestkostetav palub lisaks koguda tõendeid.

8.1. Määruskaebuse kohaselt ei olnud ekspertiis erapooletu ega põhjalik. Ekspertiisis tugineti

vanadele dokumentidele, samuti perioodile, mil eestkostetav viibis kinnises asutuses

30.06.2022–31.05.2025. Psühhiaater tugines endise eestkostja G.C ütlustele ja eestkostetava

varasemale, mitte tänasele seisundile. Kuna ekspertiis viidi eestkostetava suhtes läbi

12.11.2025 ning eestkoste pikendamise määrus tehti 18.03.2026, ei kajasta ekspertiisiakt

eestkostetava tervislikku seisundit kohtumääruse tegemise ajal. Ekspert ei hinnanud

eestkostetava toimetulekut koduses keskkonnas ega võtnud piisavalt arvesse eestkostetava

enda selgitusi. Eestkostetav on alates 31.05.2025 elanud iseseisvalt, kuid ekspertiis ei

hinnanud tema praegust elu ega toimetulekut.

2-19-10563

8.2. Eestkostetava tegelik toimetulek on parem kui kohtumääruses märgitud. Eestkostetav

elab iseseisvalt oma korteris XXX, teeb igapäevaseid ostusid, kasutab raha vastutustundlikult,

suhtleb ametiasutustega ja korraldab oma elu ilma pideva kõrvalabita.

8.3. Riigi õigusabi advokaat ei ole täitnud oma kohustusi, sest ta ei esitanud eestkostetava

taotlusi, ei kaitsnud tema õigusi, ei vaidlustanud ekspertiisi puudusi, ei esitanud vastuväiteid

eestkostja tegevusele, ei selgitanud kohtule eestkostetava tegelikku toimetulekut. Maakohus

tegi lahendi siis, kui eestkostetaval ei olnud riigi õigusabi korras esindajat, kuivõrd esindaja

läks lapsehoolduspuhkusele.

8.4. Maakohus ei kaalunud, kas kohaldada oleks võimalik vähem piiravaid meetmeid.

Eestkostetava õigusi ja huve on võimalik kaitsta läbi sotsiaalteenuste, näiteks läbi tugiisiku

teenuse. Tugiisik saaks eestkostetavat abistada ka raha kasutamisel ning eelarve planeerimist

seonduvates küsimustes.

8.5. Eestkostetav on võimeline tagama endale ise vajalikud raviteenused, sh on eestkostetav

iseseisvalt vahetanud enda perearsti ja pannud psühhiaatri vastuvõtule aja. Eestkostetav on

suuteline võtma ühendust kohaliku omavalitsusega ning väljendama oma tahet seoses endale

vajalike sotsiaalteenuste hankimisega.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

9. 9. Lääne-Nigula vald ja Lääneranna vald paluvad määruskaebuse jätta rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Eestkostetav esitas määruskaebemenetluses taotlused tõendite kogumiseks (sh ekspertiisi

määramiseks). Ringkonnakohus jätab ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata. Maakohus

määras 26.09.2025 määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja ekspertiisiakt esitati kohtule

04.12.2025. Eestkostetav on korduva ekspertiisi määramise vajadust põhjendanud sellega, et

ekspertiis polnud erapooletu ega põhjalik, ekspert tugines varasematele andmetele ja

eestkostja ütlustele. Kolleegiumi arvates ei ole 04.12.2025 ekspertiisiakti puhul tegemist

ebausaldusväärse tõendiga ning uue ekspertiisi määramise vajadust ei esine. Ekspertiisiaktist

nähtub, et ekspert on hinnanud nii eestkostetava kohta varasemalt teada olevad andmeid kui

ka eestkostetava ning tema senise eestkostja G. C selgitusi kogumis. Ekspertiisiaktist ei leia

kinnitust eestkostetava väitele, et arvamus on koostatud vaid G. C ütluste alusel ja et temal

endal psühhiaatriga rääkida ei lastud. Vastab tõele, et 04.12.2025 ekspertiisiakti nr 7.1-3/543

kohaselt viibis ekspertiisi tegemise juures eestkostetava eestkostja G.C. Ekspertiisiaktist aga

nähtub, et enda elu kohta on vastanud eestkostetav ise, kuivõrd eristatud on eestkostetava

enda ja eestkostja öeldut, märgitud on nt: „uuritav ja tema eestkostja G.C avaldasid“,

„uuritava eestkostja andmete kohaselt“, „uuritav palub eestkostjal selgitada- eestkostja sõnul“

kui ka: „uuritav rõhutab, „uuritava sõnul“, „uuritava arvamusel“, „uuritav avaldab“ jne. Seega

on ekspertiisi tegemisel arvesse võetud nii eestkostetava kui ka senise eestkostja avaldatut,

mitte üksnes viimase sõnu. Lisaks on ekspert märkinud, et ekspertiisi teostamise ajal oli

2-19-10563

uuritav üldjoontes sõbralik ja koostööaldis, kuid arutades talle ebameeldivamaid teemasid,

muutus ärevaks, tõstis häält, süvenes uuritava kogelemine; eestkostja juuresolek mõjutas

uuritavat rahustavalt. Ülejäänud tõendite kogumise taotlused tuleb samuti jätta rahuldamata,

kuivõrd eestkostetav ei ole toonud esile, mida ta nende tõenditega tõendada soovib.

13. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et eestkostetaval ei ole õigust ametiasutustes ise

end esindada, mistõttu oli kohus isikule korduvalt selgitanud, et tal ei ole iseseisvalt õigust

end ka kohtumenetluses esindada. Kolleegium märgib, et PKS § 206 lg 2 kolmanda lause

järgi võib kohus otsustada eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise üle mh ka

eestkostetava avalduse alusel. TsMS § 202 lg 4 esimese lause järgi on täisealisele isikule

piiratud

teovõime

tõttu

eestkoste

seadmise

menetluses

eestkostetaval

tsiviilkohtumenetlusteovõime. Riigikohtu praktika järgi saab eestkostetavat pidada

tsiviilkohtumenetlusteovõimeliseks ka eestkoste lõpetamise ja muutmise avalduse

menetlemisel, sh saab ta ise esitada avalduse eestkoste lõpetamiseks (RKTKm 23.10.2015, 3-

2-1-73-15, p 17). Seetõttu tuleb maakohtu vastupidine seisukoht jätta määruse põhjendustest

välja.

14. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus muus osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ülejäänud osas ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st isik on piiratud teovõimega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks

talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada,

kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru

saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. PKS § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja

eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema

selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui kohus on isiku

üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas

eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on

alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja

ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades,

milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-

2-1-73-15, p 13).

16. TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või

laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused

on täielikult või osaliselt ära langenud. Seega peab eestkoste lõpetamiseks või eestkostja

ülesannete ringi kitsendamiseks eestkostetava seisukord olema paranenud võrreldes eestkostja

määramise ajaga ja eestkostevajadus vähenenud või ära langenud (RKTKm 23.10.2015, 3-2-

1-73-15, p 15).

17. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et eestkostetava

eestkostevajadus oleks vähenenud või ära langenud. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt

eksperdiarvamusest, et eestkostetaval esineb mitu psüühikahäiret (kerge vaimne alaareng

olulise käitumishäirega ja orgaaniline meeleoluhäire), mille raskusaste kokkuvõttes vastab

raske psüühikahäire tasemele ning nimetatud häiretest on eestkostetava käitumine ja

toimetulek mõjutatud olulisel määral. Nimetatus veendus maakohus eestkostetava vahetul

ärakuulamisel. Ekspert on toonud 04.12.2025 arvamuses esile, et eestkostetav võtab vastu

2-19-10563

otsuseid, mis on mõjutatud tema hetkeajenditest ning ta ei suuda kaaluda oma tegude

kaugemaid tagajärgi (korduvad ähvardused, laenu võtmine nii varasemalt kui ka hiljuti

kavatsus laenu võtta, mida takistas vaid eestkoste olemasolu; otsus korter müüa ning teise

linna kolimine, kuigi puudub selge plaan, kuhu soovib kolida; enda eestkostjaks vähe tuntud

isiku valimine ning peale kohtu poolt ärakuulamist oma otsuse taas muutmine; läks

sotsiaalkindlustusametisse, kus ei pikendanud puuet, vaid hoopis murdis oma puudekaardi

pooleks). Eestkostetaval esinev psüühikahäire kerge vaimne alaareng olulise käitumisehäirega

ei ole ravitav haigus, vaid püsiv seisund, mis mõjutab uuritava otsustusvõimet, probleemide

lahendusoskust, käitumist keerukamate sotsiaalsete olukordade puhul, reageerimist

stressiolukordadele ja piirangutele. Orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire on kroonilise kuluga

psüühikahäire, mis kulgeb ägenemiste ja remissioonidega. Ägenemisel tõuseb uuritava

aktiivsus ja meeleolu, selle ägenemise foonil võib uuritav olla tavapärasest veelgi agiteeritum,

impulsiivsem, tema ohtliku käitumise risk tõuseb. Eelnevast tulenevalt vajab eestkostetav

endiselt eestkostet.

18. Kolleegiumi hinnangul on eestkostetava tervisliku seisundi tõttu vajalik tema huvide ja

õiguste kaitsmine eestkostega. Kuigi eestkostetav võib olla võimeline sõlmima ise lepinguid,

sh töö- ja üürilepinguid, puudub kohtul veendumus, et eestkostetav mõistaks nimetatud

tehingute õiguslikke tagajärgi ning seda, kui lepingud on tema kahjuks kaldu. Eestkoste

eesmärk on mh kaitsta isikut temale kahjulike või ebasoodsate tehingute eest, kui isik ise enda

tegude tähendusest aru ei saa. Nähtuvalt toimiku materjalidest on menetluste ajal eestkostetav

korduvalt soovinud endale kuuluvat 1/3 mõttelist osa korteriomandist müüa, üürida, võlgade

katteks loovutada jms. Soovitud tehingutega olid eestkostetava sõnul seotud nii eestkostetava

endine eestkostja kui ka korteriomandi kaasomanik, kes on olnud eestkostetava vabatahtlik

tugiisik. Samuti oli eestkostetava 12.11.2025 teate järgi notar keeldunud kaasomandi osa

võõrandamise tehingu kinnitamisest lisaks asjaolule, et selleks puudus kohtu luba, ka seetõttu,

et tehingut sooviti teha oluliselt alla turuväärtuse. Järelikult esineb oht, et eestkoste

lõpetamisel võib eestkostetav enda kinnisvara sisuliselt ära kinkida. Arvestades eestkostetava

majanduslikku seisu (sissetulek 725 eurot, 10.02.2026 ärakuulamise protokolli ajamärk

00:37:46) ning temal olevaid võlgnevusi (pangale 2182,05 eurot ja täiturile 230,58 eurot

10.02.2026 seisuga, 10.02.2026 ärakuulamise protokolli ajamärk 00:25:03), võib kinnisvara

võõrandamine, millele mh on hetkel eestkostetava kasuks seatud tasuta ja tähtajatu isiklik

kasutusõigus (KIS dok nr 1074s kinnistusraamatu väljavõte), ja üürikorterisse kolimine

(milliste lepingute tingimused ei oleks eestkostja ega kohtu poolt kontrollitud) panna

eestkostetava väga raskesse olukorda ning viia elukoha täieliku kaotuseni.

19. Eestkostetav on heitnud ette, et maakohus ei kaalunud vähem piiravaid meetmeid, nt oleks

võimalik eestkostetava vajadused katta tugiisiku teenusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei

piisa siiski vaid tugiisiku teenusest. Eestkostetava puhul nähtub menetluses olevatest

dokumentidest mh oht sõlmida ebasoodsaid või kahjulikke tehinguid. Korduvalt on püütud

talle kuuluva kaasomandi osa võõrandada, samuti on ekspertiisist nähtuvalt eestkostetav

varasemalt võtnud laenu, et raha anda kolmandale isikule. Ka eestkoste ajal on eestkostetav

soovinud laenu võtta. Seega kaitseb eestkoste eestkostetava vara säilimist, mis aga tugiisiku

teenusega võimalik ei ole, kuivõrd tugiisik juhendab ja motiveerib isikut oma kohustuste

täitmisel ja õiguste teostamisel ning aitab isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime

arendamises (sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1). Tugiisiku teenuse tagamine on selle

vajaduse korral ka eestkostja ülesanne.

20. 04.12.2025 ekspertiisiakti kohaselt vajab eestkostetav abi nii ravi- kui ka sotsiaalteenuste

korraldamisega. Eestkostetav on küll suuteline endale vastuvõtu aegu panema ja on hiljuti

perearsti vahetanud, kuid eestkostja ülesandeks on ühtlasi eestkostetava sotsiaal- ja

2-19-10563

raviteenuste ning järelevalve tagamine. Ekspert tõi esile, et teadaolevalt on eestkostetav

meeleolu stabiliseerivat ravi tarvitanud, kuid ta pole käinud viimasel ajal psühhiaatri

vastuvõttudel, kus on võimalik jälgida uuritava psüühilist seisundit, kontrollida ravimi

kontsentratsiooni sisaldust veres ning monitoorida võimalike kõrvaltoimete suhtes. Seetõttu

on vajalik, et eestkostja abistaks ja toetaks eestkostetavat nii sotsiaal- kui ka raviteenuste

saamisel, et tagatud oleks eestkostetava järjepidev ravi ja toetus, mis aitab muuhulgas

mõjutada eestkostetava käitumist ning võib vähendada kinnisesse asutusse taas paigutamise

tõenäosust.

21. Ringkonnakohus märgib, et eestkostetav on esitanud ligi 20 samasisulist kaebust

vaidlustatud määruse peale. Kuigi osades dokumentides on teksti muudetud, samuti on lisatud

taotlusi, on kaebuste sisu jäänud läbivalt samaks. Nimetatu näitab, et eestkostetav kas ei

mäleta kaebuste esitamist või ei mõista, et piisab ka ühekordsest edasikaebamisest ning

samade põhjenduste esitamine ei ole vajalik. Kuigi eestkostetav leiab oma määruskaebuse

täiendustes, et õigusvastane on tema aktiivsest pöördumisest ametiasutuste poole järeldada

eestkoste vajadust, tuleb kohtul siiski eestkostetava käitumist menetluses kogumis teiste

tõenditega arvestada. Eestkostetav põhjendab aktiivset pöördumist enese õiguste kaitsega.

Kolleegium märgib, et eestkostetava õigused ja huvid oleksid kaitstud ka ühekordsete

pöördumiste korral, mitte ei ole selleks vajalik saata ühel päeval mitmeid samasisulisi kirju

kohtule. Sellisel juhul võivad vastupidiselt jääda eestkostetava õigused kaitseta, kuivõrd

kirjade massi tõttu võivad kohtul või mõnel muul ametiasutusel jääda osad eestkostetava

väited või taotlused tähelepanuta.

22. Eestkostetav on soovinud saada tagasi pangakaardi ja ID-kaardi. Lääneranna vald selgitas

10.02.2026 ärakuulamisel, et pangakaart oli eestkostetava nimel, aga ta lõhkus kaarte ja uued

kaardid on tasulised ning selleks tuli sõita Pärnusse. Eestkostetav ise 10.02.2026

ärakuulamisel nõustus, et talle antakse iga nädal sularaha 80 eurot (ajamärk 00:47:55).

23. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud arvestama ja andma suurema kaalu

asjaolule, et eestkostetav on saanud iseseisvalt alates 2025. a juunist hakkama. Asja

materjalidest nähtub siiski, et eestkostetav elas kuni 2026. a veebruarini enda eestkostja

kinnisasjal. Eestkostetav on üksinda elanud alles alates 04.02 (10.02.2026 ärakuulamise

protokoll, ajamärk 00:18:39). Seetõttu on hetkel veel vara teha järeldusi selle kohta, kas ja

kuidas eestkostetav üksi hakkama saab. Kuigi eestkostetav tegi oma senise eestkostja juures

tööd, küttis saunamaja, valmistas toitu, korraldas hügieeni ja igapäevase elukeskkonna

korrashoidu, siis nende tegevuste osas vaidlust ei ole, et eestkostetav saab nimetatuga

iseseisvalt hakkama. Ka ekspertiisi käigus leidis psühhiaater, et isikusse puutuvates teemades

vajab eestkostetav abi vähesel määral, sh sooritab ta iseseisvalt hügieenitoiminguid ja hoiab

elamist korras (04.12.2025 ekspertiisiakti lk 9–10). Kuivõrd eestkostetav on alles hiljuti

kolinud üksinda elama, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, et eestkosteasutus toetab

eestkostetavat tema elutingimuste muutumise juures. Eestkostetaval on ka hiljem võimalik

taotleda eestkoste lõpetamist. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus PKS § 206 lg 2

ja TsMS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja

ülesannetes või eestkoste lõpetada (RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 16).

24. PKS § 203 lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete

täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste

vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või

muude abiliste kaudu. Praeguses menetluses ei ole ilmnenud, et eestkostetava huve saaks

kaitsta muul viisil kui eestkostega. Perekonnaliikmeid või muid abilisi, kes eestkostetava

õiguste eest aitaks seista, esile ei ole toodud ning asja materjalidest ei nähtu.

2-19-10563

25. Eestkostetav on määruskaebuses heitnud ette, et eestkostjaks ei määratud mõnda füüsilist

isikut, samas ei ole eestkostetav ise ühtegi sobivat füüsilist isikut määruskaebuses nimetanud

ja ka kohtule ei ole teada, kes sobiks hetkel paremini eestkostetava eestkostjaks kui

Lääneranna vald.

26. Ringkonnakohtule ei nähtu vastupidiselt eestkostetava etteheidetele, et talle määratud riigi

õigusabi esindaja oleks jätnud enda kohustused menetluses täitmata või oleks täitnud neid

ebapiisavalt. Kuigi määratud esindaja oli maakohtu määruse tegemise hetkeks läinud

vanemapuhkusele, ei jäänud eestkostetava õigused kaitseta, kuivõrd maakohus andis järgmisel

päeval peale vaidlustatud määruse tegemist eestkostetavale riigi õigusabi ning uus esindaja

võttis tellimuse vastu 20.03.2026. Eestkostetavale määratud esindaja esitas määruskaebuse

tähtaegselt ning sellele eelnevalt oli eestkostetav ise esitanud korduvalt kaebuseid

vaidlustatud määruse peale.

27. Eeltoodust tulenevalt jääb vaidlustatud määrus lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on

põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud,

mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3).

29. Tulenevalt TsMS §-st 532, § 696 lg-test 1 ja 3 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)