2-25-5396/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-5396

Tsiviilasi

Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Norden Group"

kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei otsuse

peale täiteasjas nr 084/2025/1182

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Norden Group"

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Sabiedrība ar

ierobežotu atbildību "Norden Group" (Läti registrikood

40103872150), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Maksim Greinoman

Puudutatud isikud:

Võlgnik GLLAMM ASSETS OÜ (registrikood

12531777)

Sissenõudja Nordic Hypo AS (registrikood 11881110)

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. mai 2025. a määruse resolutsioon muutmata, arvestades

ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Norden Group" 5. juuni 2025. a

määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Norden Group" kanda.

Menetlusosalistele määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Norden Group" (avaldaja) palus 8. aprillil 2025 Tartu

Maakohtule esitatud kaebuses tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 põhiseaduse (PS) § 3 lg

1, § 4 ja § 87 p-ga 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri büroo

töötaja 26. veebruari 2025 e-kirjas sisalduv otsus ja kohtutäituri abi 1. aprilli 2025 otsus (dateeritud

31. märts 2025) osas, milles kaebus jäi rahuldamata. Samuti palus avaldaja kohustada kohtutäiturit

uuesti läbi vaatama 6. märtsi 2025 kaebus täitetoimikust elektroonilise ärakirja väljastamise osas.

21. veebruaril 2025 edastas kohtutäitur avaldajale teate hüpoteegiga koormatud varale sissenõude

pööramise kohta. Teate kohaselt on täiteasjas nr 084/2025/1182 võlgnikuks GLLAMM ASSETS

OÜ, sissenõudjateks Nordic Hypo AS ja avaldaja. Avaldaja kasuks on võlgniku kinnisasjale

registriosa nr 3971604 seatud tsiviilasjas nr 2-23-9338 hagi tagamise alusel kohtulik hüpoteek.

Nordic Hypo AS kasuks on viidatud kinnisasjale notariaalsete 14. septembri 2021, 20. jaanuari

2022 ja 7. märtsi 2022 hüpoteekide seadmise lepingute alusel seatud hüpoteegid. Sissenõudja

Nordic Hypo AS ja võlaõigusliku võlgniku Green Pallet Production OÜ vahel on sõlmitud

võlaõiguslikud lepingud, mille alusel tekkinud kohustusi tagatakse täitemenetluses võlgnikuks oleva

GLLAMM ASSETS OÜ kinnisasjale seatud hüpoteekidega.

25. veebruaril 2025 taotles avaldaja e-posti aadressile: XXXXXXXXXXXX täitetoimikust

elektroonilise ärakirja väljastamist. 26. veebruari 2025 e-kirjas jättis kohtutäituribüroo töötaja

taotluse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole täitemenetlusosaline, sest tsiviilasjas nr 2-23-9338

puudub lõpplahend.

28. veebruaril 2025 edastas kohtutäitur avaldajale arestimise akti. 6. märtsi 2025 kaebusega

vaidlustas avaldaja kohtutäituri 26. veebruari 2025 otsuse, milles palus selle tühistamist. Avaldaja

selgitas, et pärast kinnisasja enampakkumist on tal õigus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 107 lg-

st 3 tulenevalt nõuda kohtuliku hüpoteegisumma hoiustamist, tulemi ebapiisavuse korral on tal

õigus esitada TMS § 109 lg 3 alusel hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Viidatud õiguste

maksmapanekuks oli avaldajal vajalik tervikuna täitetoimikuga tutvumine.

1. aprillil 2025 allkirjastatud ja 31. märtsi 2025 kuupäeva kandva otsusega rahuldas kohtutäituri abi

kaebuse osaliselt. Kohtutäituri abi tunnistas avaldaja täitemenetluse osaliseks, kuid muus osas jäeti

kaebus rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul on kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 alusel võimalik

avaldajal täitetoimikuga tutvuda üksnes teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos

lahtiolekuaegadel. Menetlusosalist puudutavateks dokumentideks luges kohtutäitur dokumente,

mille kohtutäitur peab menetlusosalisele edastama või kätte toimetama, milleks on antud juhul

kinnisasja arestimise- ja enampakkumise akt. Kinnisasja arestimise akti on avaldaja kätte saanud,

enampakkumise akti pole koostatud. Avaldaja ei soovinud tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri

büroos ning seadus ei sätesta täitetoimikust elektroonilise ärakirja saamise õigust.

8. aprilli 2025 kaebuses nõustus avaldaja, et ta on täitemenetlusosaline.

Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri abi seisukohaga, et tal ei ole õigust nõuda tervikuna

elektroonilise täitetoimiku väljastamist. Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ja TMS § 35 on omavahel

vastuolus, sest TMS § 35 ei piira täitemenetlusosalisele täitetoimikuga tutvumist. Kuna

kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, §-ga 4

ja § 87 p-ga 6 ning kehtetu, siis on kaebajal piiramatu õigus täitetoimikuga tutvuda. Kohtutäituri abi

seisukoht, et avaldaja peaks isiklikult ilmuma kohtutäituri büroosse toimiku sisukorraga

tutvumiseks, on ebaõige.

2. Võlgnik seisukohta ei esitanud.

3. Nordic Hypo AS (sissenõudja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja oli seisukohal, et

kohtutäitur on õigesti leidnud, et avaldajal on õigus tutvuda vaid teda puudutavate dokumentidega.

TMS § 35 ei näe ette õigust nõuda täitetoimiku materjalide saatmist e-postiga.

4. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlusosalisteks on

võlgnik GLLAMM ASSETS OÜ, võlaõiguslik võlgnik Green Pallet Production OÜ ja sissenõudja

Nordic Hypo AS. Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 järgi on täitemenetlusosalisel õigus tutvuda teda

puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel. Säte vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59 lg-le 1¹. Täitemenetlusosalist puudutavateks

dokumentideks luges kohtutäitur neid dokumente, millised tuleb kohtutäituri poolt osalisele kätte

toimetada või edastada. Avaldajat puudutavateks dokumentideks oli arestimise akt ja selle sai

avaldaja kätte. Enampakkumise akti ei ole koostatud. Asjaolu, et avaldajal on oletatav nõue

GLLAMM ASSETS OÜ vastu ja selle tagamiseks on GLLAMM ASSETS OÜ kinnisasjale hagi

tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek, ei anna alust tutvuda sissenõudja ja Green Pallet

Production OÜ vahelise konfidentsiaalse lepingu ning selle lisadega. Sissenõudja keeldus avaldajale

lepinguga tutvumiseks nõusolekut andmast.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus jättis 21. mai 2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Puudutatud isikute kasuks jättis maakohus menetluskulud välja mõistmata, kuna neil

menetluskulusid ei olnud.

Kohtutäituri büroo töötaja lahendas avaldaja taotluse 26. veebruari 2025 e-kirjaga, mille maakohus

luges täituri tegevuseks ning selle peale oli võimalik TMS § 217 lg 1 alusel esitada kaebus. Kuna

kohtutäitur rahuldas 1. aprilli 2025 otsusega kaebuse osaliselt, oli avaldajal õigus esitada kaebus

kohtutäituri otsusele TMS § 218 lg 1 alusel.

Maakohus leidis, et olukorras, kus täitemenetluse tagajärjel kustutatakse avaldaja kasuks

kinnisasjale seatud hüpoteek, siis on avaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 tähenduses

täitemenetluse osaliseks.

Maakohtu hinnangul on TMS § 33 lg-st 2 ja § 35 lg-st 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg-st 2 ja

§ 21 lg 1 p-st 1 tulenevalt täitemenetluse osalisel õigus tutvuda elektrooniliselt peetava

täitetoimikuga. TMS § 35 lg 1 või kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei tulene, nagu saaks

täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Kohapealse tutvumise võimalus on juhuks,

kui täitetoimikule ei ole elektroonilist juurdepääsu. Seadusest või kohtutäiturimäärustikust ei tulene

seda, et kohapeal tutvumiseks antakse isikule tingimata täitetoimik paberil. Ka kohapealne

tutvumine võib tähendada tutvumist elektroonilise toimikuga.

Maakohus selgitas, et täitemenetluse eripära tõttu satub menetlusosaliseks ka isik (hüpoteegipidaja),

kes ei ole seotud täitedokumendiks oleva võlaõigusliku lepinguga ning kelle menetlusse astumine

tuleneb seadusest, mitte teiste menetlusosaliste soovist. Täitedokumendiks võib olla

konfidentsiaalsusklausliga leping. TMS § 10 lg-st 1 ja lg-st 4 tulenevalt oli maakohtu hinnangul

avaldajal õigus tutvuda vaid dokumentidega, mis mõjutavad tema õigusi, s.o hüpoteegi kustutamist.

Avaldajale ei ole seadusega tagatud kogu täiteasja toimikuga tutvumine.

Kuna avaldaja ei ole eelmisel järjekohal asuva hüpoteegi suhtes lepinguosaline (võlgnik, käendaja

ega hüpoteegipidaja), siis ei anna seadus talle õigust hüpoteegi realiseerimise aluseks olevasse

õigussuhtesse sekkumiseks. Kuna täidetava õigussuhte pinnalt ei ole avaldajal võimalik kaebust või

hagi esitada, siis ei ole talle ka nõude aluseks olevate dokumentide saatmine asjakohane.

Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3

põhiseaduse § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6 vastuolus olevaks ja kehtetuks. Maakohtule ei olnud

arusaadav, kuidas viidatud normid saaksid PS-ga vastuolus olla. Põhiseaduse normid toovad välja,

et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.

Kohtutäiturimäärustiku väljaandjaks on justiitsminister. TMS § 35 ei sätesta selgelt, kellel ja mis

mahus on õigus tutvuda täitetoimikuga. Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei sisalda lisapiirangut

võrreldes seaduse regulatsiooniga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu 21. mai 2025 määruse tühistada ja uue

määrusega rahuldada kaebus. Samuti palub avaldaja tühistada täiteasjas nr 084/2025/1182

kohtutäituri töötaja 26. veebruari 2025 e-kirjas sisalduva otsuse täitetoimikust elektroonilise ärakirja

saamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja samas täiteasjas tühistada kohtutäituri abi 1. aprillil

2025 allkirjastatud ja 31. märtsi 2025 kuupäeva kandev otsus, millega jäeti avaldaja 6. märtsi 2025

kaebus osaliselt rahuldamata. Samuti palub avaldaja kohustada kohtutäiturit täiteasjas nr

084/2025/1182 uuesti läbi vaatama avaldaja 6. märtsi 2025 kaebust täitetoimikust elektroonilise

ärakirja väljastamist puudutavas osas. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja märkis, et kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et kohtutäiturimäärustiku § 21 lg

3 on aluseks täitetoimiku elektroonilise ärakirja väljastamata jätmisel, siis palus avaldaja rahuldada

maakohtus esitatud põhjendustel tema taotlus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3

põhiseadusvastaseks.

Maakohus on ebaõigesti leidnud, et täitemenetluse osaliste õigused täitetoimikuga tutvumisel ei ole

võrdsed. TMS § 5 ja § 35 lg 1 ei sätesta, et täitemenetluse osalistel oleks täitetoimikuga

tutvumisõigused erinevad. TMS § 10 lg 1 sätestab kohtutäiturile kohustuse dokumentide

kättetoimetamise osas, millest järeldub seadusandja soov selles, et täitemenetluse osaline saaks

dokumendid kätte selleks tahet väljendamata. Ülejäänud dokumentidega tutvumiseks tuleb

täitemenetluse osalisel avaldada tahet, mida avaldaja ka tegi.

Avaldaja ei nõustunud määruse punktis 9 esitatud maakohtu seisukohaga, et avaldajal ei ole õigust

õigussuhte pinnalt kaebust või hagi esitada. Avaldaja tõi menetluses välja, et pärast enampakkumist

on tal õigus nõuda oma hüpoteegi summa hoiustamist ja tulemi ebapiisavuse korral on tal õigus

esitada TMS § 109 alusel jaotuskava vaidlustamiseks hagi. Selleks peab avaldaja teadma, kas tal on

võlgniku vastu sundtäidetav õigus olemas või mitte ning selle olemasolu korral, millises summas.

Maakohtu määruse punktis 8 esitatud tõlgendus, et avaldaja peab esindaja vahendusel

täitetoimikuga tutvumiseks isiklikult ilmuma kohtutäituri büroosse, ei põhine seadusel ja põhjustab

asjatult õigusabikulusid.

Avaldaja hinnangul on tal TMS § 33 lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21

lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt täitetoimikuga tutvumise ja sellest e-kirja teel elektroonilise ärakirja

saamise õigus.

KOHTUTÄITURI JA SISSENÕUDJA VASTUVÄITED

7. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur jäi 21. aprillil 2025 maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Avaldajal on õigus tutvuda

täitetoimikus teda puudutavate dokumentidega. Avaldajal puudub õigus tutvuda täitetoimikus

olevate konfidentsiaalsete lepingutega.

Avaldaja kasuks on hagi tagamise korras võlgniku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek.

Kohtutäiturile ei ole AÕS § 363 lg-st 2 tulenevalt teada, et avaldajal oleks võlgniku vastu

kohtulahendi alusel rahuldatud nõue, mis oleks tagatud võlgniku kinnisasjale seatud hüpoteegiga.

Avaldaja saaks osaleda võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel vaid juhul, kui tema

nõue oleks kohtulahendi alusel rahuldatud. Enne lahendi tegemist ei ole avaldaja nõue käsitatav

tingimusliku nõudena TMS § 107 lg 3 tähenduses, kuna kohtuliku hüpoteegiga saab tagatuks lugeda

ainult kohtulahendi alusel rahuldatud nõuet. Seega ei ole avaldaja isikuks, kellel oleks õigus osaleda

võlgniku kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel ja avaldaja ei ole TMS § 109 lg 1 tähenduses

sissenõudja, kes saaks jaotuskava vaidlustada. Avaldajal ei ole TMS § 107 lg 3 tulenevalt

nõudeõigust kohtuliku hüpoteegi summa hoiustamiseks.

8. Sissenõudja palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Sissenõudja leidis, et vaidlustatud kohtutäituri otsused ja Tartu Maakohtu 21. mai

2025 määrus on õiguspärased ja põhjendatud.

Maakohus leidis õigesti, et avaldajal on õigus tutvuda täitetoimikus üksnes teda puudutavate või

tema õigusi mõjutavate ja kohtutäituri poolt kätte toimetatavate või edastatavate dokumentidega.

Dokumente, mida ei pea kohtutäitur avaldajale kätte toimetama, edastatakse kohtutäituri valitud

viisil (TMS § 10 lg 4). Avaldaja sai arestimise akti kätte. Seega sai avaldaja tutvuda dokumendiga,

mis tema õigusi võib puudutada.

Avaldajal puudub õigus konfidentsiaalsete lepingutega tutvuda, kuna avaldaja ei ole lepingupooleks

ning selleks on vajalik lepingu poole nõusolek.

Põhjendamatu on avaldaja väide, et kuivõrd tal on TMS § 109 alusel õigus esitada jaotuskava

vaidlustamiseks hagi, siis on tal õigus tutvuda täitetoimikuga ja saada sellest e-kirja teel ärakiri.

Avaldaja ei ole sellist hagi esitanud ja puuduvad asjaolud, mis tingiksid sellise hagi esitamise.

Täitetoimiku edastamist e-kirja teel TMS § 35 ette ei näe ja avaldaja pole väitnud, et tal ei ole

kohtutäituri büroos täitetoimikuga tutvumiseks võimalust.

Avaldaja taotlus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 PS § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6

vastuolus olevaks ja kehtetuks, on põhjendamatu.

MENETLUSE KÄIK

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja

§ 659).

11. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldajal oli õigus esitada 26. veebruari 2025 ja 1. aprilli

2025. a kohtutäituri otsuste peale kaebused TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alustel ning et avaldaja oli

täiteasjas nr 084/2025/1182 TMS § 5 lg 1 tähenduses täitemenetluse osaline. Ringkonnakohus

nõustub selles osas TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Menetlusosaliste vahel on vaidlus avaldaja täitetoimikuga tutvumisõiguse ulatuse ja viisi üle.

Eelkõige on vaidlus selles, kas kohtutäituril oli kohustus avaldaja taotluse alusel edastada e-kirjaga

ärakiri täitetoimikust tervikuna või üksnes avaldajat puudutavatest ja tema õigusi mõjutavatest

dokumentidest.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti lõppjärelduses leidnud, et

täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga. Täitemenetluse

osaline ei pea elektrooniliselt peetava täitetoimikuga tutvuma üksnes kohtutäituri büroos kohapeal

ning täitetoimikust materjalide elektrooniline edastamine e-kirja teel ei olnud iseenesest välistatud.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja õigus täitetoimikuga tutvumiseks

piirdus üksnes teda puudutavate ja tema õigusi mõjutavate dokumentidega. Nimetatut saab

järeldada mh TMS § 10 lg-test 1 ja 4. TMS §-st 35 ei tulene, et avaldajal oleks õigus tutvuda kõigi

dokumentidega, mis on täitetoimikus, aga mis tema õigusi ei puuduta. Arvestades isikuandmete

kaitse regulatsiooni, oleks tõlgendus, mis võimaldaks tutvuda piiramatult täitetoimikuga, sh osas,

mis täitemenetluse osalise õigusi ei puuduta, liialt lai. Ringkonnakohtu hinnangul ei sätesta

kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p 1, mille kohaselt on juurdepääs kohtutäituri dokumentidele

täitemenetlusosalistel või nende esindajatel nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku

materjalidele, ega ka kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3, mille kohaselt on täitemenetlusosalisel õigus

tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel, võrreldes seaduse

regulatsiooniga kitsendavat regulatsiooni. Täitemenetluse osalise õigus tutvuda täitetoimikuga osas,

milles see puudutab tema õigusi, tuleneb ka täitemenetluse seadustiku normidest (mh TMS § 10 lg-

d 1 ja 4).

Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajal puudub õiguslik huvi tutvuda täitetoimikuga osas, mis

tema õigusi ei mõjuta.

Kinnistusraamatust nähtuvalt on kinnisasjale registriosa nr 3971604 tsiviilasjas nr 2-23-9338 hagi

tagamise alusel avaldaja kasuks seatud kohtulik hüpoteek ja sissenõudja hüpoteegid kustutatud.

Kinnisasi on täiteasjas nr 084/2025/1182 enampakkumisel võõrandatud ja jaotuskava on

kohtutäituri poolt 30. juunil 2025 kinnitatud. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole avaldaja

eelmärgitud täitetoiminguid vaidlustanud. Tsiviilasjast nr 2-25-8997 tuleneb, et avaldaja taotles 1.

mail 2025 täiteasja lõpetamist ja 25. juuli 2025 kohtutäituri otsusega on viidatud täiteasi TMS § 48

lg 1 p 3 alusel lõpetatud.

Lisaks puudus enne täiteasja lõpetamist avaldajal õigussuhe võlgniku kinnisasjal eelmisel järjekohal

asuvate hüpoteekide aluseks olevate pandilepingute ja tagatiskokkulepete pooltega, s.o sissenõudja

ja Green Pallet Production OÜ-ga. Kuna täitetoimikus eelnimetatud tehingutes sisalduv

konfidentsiaalne teave ei puudutanud avaldaja õigusi, ei olnud täitetoimikuga tutvumine selles osas

põhjendatud.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole ka kaebuses põhjendanud, milline täitetoimikus sisalduv

teave oli avaldajale vajalik või millised tema õigused jäid enne enampakkumist täitetoimikuga

tutvumise võimatuse tõttu kaitseta ning milliseid kahjulikke tagajärgi see talle kaasa tõi.

Avaldaja ei ole viidatud asjaolusid arvestades oma õiguslikku huvi selgitanud ega kaebuse

õiguskaitsevajadust põhjendanud (TsMS § 3 lg 1).

Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

15. Avaldaja palus tunnistada kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 PS § 3 lg-tega 1 ja 4, § 87 p-ga 6

vastuolus olevaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lõppastmes põhjendatult jätnud

algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

PS § 15 lg 1 teise lause kohaselt võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes

asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et PS § 87 punkt 6 reguleerib Vabariigi Valitsuse pädevust

seaduse alusel ja täitmiseks määruste ja korralduste andmist, mis ei ole antud vaidlusega seotud ega

asjakohane.

Samas reguleerib ministri määruste andmist PS § 94 lg 2, mille kohaselt minister juhib

ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel

ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega

sätestatud alustel ja korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda

ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja

eesmärgiga.

Kuivõrd täitemenetluse osalise õigus täitetoimikuga tutvuda vaid tema õigusi puudutavas osas

tuleneb seadusest ja kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 ei sätesta selles osas kitsendusi, ei ole

kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 3 vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ja § 94 lg-ga 2 ega HMS § 90 lg-ga 1.

Ministri määrus on kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

16. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud

isikutel saanuks tekkida hüvitatavaid menetluskulusid (täitur esitas vastuse ise täituri abi

vahendusel, sissenõudja vastas määruskaebusele juhatuse liikme vahendusel ning võlgnik ei

vastanud määruskaebusele). Seega märgib ringkonnakohus, et puudutatud isikutele

määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)