2-25-21292/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Paide

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-21292

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

750,58 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 375,14

eurot, intress 4,26 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

55,67 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (375,14 eurot)

alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 63,04% ulatuses ja 36,96% ulatuses hageja kanda.

6. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 230,10 eurot.

7. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskulude hüvitiselt

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.12.2025 (täiendatud 16.04.2026) Pärnu

Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 525,47 eurot, intressi 38,31 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 59,27 eurot ning edasiulatuva viivise alates

09.12.2025 kuni põhinõude summas 525,47 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras

11,9% aastas. Hageja esitab ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja

ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda

ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (krediidiandja) vahel 25.07.2023

sõlmitud järelmaksuleping nr L89013153460 (edaspidi leping I), mille kohaselt omandas

kostja kauba järelmaksuga kogumaksumusega 652,98 eurot. 12.08.2024 sõlmisid pooled

kokkuleppe nr L89017270022 (edaspidi leping II), millega muudeti osaliselt lepingu I

tingimusi; kokkuleppe sõlmimise ajaks oli kostja võlgnevuse jääk 525,47 eurot. Lepingu II

kohaselt pidi kostja tasuma osamakseid maksegraafiku alusel, kuid jättis kolm järjestikust

makset tasumata, mistõttu esialgne võlausaldaja ütles lepingu 27.12.2024 üles. Krediidiandja

loovutas nõude hagejale ning kostjat teavitati nõude loovutamisest kirjalikult.

3. Lepingu I krediidikulukuse määr on 26,16% aastas (dtl 14) ja Lepingu II krediidikulukuse

määr on 28,72% (dtl 21). Viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr

25.07.2023 laenu väljastamise hetkel oli 16,72% ja 12.08.2024 oli 16,65%, mistõttu jääb

laenude krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud

kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi

kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühised.

4. Enne lepingu sõlmimist hindas krediidiandja kostja maksevõimet, tuginedes laenutaotluses

esitatud andmetele (sissetulek 1500 eurot, kohustused 300 eurot) ning kontrollides sissetulekut

Pensioniregistrist (636,37 eurot) ja maksehäireregistrist. Krediidiandja hinnangul oli kohustuse

täitmine kostjale jõukohane ning kostja oli piisava sissetulekuga ja usaldusväärne laenuvõtja.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 13.04.2026 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja märkis 16.04.2026 vastuses, et jääb oma varasemate selgituste juurde leides, et

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei ole rikutud. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks,

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud, lähtudes VÕS § 94 lg 1

intressimäärast. Lepingu L89013153460 alusel sai kostja kauba maksumusega 652,98 eurot

ning tasus sellest 277,84 eurot. Kõik maksed arvestati põhiosa katteks, mistõttu jäi põhivõlg

375,14 eurot, mida hageja käsitab ka muudetud lepingu põhiosana ning millelt tehakse

ümberarvestus. Kostja ei teinud pärast lepingu muutmist ühtegi makset. Seetõttu arvestatakse

VÕS § 94 lg 1 kohast intressi alates 10.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.12.2024. Kuna

kostja jäi võlgu kolme järjestikuse osamaksega, oli lepingu ülesütlemine kehtiv ning nõuded

muutusid sissenõutavaks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleks

kostjalt välja mõista põhivõlg 375,14 eurot, intress 4,26 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgses määras 11,9% aastas alates ülesütlemisele

järgnevast päevast, mis hagi täienduse seisuga on 58,09 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis

kuni põhiosa tasumiseni. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et lepingujärgne

viivisekokkulepe on tühine, palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub

kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Õiguslikult

põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Maakohus võttis hagi 17. aprilli 2026 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 04.05.2026. Kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt

omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Tagaseljaotsuse

võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja

ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava

osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja,

kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS §

407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus

kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr

L89013153460, mille tingimusi muudeti osaliselt lepinguga nr L89017270022.

Järelmaksuleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 jj mõttes tarbijakrediidileping. Kohus

lepingu tühisuse aluseid omal algatusel ei tuvastanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle

kohta, et krediidi kulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtu arvates ei ole

haginõue osaliselt õiguslikult põhjendatud, sest krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja

asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks).

Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

piisaval määral. Üksnes maksehäirete andmebaasi ja pensioniregistri päringud ei võimalda

hinnata tarbija tegelikku finantsolukorda ega tema igapäevaseid kulutusi, millega tuleb

arvestada (KAVS § 49 lg 1 p 4). Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja

finantskohustuste mahtu, kestust ega koosseisu ega kontrollinud esitatud andmete õigsust, mh

pangakonto väljavõtte alusel. Samuti ei nähtu, et oleks tuvastatud kostja vältimatud

majapidamiskulud (nt eluaseme- ja toidukulud).

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teadlikult esitanud valeandmeid või jätnud olulise

teabe esitamata, mistõttu ei kohaldu VÕS § 403⁴ lg 7 neljandas lauses sätestatud erand. Hageja

ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 403⁴ lg 13). Kuivõrd

krediidiandja ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtet ning muud kogutud teave ei olnud

piisav, tuleb krediidivõime kontroll lugeda ebapiisavaks.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal

on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata

jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist.

Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele tagastamata põhiosa 375,14 eurot ja intress 4,26 eurot (dtl 72-73).

Tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad.

8. Kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgenevast päevast, s.o 28.12.2024 kuni

tagaseljaotsuse tegemise päeva seisuga summas 55,67 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja

edasiulatuva viivise alates tagaseljaotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni selle

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase

täitmiseni.

9. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, lepingutasu, lepingujärgne viivisenõue ja

sissenõudmiskulude nõue jäävad rahuldamata.

Kohtuotsuse selgitused

10. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, lepingutasu, sissenõudekulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 63,04% ((473,15 (375,14 + 4,26 + 55,67 + 38,08) / 750,58 eurot * 100% = 63,04%).

Seega jäävad menetluskulud 63,04% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 245 eurot ja hageja õigusabikulud 338

eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja

kulu toimingud on järgmised: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule.

Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi

ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses summas 120

eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 365 eurot

(=245 riigilõiv + 120 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 63,04%, s.o 230,10 eurot kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks

kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik