4-26-1204/15 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-26-1204

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2026.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-1204 (267026001338)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Lenno Õunapuu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 27.03.2026.a otsusele

väärteoasjas nr 267026001338 liiklusseaduse (LS) § 227 lg

2 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Lenno Õunapuu

isikukood: 38411034223; töökoht: xxx; elukoht: xxx; e-

post:

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna esindaja Mari

Tetsmann.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

27.03.2026.a otsus väärteoasjas muutmata.

2. Jätta Lenno Õunapuu kaebus rahuldamata.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 27.03.2026.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud

arveldusarvele, märkides vastav viitenumber.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei

ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja

ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Lenno Õunapuule ja kohtuvälisele menetlejale.

1 (6)

4-26-1204

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele avaliku e-toimiku vahendusel või kohtu kantseleis

tutvumiseks kättesaadav 26. mail 2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja

Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avaliku e-toimiku vahendusel

või Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. Kohtuvälise menetleja 27.03.2026.a kiirmenetluse otsusega tunnistati Lenno Õunapuu

süüdi LS § 227 lg 2 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamises 21 kuni 40 km/h ning temale

määrati karistuseks rahatrahv 34 trahviühikut, s.o 272 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Lenno

Õunapuu s 27.03.2026.a kell 15:15 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla

maantee 86-l kilomeetril, mootorsõidukit Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx kiirusega

118 ± 4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Lenno Õunapuu ületas

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. Sellise tegevusega rikkus

Lenno Õunapuu LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo.

Menetlusaluse isiku kaebus

2. 04.04.2026.a esitas Lenno Õunapuu eelnimetatud otsusele kaebuse, milles ta ei vaidlusta

kiiruse mõõtmise tulemust, selgitab asjaolusid ja vaidlustab menetluse läbiviimise korda ja

karistuse proportsionaalsust.

2.1. Lenno Õunapuu otsustas põhjendamatult aeglase sõidukiirusega ees sõitnud haagisega

rekkast möödasõidu sooritada, kuna ilm oli ilus, nähtavus hea ning vastutuleva liikluse

puudumisel tundus manööver ohutu. Möödasõidu käigus rekka kiirendas ning samal ajal

lähenes vastutulev sõiduk. Kaebaja sõnul tuli teha kiire otsus, kas kiirendada ja möödasõit

lõpule viia või pidurdada ja üritada autode taha tagasi suunduda. Viimane variant oleks

tekitanud otsese liiklusohtliku olukorra, kuna pidurdamine vastutulijaga samal sõidurajal,

kombineerituna tagasipõikamisega rekka ette, oleks olnud ohtlik. Seetõttu valis Lenno

Õunapuu ohutuma lahenduse, kiirendas hetkeks, et möödasõit kiirelt ja ohutult lõpule viia.

Kohe pärast möödasõidu lõpetamist vähendas kiiruse tagasi lubatud 90 km/h-ni. Kiiruse

ületamine oli hetkeline, tingitud konkreetsest liiklusolukorrast ning suunatud liiklusohu

vältimisele, mitte tahtlikule ja kestvale kiiruse ületamisele.

2.2. Vastavalt VTMS § 55 lg 1 p-le 3 võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust

üksnes juhul, kui menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta

ütlusi. See eeldab sisulist ärakuulamist, mitte pelgalt formaalset võimalust ütlusi anda.

Käesolevas asjas andis Lenno Õunapuu menetluse käigus politseinikule ütlused, milles

kirjeldas eelpool toodud liiklusohtlikku olukorda möödasõidul ning avaldas kahetsust kiiruse

ületamise pärast. Ütlused kirjutas eraldi lehele, mille all oli aga juba valmis trükitud

kiirmenetluse otsus koos konkreetse trahvisummaga 272 eurot. Asjaolu, et karistuse liik ja

määr olid fikseeritud juba enne ütluste andmist, viitab sellele, et menetleja oli karistusotsuse

sisuliselt langetanud enne ärakuulamist. Tema selgitusi ei kaalutud ega arvestatud karistuse

määramisel.

2 (6)

4-26-1204

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-133-05 rõhutanud, et kiirmenetluses tuleb isikule tegelikult

selgitada menetluse sisu ja anda sisuline võimalus ütluste andmiseks. Kui ärakuulamine on

üksnes formaalne, on tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega.

2.3. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse

määramisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja

ettevaatamatuse liiki, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlejal on kohustus karistuse määramist

sisuliselt põhistada. Vaidlustatav otsus on põhistatud puudulikult. Otsuses on kergendava

asjaoluna märgitud üksnes see, et kehtivad karistused puuduvad. Samas ei ole menetleja

arvestanud ega isegi käsitlenud järgmisi Lenno Õunapuu hinnangul olulisi asjaolusid: tema

selgitust liiklusohtliku olukorra kohta möödasõidul, mis tingis hetkese kiiruse ületamise;

avaldatud kahetsust teo pärast; asjaolu, et kiiruse ületamine oli hetkeline ja seotud konkreetse

liiklusolukorraga, mitte tahtliku ning kestva rikkumisega; asjaolu, et peale möödasõitu

vähendas kiiruse kohe lubatud piirini; asjaolu, et viimane liiklusseaduse rikkumine pärineb

2017. aastast, mis tähendab peaaegu 9-aastast puhast liiklusajalugu ja näitab pikaajalist

õiguskuulekat käitumist. Menetleja küll nimetas kehtivate karistuste puudumist, kuid ei

kaalunud seda sisuliselt süü suuruse hindamisel ega karistuse määra valikul. Eeltoodud

asjaolud on olulised süü suuruse hindamisel ning oleksid pidanud mõjutama karistuse liiki ja/

või määra. Nende arvestamata jätmine tähendab, et karistusotsus ei ole piisavalt põhistatud.

Arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid on 272 euro suurune rahatrahv (34 trahviühikut)

ebaproportsionaalne.

2.4. Kokkuvõttes palub Lenno Õunapuu kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse 27.03.2026 kiirmenetluse otsus

väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu või

kergendada karistust kaebuses esitatud kergendavaid asjaolusid arvestades.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

3. Kohtuvälise menetleja selgitab, et VTMS 55 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuväline menetleja

kohaldada kiirmenetlust juhul, kui asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on

võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

VTMS § 56 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo

toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse

plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused

väärteo toimepanemise kohta oma käega. Eeltoodust nähtuvalt võib menetlusalusel isikul

võimaldada anda ütlusi omakäeliselt eraldi protokollis, kuid see ei ole kohustus. Ütlused võib

võtta ka kiirmenetluse otsusele. Väärteoasjas koostatud kiirmenetluse plangil blokis „muud

tõendid ja andmed“ on tõendiks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. See

tähendab, et menetlusaluse isiku ütlused protokolliti enne kiirmenetluse otsuse vormistamist.

Menetlusalune isik on otsuse allkirjastanud kinnitades otsusel olevate andmete õigsust,

muuhulgas ka asjaolu, et temale on antud võimalus anda väärteo kohta ütlusi.

4. Kaebaja on küll märkinud, et ei vaidlusta kiiruse mõõtmise tulemust vaid menetluse

läbiviimist ja karistuse suurust, kuid kohtuväline menetleja leiab, et ta on jäänud enda

rikkumise osas ennast õigustavale seisukohale. Kaebaja selgitab, et alustas möödasõitu enda

hinnangul põhjendamatult aeglaselt liikuvatest sõidukitest, minibussist ning haagisega

rekkast, veendudes enne möödasõidu alustamist selle ohutuses. Sooritades rekkast

3 (6)

4-26-1204

möödasõitu nägi kaebaja vastassuunas vastu liikuvat sõidukit, mis ajendas teda kiirust lisama,

et möödasõit ohutult lõpetada.

5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei esinenud hädaseisundit mis oleks tinginuks

vajaduse lubatud sõidukiirust ületada. Hädaseisundit ei teki juhul, kui ähvardavat ohtu oli

võimalik vältida mitte üksnes süüteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid teistsugust,

seaduskuulekat käitumisviisi valides. Selle asemel, et ohuolukorra tekkides möödasõit

katkestada, hoog ettevaatlikult maha pidurdada ja tagasi reastuda otsustas Lenno Õunapuu

hoopis kiirust lisada ning möödasõit lõpetada millega tekitas ohuolukorra nii endale kui ka

veel vähemalt kahele autole (sõiduk millest sooritas möödasõitu ning sõiduk mis liikus

vastassuunast vastu) ja nendes viibivatele isikutele. Kindlasti ei ole mõeldav eeldusliku ohu

vältimiseks veel suurema ohu tekitamist, see tähendab, kui leitakse, et möödasõidu

lõpetamine lubatud sõidukiirust ületamata on ohtlik, siis lubatust märkimisväärselt suurema

kiirusega edasi sõitmine pole ohutu. Loomulikult tuleb siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule,

et möödasõiduks ei anna liiklusseadus eraldi luba kiirust ületada.

6. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Lenno Õunapuu on temale süüks

arvatud väärteo toime pannud kavatsetusega. Märkimata ei saa jätta, et lubatud sõidukiiruse

ületamine liikluses on igapäevaselt üks enim fataalseid tagajärgi põhjustav liiklusalane

rikkumine. Lenno Õunapuule määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv

sanktsiooni keskmisest madalamas määras, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ei

kohaldatud.

7. Lenno Õunapuule määrati kaalutlusotsusena kergeima karistusliigina rahatrahv sanktsiooni

keskmisest madalamas määras. Rikkumistele hinnangut andes peab lähtuma õiguskorra

kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord, üheks vahendiks selle eesmärgi

täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste, mis suunavad neid edaspidi

õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi Lenno

Õunapuul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad karistused liiklussüütegude eest on

teda kahel korral karistatud kriminaalkorras, mistõttu on arusaamatu Lenno Õunapuu

seisukoht, et tema pikaaegset õiguskuulekat käitumist ei ole kaalutud süü suuruse hindamisel

ega karistuse määra valikul.

8. Lähtudes eeltoodust ning arvestades Lenno Õunapuu tahtlikult toime pandud süütegu ning

karistust kergendavaid asjaolusid on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas asjas

karistusena määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras vastab

toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks

teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kokkuvõttes kohtuväline menetleja palub

jätta Lenno Õunapuu esitatud kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Menetlusaluse isiku vastus kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale

9. Lenno Õunapuu tutvus kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja ei nõustu sellega

ning kokkuvõttes jääb oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht

10. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

4 (6)

4-26-1204

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

11. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust koos lisadega

ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut koos lisaga, leiab, et LS § 227 lg 2

järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Lenno Õunapuu poolt on tõendatud ning temale

määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega.

12. 27.03.2026.a kiirmenetluse otsuse kohaselt pannakse Lenno Õunapuule süüks LS § 15 lg

1 p 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toime panemist, s.o

lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 24 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Lenno

Õunapuu juhtis 27.03.2026.a kella 15:15 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 86-l kilomeetril, s.o

asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h mootorsõidukit kiirusega 118 ± 4 km/h.

13. 27.03.2026.a kasutatud kiirusmõõtjast salvestatud video on mõõteseadmest alla laetud ja

salvestiselt nähtuvad kõik vajalikud mõõtmise teostamist kirjeldavad andmed. Lenno

Õunapuu juhitud sõiduki Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks

kasutati pädeva mõõtja (tdl 6) poolt taadeldud (dtl 8) kiirusmõõteseadet LaserCam 4 LE0154.

Mercedes-Benz S 600 reg. märgiga xxx sooritas möödasõitu kahest sõidukist, kaubikust ja

haagiseta veoautost. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud

mootorsõiduki sõidukiiruseks 118 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigalseisva

kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-4 km/h menetlusaluse isiku

kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 114 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise

määraks oli seega mitte vähem kui 24 km/h. Salvestiselt ei nähtu põhjendamatult aeglaselt

sõitnud haagisega veoautot nagu kaebaja selgitab.

14. Lenno Õunapuule on kiirmenetluse otsusest (dtl 1-3) nähtuvalt selgitatud tema õigusi ja

kohustusi VtMS § 19 järgi, talle võimaldati anda ütlusi ja ta nõustus kiirmenetlusega ning ta

on kõiki neid asjaolusid oma allkirjadega kinnitanud. Lenno Õunapuu ütluste kohaselt tegi ta

möödasõitu kahest autost, mis sõitsid aeglasemalt kui 90km/h. Et ohutult mööda saada, pidi

korraks rohkem gaasi vajatama. Kahetseb oma tegu. Lenno Õunapuu pani väärteo toime

kavatsetult, kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega

Lenno Õunapuu rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

15. Kohus leiab, et Lenno Õunapuule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on

kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku

süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS

§ 227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on Lenno Õunapuu teosüü

keskmine. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40

kilomeetrit tunnis, Lenno Õunapuu ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h tunnis.

Lenno Õunapuu pani väärteo on toime elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt

kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel, suurel kiirusel

autode kolonnist möödasõitu sooritades, toimuvad liiklusõnnetused on vältimatult raskete

tagajärgedega, seetõttu tuleb kasutada kõiki võimalusi liikluskultuuri parandamiseks.

5 (6)

4-26-1204

Ohuolukorrad võivad maanteedel suurtel kiirustel sõites silmapilkselt tekkida. Teele võivad

joosta loomad või inimesed, ette võivad sõita või keerata teised mootorsõidukid, teekate võib

muutuda libedaks (erinevatel põhjustel ka kohati ja ajutiselt) jne. Piirkiirused on määratud

liiklusohutust tagama ning asulavälisel maanteel lubatud sõidukiirust ületades möödasõidu

sooritamine on, sõltumata ilmastiku- ja teeoludest, ohtlik. Lenno Õunapuu seadis oma

tegevusega võimalikku ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

17. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus 34 trahviühikut, s.o

oluliselt alla keskmise määra, vastab Lenno Õunapuu süü suurusele arvestades lubatud kiiruse

ületamise määra ning karistust kergendavatele asjaoludele, milleks on süü tunnistamine ja

kahetsus. Varasemate liiklussüütegude puudumine ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks. Ohu vältimiseks kohane vahend olnuks möödasõidu alustamata jätmine.

Käesolevas süüteoasjas enda tegevuse põhjendamatu õigustamine näitab kohtule üksnes seda,

et menetlusalune isik pole seni mõistnud ja omandanud ohutu liiklemise algtõdesid.

18. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist

ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja

otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja

seaduslik ja põhjendatud otsus, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

6 (6)