2-26-464/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-26-464

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-464

Tsiviilasi

R.S maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: R.S (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxx

XXX,xxxx15 XXX; e-post:

Usaldusisik: Erik Savi, (isikukood 37303299235)

Kaarnas OÜ, Jaanimäe, Noodasküla, 65229 Võru vald,

Võru maakond, telefon +3725068133, e-post:

18.05.2026

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate üldkoosoleku aja määramine, kohustustest

vabastamise menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku R.S-i (nom: R.S, ik XXX) pankrot

26. mail 2026.a kell 12.00 ja algatada R.S-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada R.S-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Erik Savi, kelle

kontaktandmed on: Kaarnas OÜ, Jaanimäe, Noodasküla, 65229 Võru vald, Võru

maakond, telefon +3725068133, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole

selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.05.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 17.juunil 2026

algusega kell 09.30. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis).

Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

5. R.S-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Erik Savi (ik 37303290235) tasuks 577,50 eurot.

Käibemaksu ei lisandu.

12. Mõista usaldusisiku tasu 577,50 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta

Kaarnas OÜ

(registrikood

12720679) arvelduskontole nr

EE927700771001406657 AS-s LHV Pank.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS

§ 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1.R.S esitas 08.01.2026 kohtule nõuetekohase maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline

ning tal on üks ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus ning käesolevalt ei tööta. Töötukassa on

võlgnikule määranud töötutoetuse päevamääraga 13,23 eurot. Vara puudub. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt summas 15 942,18 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on

algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

2. Erik Savi on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik R.S-i

maksejõuetusmenetluses. Kohus võttis 16.01.2026 kohtumäärusega võlgniku

maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas R.S-i usaldusisikuks Erik Savi. Usaldusisik

esitas 13.02.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud

võlgnikul krediidiandjate, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti jt võlausaldajate

ees rahalisi kohustusi kokku 18 226,80 euro ulatuses. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on

tehtud kohtulahendid (otsused tsiviilasjades, haldusotsused, otsused väärteoasjades ja

kriminaalasjades). Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvara. Võlgnik ei tööta, tema

lapsed ei ela koos temaga ja tal on laste ülalpidamiskohustus. Sissetulekute puudumise tõttu

ei ole ülalpidamismakseid lastele peamisel teinud. Võlgnikul sissetulekud puuduvad-

töötutoetuse saamine lõppes 20.12.2025, elab vanemate juures ja on nende ülalpidamisel. R.S

on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.

Usaldusisiku ettepanek on välja kuulutada võlgniku R.S pankrot ja algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kohus pidas kohtuistungi 18.mail 2026, kus osalesid võlgnik R.S ja usaldusisik Erik Savi.

Võlgnik kinnitas, et ta jätkuvalt elab vanemate juures ja nende kulul. Viimati töötas aasta või

kaks tagasi Kuremäe farmis. Otsib tööd. Võlgniku arvates seisab tal töölesaamine juhilubade

saamise taga- tal on vaja teha sõidueksam, et juhiload kätte saada.

Küsitlemisel selgus, et tegelikult R.S ei saa sõidueksamile minna, kuna ta on saanud

liiklusrikkumiste eest karistada, tal on kehtivad karistused, mistõttu teda sõidueksamile ei

lubata enne karistuse kustumist. Võlgnik seletab, et ta on viibinud korduvalt

kinnipidamiskohas, mille ees, ei mäleta. Ta ei tea, millal sissetuleku saab endale. Lastele

elatist ülalpidamiseks välja mõistetud ei ole, maksab kokkuleppel laste emaga elatist siis kui

saab. Võlgniku arvates ta teab, mida pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus talle

kaasa toob- ta peab tööl käima ja üritama võlgasid maksta.

Usaldusisik avaldas, et võlgnikul on olulisim maksta elatist kahele ülalpeetavale. Võlgnik

peab tööd leidma ja oluline on ka töötuna arvel olemine. Usaldusisiku hinnangul on

võlgnikule sobiv pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgnik kinnitas, et ta soovib seda menetlust. Tahab kiiresti tööd otsida.

Kohtu seisukoht

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

PankrS § 1 lg 1 järgi pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 2 sõnastab pankrotimenetluse eesmärgid: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku

vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus

vabaneda oma kohustustest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku

maksejõuetuse põhjused.

FiMS § 2 lg 2, lg 4 järgi Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot

või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või

algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

5.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik R.S on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 18 226,80 euro väärtuses, milles ei ole käesolevaks

ajaks võimalik eristada põhi- ja kõrvalnõudeid dokumentide ebapiisavuse tõttu.. Võlgnikul

puudub igasugune vara, s.h. ka sissetulek. Ta elab oma vanemate juures ja vanemate kulul.

Võlanimekirjas on loetletud 16 nõuet võlgniku vastu. Pankrotimenetluse käigus tuleb neile

nõuetele anda hinnang, kas nõuded alluvad pankrotimenetluse regulatsioonile ja on

kohustustest vabastamise menetluses arvestatavad. Nimelt on olulise osa nõuete puhul

tegemist karistusotsustega (trahvid) nii väärteo- kui ka kriminaalasjades või haldusotsusega

(trahv politsei poolt). Mõistetud karistustest tulenevad rahalised kohustused kuuluvad

täitmisele või asendamisele süüteomenetluse raames. Ka kriminaalasjas süüteoga tekitatud

varalise kahju nõue ei kuulu kohustustest vabastamise menetluse tulemusena lõppemisele

(FiMS § 50 lg 2).

Võlgnik R.S on maksejõuetu ja see olukord on püsiv.

6.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja R.S-i

pankroti ja algatab R.S-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud

kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. R.S on küll korduvalt

kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist on süütegudega, mis ei kuulu FiMS §-s 45 lg -s 3

loetletute hulka. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

Eelkõige on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt endale kohustuste tekitamine

süütegudega, aga ka laenude võtmine olukorras, kus nende tasumiseks puudus võlgnikul

sissetulek. See on vastutustundetu laenamine. Kuriteo tunnustega teo, samuti tagasivõitmise

ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud.

7.Kohus nimetab R.S-i pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur

usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

8.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

9.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg

2).

Usaldusisiku tasu

10. Erik Savi on esitanud 18.05.2026 kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes

määrata usaldusisikule tasu kokku 577,50 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Aruande

kohaselt kulus usaldusisikul R.S-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 8

tundi 45 minutit, sh:

-

Menetlusega tutvumine, analüüs, teabenõuete koostamine, väljastamine, andmete

analüüs, päringute teostamine registrite infosüsteemides, suhtlus võlgnikuga vara- ja

võlanimekirja koostamisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, vara- ja

võlanimekirja koostamine, usaldusisiku arvamuse ja hinnangu andmine, viibimine

Tartu Maakohtu istungil jm lisategevused- kokku 8 tundi 45 minutit.

-

Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 8 tundi 45 minutit, tasu

tunnihinnaga 66 eurot, kokku 577,50 eurot. Usaldusisik viitab tasu väljamõistmise alusena

FiMS § 54 lg 5, lg 9, lg 7 ja TsMS § 183 lg 2, mille kohaselt kui võlgnikul puudub piisav

vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, määrata võlgnikule menetlusabi.

Tasu maksta välja Kaarnas OÜ, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, pangakontole.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu suuruse ja väljamaksmise allikate kohta.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Selliselt on taotlenud ka

usaldusisik ise. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab

ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest.

Kohus peab ajakulu 8 tundi 45 minutit tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks.

Seetõttu on põhjendatud rakendada selles menetluses tunnitasu, mis on võrdne justiitsministri

määruses ettenähtud tunnitasuga ehk tunnitasu 66 eurot. Kohus loeb põhjendatuks määrata

usaldusisiku tasu 8 tunni 45 minuti tunni eest 577,50 eurot. Tasu tuleb välja maksta

ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Kohus kontrollis registriandmetest, et Kaarnas OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega

tasule käibemaksu ei lisandu.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik