2-25-9065/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-9065

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2026, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

W.W ja Q.F hagi K.Q

vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

W.W puhul 1458,41 eurot

Q.F puhul 2715,66 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja W.W (isikukood XXX)

Hageja Q.F (isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja F.K (isikukood

XXX) ja lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Kostja K.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Aleksei Naumkin

Asja läbivaatamine

Istung 06.05.2026

KOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada osaliselt W.W ja Q.F hagi.

2. Mõista K.Q-lt (isikukood XXX) W.W (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv

elatis 904,89 eurot ajavahemiku 10.06.2024 kuni 09.06.2025 eest.

3. Mõista K.Q-lt W.W kasuks välja elatis 419,24 eurot ajavahemiku 10.06.2025 kuni

04.11.2025 eest.

4. Mõista K.Q-lt Q.F (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv elatis 904,89 eurot

ajavahemiku 10.06.2024 kuni 09.06.2025 eest.

5. Mõista K.Q-lt Q.F kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 407,68 eurot

ajavahemiku 10.06.2025 kuni 26.05.2026 eest, sh 2026. a maikuu eest tasumisele kuuluv

elatis.

6. Mõista K.Q-lt Q.F kasuks alates 01.06.2026 kuni Q.F

täisealiseks saamiseni (16.06.2030) välja igakuine elatis 318,62 eurot (295,86

(baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes

baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

7. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda F.K (isikukood XXX)

nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal F.K pangakonto nr XXX) selgitusega

„W.W ja Q.F elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole

hiljemalt eelmise kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Q.F elatis“

ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Otsuse resolutsiooni p-d 3, 5 ja 6 on nõude õigeksvõtust tulenevalt viivitamata

täidetavad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Hagejate nõue ja põhjendused

1. W.W (hageja I) ja Q.F (hageja II; koos hagejad) esitasid 10.06.2025 Viru Maakohtule hagi

K.Q (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101

sätestatud miinimummääras muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni hagejate

täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt kummagi hageja eest 987,42 eurot (kokku

1972,84 eurot) ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest. Hagejad palusid jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja F.K (ema) lapsed. Hagejad elavad kostjast eraldi

koos F.K-ga . Kostja on alates 2022. a maksnud hagejatele igakuiselt elatist kokku 430 eurot.

See on vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Ajavahemikul 01.06.2024–

31.03.2025 pidi kostja kahe lapse eest maksma igakuiselt 575,44 eurot ja alates 01.04.2025

2(7)

igakuiselt 603,48 eurot. Ajavahemikul 10.06.2024–10.06.2025 maksis kostja hagejatele kokku

5590 eurot, kuigi oleks pidanud maksma 7564,84 eurot.

Tasumata on 1974,84 eurot. Kostja maksis vabatahtlikult 776 eurot vanemate vahel kokku

lepitud kuludena. Hageja I vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 699,64 eurot ja hageja II

vajaduste rahuldamiseks 726,06 eurot. Vanemate vahel ei olnud kokkulepet 430 euro suuruse

elatise maksmise kohta. Kostja lubas vanemate lahkuminekul maksta elatist vastavalt

seadusele. Alguses kostja maksis elatist kummagi hageja eest 292 eurot, kuid seaduse

muutumisel hakkas alates 2022. a veebruarist maksma 215 eurot. Hagejate ema ei vaielnud

sellele vastu, sest nii oli seadusega määratud. Suuremad kulud, nagu suvelaager, leppisid

vanemad eraldi kokku. Samas pidi ema iga kord paluma lisaraha ja kostja võis kokkuleppest

taganeda. Kostja ei reageerinud hagejate ema kirjale, et miinimumelatis on muutunud. Kostja ei

anna hagejatele vahetult ülalpidamist. Hagejad on tema juures harva. Viru Maakohtu

suhtluskorda kindlaks määravast määrusest tsiviilasjas nr 2-22-879 ei ole põhjendatud lähtuda,

sest suhtluskorra täitmisel tuleb arvestada hagejate soove. Hagejad pole soovinud kostja juures

olla. Kostja on teinud hagejatega seoses vabatahtlikult kulutusi, kuid tegemist ei ole

ülalpidamisega PKS mõistes. Kostja on ostnud hagejatele üksikuid asju, mida ei olnud vaja.

Elatis on ette nähtud jooksvate vajaduste katmiseks. Kommunaalkulud on oluliselt suurenenud.

Hageja I tegeleb jalgpalliga ja peab end tihti pesema, hagejal II on atoopiline dermatiit ning ta

vajab spetsiaalseid nahahooldusvahendeid. Hagejate ema müüs suvila, mistõttu tal oli

vahendeid hagejate kulutuste katmiseks, kuid vanemate ülalpidamiskohustus peaks olema

võrdne. Tagasiulatuva elatise maksmist ei takista kostja majanduslik seisund. Kostja

majanduslik seisund on parem kui hagejate ema majanduslik seisund.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. K.Q oli nõus maksma hagejatele miinimummääras elatist alates hagi esitamisest, kuid

vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Vanemate vahel oli kokkulepe maksta igakuist

elatist 430 eurot. Kostja maksis hagejate eest pikka aega elatist 430 eurot. Hagejad ei ole

enne hagi esitamist kostjalt suuremat elatist nõudnud. Kostja oli veendunud, et tema antav

elatis on piisav. Hagejad oleks pidanud talle teatama, et elatis ei ole piisav. Kostja andis

lisaks igakuisele elatisele hagejatele ülalpidamist vahetult ning tegi hagejatele vabatahtlikult

kulutusi: viis neid huviringidesse, reisidele, maksis transpordi eest, ostis vajalikke asju,

riided-jalanõusid ning toitu. Tsiviilasjas nr 2-22-879 kinnitatud suhtluskorra järgi ööbivad

hagejad kaks korda kuus isa juures ning suhtlevad isaga nädala sees. Ajavahemikul 2024. a

juunist kuni 2025. a juunini olid kostja kulud hagejatele 7956,88 eurot. Kostja maksis 779,68

eurot Sankt-Peterburgi sõidukulusid, 150 eurot hageja II spaa eest ning 489 eurot

lauatenniselaua eest; lisaks 190 eurot hageja I jalgpallijalanõudele, 54 eurot taskuraha

hagejale II, 382 eurot taskuraha hagejale I ja 185,29 eurot hageja I bussipiletite eest, Kostja

keeldus hageja II laagrikulude kandmisest, sest tal ei olnud võimalik osaleda hageja II

sünnipäeval. Kostja ei keeldu tagasiulatuva elatise maksmisest põhjusel, et tal ei ole selle

maksmiseks raha.

Hagejate kulud aastatel 2024–2025 on põhjendamatult suured. Korteris elas neli inimest,

mistõttu ei saanud eluasemekulud olla 130 eurot inimese kohta, liialt suur on ka toidukulu 400

eurot lapse kohta ning riiete-jalanõude kulu 100 eurot, transpordikulude osas tuleb arvestada, et

kostja sõidutab ise sageli hagejaid, tervishoiukulud ja koolikohustuse täitmise kulud 50 euro

ulatuses on tõendamata, põhjendamatud on sidekulud 20 eurot kuus. Hagejate kulud peab

katma elatis.

3(7)

Hagejate menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendamatu. Menetluskulud peaks jääma

poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagejate hagi osaliselt.

4. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas

muutuva suurusena alates 10.06.2025 kuni nende täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt

987,42 eurot kummagi hageja eest ajavahemikul 10.06.2024 kuni 09.06.2025.

5. Hagejate nõude aluseks on PKS § 96 lg 1, § 97 p 1 ja § 108. Nende sätete järgi on vanem

kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud

vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis)

alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Elatist

võib nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

6. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, s.o igapäevastest vajadusteks ja arenguks vajalikest

materiaalsetest vahenditest (PKS § 99 lg 1). Lapse elulaad sõltub vanemate võimalustest

ning kohtul tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused. Eelduslikult kulub lapse

ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. PKS § 101 alusel

arvutatud summale lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud toetused, sest loetakse, et toetuste

arvel saab lapse vajadusi rahuldada. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui

sama paragrahvi alusel arvutatud summa (vt PKS § 101; vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909,

p 12; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p-d 12, 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 13, 15).

7. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on

ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4

alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse

maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Elatise summat vähendatakse ka

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6).

Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).

8. Ajavahemikul 10.06.2024–31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja

korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Ajavahemikul

01.04.2025–31.03.2026 oli indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine

brutokuupalk 1981 eurot, milles 3% on 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma 295,86

eurot ning korrigeeritud keskmine brutokuupalk 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot.

Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot (perehüvitiste seaduse

(PHS) § 17 lg 3). Kummagi hageja eest makstakse lapsetoetust 80 eurot. Hagejad ei ela koos

kostjaga ning hagejate vanusevahe on suurem kui 3 aastat. Hageja I on sündinud 04.11.2007

ja hageja II 16.06.2012. Hageja I sai täisealiseks 04.11.2025. Hagejate ja kostja suhtlemist

reguleerib Viru Maakohtu 17.10.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-879 kindlaks

määratud suhtluskord (dtl 86–93). Samas ei ületa selle suhtluskorra järgi ööbimiste arv 7

4(7)

ööpäeva kuus, mis oleks alus miinimumelatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 järgi.

Hagejatel on suhtluskorra järgi võimalik oma äranägemise järgi kostja juures ööbida.

9. Hagejate vajadused ja kostja osa sellest on eelduslikult järgmine:

Vajadused

ajavahemikul

10.06.2024–

31.03.2025

Kostja osa

01.04.2025–

31.03.2026

Kostja

osa

Alates

01.04.2026

Kostja

osa

Hageja I

655,44

eurot

287,72

eurot

683,48 eurot 301,74

eurot

x

x

Hageja II

655,44 eurot

287,72

eurot

683,48 eurot 301,74

eurot

717,24 eurot 318,62

eurot

10. Kostja on tunnistanud hagejate nõuet alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks

saamiseni. Kohus on hagiasjas õigeksvõtuga seotud ning õigeksvõttu puudutavas osas tuleb

hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1). Kohus rahuldab seetõttu hagejate nõude elatise osas alates

10.06.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

11. Alates 10.06.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 04.11.2025 on miinimumelatis

hageja I puhul kokku 1458,41 eurot [301,74 x 4 + 301,74 : 30 x 21 + 301,74 : 30 x 4 =

1458,41]. Kohus ei arvestanud 11.03.2026. a ja 06.05.2026. a istungil elatist välja arvutades

nelja päeva novembris. Kostja maksis sel ajal hagejale igakuist elatist 215 eurot, s.o kokku

1039,17 eurot (215 x 4 + 215 : 30 x 21 + 215 :30 x 4 = 1039,17) (dtl 61, seletused

06.05.2026. a istungil). Kostja on maksnud hagejale I 419,24 eurot elatist vähem (1458,41 -

1039,17 = 419,24). Kostjalt tuleb 419,24 eurot hageja I kasuks välja mõista.

12. Ajavahemikul 10.06.2025–31.05.2026 on miinimumelatis hageja II puhul kokku

3564,12 eurot [301,74 x 9 + 301,74 : 30 x 21 + 318,62 x 2 = 3564,12]. Kostja maksis

hagejale II kuni 2025. a oktoobrini igakuist elatist 215 eurot ja alates 2025. a novembrist

miinimummääras kokku 3156,44 eurot (215 : 30 x 21 + 215 x 4 + 301,74 x 5 + 318,62 x 2 =

3156,44) (vanemate seletused 06.05.2026. a istungil). Kostja on maksnud hagejale II elatist

407,68 eurot (3564,12 - 3156,44 = 407,68) vähem. See summa tuleb kostjalt hageja II kasuks

välja mõista.

13. Alates 01.06.2026 kuni Q.F täisealiseks saamiseni (16.06.2030) on elatis 318,62 eurot

kuus (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027),

lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostjalt tuleb edasiulatuv

elatis hageja II kasuks välja mõista.

14. Pooled vaidlevad tagasiulatuva elatise üle, s.o kui palju peab kostja maksma hagejatele

elatist ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest. Kostja maksis sel ajal hagejatele igakuist

elatist 430 eurot, s.o 12 kuu eest kokku 5160 eurot (430 x 12 = 5160). Miinimumelatis

kummagi hageja eest oli sel ajal kokku 6969,77 eurot [(287,72 : 30 x 21 x 2 + 287,72 x 9 x 2

+ 301,74 x 2 x 2 + 301,74 : 30 x 9 x 2 = 6969,77 eurot]. Hagejad on miinimumelatise selle

aja eest seega ebaõigesti arvutanud: hagejate arvutuste järgi on see 7564,84 eurot.

Arvestades, et kostja maksis sel ajal hagejate eest elatis 5160 eurot ja hagejate hinnangul ta

pidi maksma elatist miinimumsummas, on kostja maksnud vähem 1809,77 eurot (6969,77 -

5160 = 1809,77), mitte 1974,84 eurot.

15. PKS § 108 lg 1 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi

esitamist. Erisätete puudumise tõttu juhindutakse tagasiulatuva elatise puhul elatise

5(7)

väljamõistmise üldsätetest, s.o lapse varasematest vajadustest, vanema toonasest ja

praegusest majanduslikust seisundist ja võimalustest tööd teha, PKS § 102 lg-s 2 nimetatud

elatise vähendamise aluseks olevatest asjaoludest, vanemate kokkuleppest jms. Eelnevast

tuleneb ühtlasi, et kui tagasiulatuvat elatist nõutakse miinimumsummas või sellest väiksemas

summas, ei tule lapse kulusid tõendada. Kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb

kohustatud isiku raskesse majanduslikku olukorda, tuleb elatise suuruse määramisel

arvestada, kas õigustatud isik on kohustatud isikult ülalpidamist enne hagi esitamist

nõudnud. Elatise nõudmata jätmine tagasiulatuva elatise nõude esitamist siiski ei välista (vt

RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p 20.1 ja sealsed viited; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 12–

14).

16. Kohtu hinnangul ei ole asja materjalidest võimalik järeldada, et vanemate vahel oli

kokkulepe just 430 euro suuruse elatise maksmise kohta. Kostja maksis hagejate eest 2020. a

juulist kuni 2022. a jaanuarini igakuist elatist 590–600 eurot. Alates 2022. a veebruarist

maksis ta 430 eurot (dtl 45, 280). Miinimumelatise arvutamine muutus 2022. a jaanuaris.

Senise poole miinimumpalga (292 eurot) asemel hakkas igakuine miinimumelatis

elatiskalkulaatori järgi olema 213,44 eurot. Hagejate ema sõnul oli kokkulepe

miinimumelatise maksmiseks ja suuremate kulude jagamiseks vanemate vahel. Kohtu

hinnangul võib pangakonto väljavõttest ja hagejate välja toodud täiendavatest kuludest

järeldada, et vanemate vahel oli pigem kokkulepe miinimumelatise maksmiseks ja muude

kulude kandmiseks kahasse (dtl 4, 9, 33, 45, 217, 290, 291, 292, 293, 300, 328, 329;

vanemate seletused 06.05.2026. a istungil). Ka asjaolust, et elatis jäi pärast 2022. a veebruari

aastateks samaks, ei saa järeldada, et kokkulepe oli just 430 euro suuruse elatise maksmiseks.

Hagejate ema selgitas istungil, et ta ei teadnud, et miinimumsumma on muutunud ning ta ei

pidanud võimalikuks kohtumenetluses osalemist elatise nõudmiseks, sest see on kulukas.

Vanemate vahel oli olnud 2022. a suhtluskorra vaidlus tsiviilasjas nr 2-22-879 (dtl 86–93).

Hagejate ema selgitas, et kostja makstavast elatisest ei piisanud ja ta pidi sageli suuremateks

kulutusteks kostjalt lisaraha paluma. Kostja ei pidanud alati lubadustest kinni ja hagejate ema

pidi hagejate kulud üksi tasuma (dtl 290). Kostja ka ei reageerinud hagejate ema palvele

2025. a mais maksta elatist seadusjärgses määras (dtl 219).

17. Hagejad on oma vajadused välja toonud 14.11.2025. a seisukohale lisatud tabelis

digitoimiku lehekülgedel 236–247. Selle tabeli järgi on hageja I igakuised vajadused 699,64

eurot ja hageja II igakuised vajadused 726,06 eurot. Kohus peab hagejate põhjendusi ja ema

pangakonto väljavõtet ja sellel kajastuvaid makseid (toidupoodides Prisma, Maxima, Rimi,

Grossi, Lidl, A1000, Mere, Maksimarket, apteekides, riidepoodides Temu, Shein, Sinsay,

H&M, New Yorker, Zara, transpordile T Grupp OÜ, Bolt, Olerex, Neste, telefonile,

kindlustusele), korteriühistu arveid ja maksekorraldusi arvestades hagejate näidatud ulatuses

kulusid põhjendatuks ja tõendatuks (dtl 48–54, 58, 60, 62–63, 123–181, 220–235). Kostja

võttis omaks, et hagejal II on atoopiline dermatiit ja ta vajab spetsiaalseid kehakreeme.

Hagejate elulaadi iseloomustab huvitegevustest osavõtt (hageja I puhul jalgpall, hageja II

puhul tantsimine ja kunstikool), millega kaasnevad miinimumsummast suuremad kulud.

18. Kostja on tõendanud järgmised vabatahtlikud kulutused: 90 eurot Sankt-Peterburgis

toimunud kontserdi külastamine, 50,68 eurot viisakulud, 190 eurot hageja I jalgpallijalanõud,

489,54 eurot lauatenniselaud, 54 eurot hageja II taskuraha, 382 eurot hageja I taskuraha,

185,20 eurot hageja I transport, 150 eurot hageja II spaa (dtl 21, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30,

31, 32, 33). Kohtu hinnangul saab PKS § 99, § 100 lg-te 1 ja 2 mõistes pidada

ülalpidamiseks ainult hageja I transpordiga seotud kulusid ning ülejäänud kulude näol ei ole

tegemist ülalpidamisega. Samas hageja I transpordikulude kandmine üksnes osutab, et hageja

I tegelikult kulud võivad olla veelgi suuremad hagejate ema näidatud kuludest. Kostja kulude

6(7)

arvelt hageja I vajaliku ülalpidamise ulatus ei vähene. Ülalpidamine PKS tähenduses hõlmab

eelkõige igapäevaste vajaduste rahuldamisega seotud kulusid. Ülejäänud kostja kulud ei

seondu hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Hagejate ema selgitas 06.05.2026, a

istungil, et uued jalgpallijalanõud ei olnud hagejale I vajalikud. Hageja I tahtis lihtsalt uusi,

kuigi tal olid korralikud jalanõud olemas. Kostja oleks pidanud hagejate emaga enne

kulutuste tegemist suhtlema ja rääkima läbi, mida võiks pidada ülalpidamiseks. Õige ei ole,

kui vanem teeb iseseisvalt või lapse soovil suuri ebavajalikke kulusid, mille tegemisse teist

vanemat ei kaasata ning soovib hiljem lugeda sellised kulud ülalpidamiseks PKS § 99 ja §

100 lg-te 1 ja 2 mõistes. Laste taskuraha peavad vanemad omavahel kokku leppima, sest laps

ei tee eelduslikult kulusid enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (eluase, toit,

hügieenitarbed, side, transport jms).

19. Kostja ei ole toonud välja PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla miinimumsumma. Hagejate põhjendatud kulud igakuiselt ületavad

kahekordset miinimumsummat. Kostja majanduslik seisund võimaldas tal hagejatele

ajavahemikul

10.06.2024–09.06.2025 miinimumsummas elatist maksta. Samuti ei pane tagasiulatuva elatise

maksmine kostjat raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on sõnaselgelt öelnud, et ta ei

keeldu tagasiulatuva elatise maksmisest põhjusel, et tema majanduslik seisund ei võimalda

maksta tagasiulatuvat, sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat elatist. Hageja ema andis

vaidlusalusel ajavahemikul hagejatele vajalikus määras ülalpidamist. Seega rahuldab kohus

hagi ka tagasiulatuva elatise osas, kuid osaliselt arvestades põhjenduste p-s 14 toodud arvutusi.

Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja ajavahemiku 10.06.2024–09.06.2025 eest

tagasiulatuva elatise kummagi hageja eest 904,89 eurot (kokku 1809,78 eurot).

20. Tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

F.K nimetatud pangakontole (otsuse tegemise aja seisuga F.K pangakonto nr XXX)

selgitusega „W.W ja Q.F elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole

hiljemalt iga eelmise kuu viimaseks päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Q.F elatis“

ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

21. Kohus määrab TsMS § 129 lg 2 ja § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks hageja I puhul

1458,41 eurot ning hageja II puhul 2715,66 eurot.

22. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul

puudub põhjus menetluskulusid teistmoodi jaotada. Elatisevaidlustes ei ole lepingulise esindaja

kasutamine vältimatult vajalik. Hagejad said hakkama nõuetekohase hagi esitamisega. Hagejad

ei nõudnud kostjalt enne 2025. a maikuud sõnaselgelt suurema elatise maksmist. Kohus

rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude osaliselt.

23. Kuna kohus rahuldas hagi sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva elatise osas

õigeksvõtu alusel, on otsus selles osas TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi viivitamata täidetav.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)