4-26-863/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

26.05.2026

Kohtuasja number

4-26-863

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Väärteoasi

Juri Paramonovi väärteosüüdistus NPALS § 151 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 30.03.2026. a otsus

Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik Juri Paramonov (ik 38909096516)

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna uurija Natalja Kreivald

Menetluse vorm

Kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 30.03.2026. a otsus muutmata ja Juri Paramonovi apellatsioon

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg

peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti

kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi

õigusabi andmisest keeldumisest.

Asjaolud ja menetluse senine käik

1.

17.02.2026 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Juri Paramonov tarvitanud enne

30.07.2025 kella 00.40 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. Nimelt

leiti viimati viidatud kuupäeval temalt võetud uriiniproovist amfetamiini ja metamfetamiini.

Sellega pani J. Paramonov toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgse väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.03.2026 Viru Maakohtule taotluse

tunnistada J. Paramonov NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ja karistada teda arestiga.

3. Viru Maakohtu 30.03.2026. a otsusega tunnistatigi J. Paramonov NPALS § 151 lg 1

järgi süüdi ja teda karistati 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt

järgmised.

4. Faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. J. Paramonov tunnistas, et ta tarvitas koos

sõbraga amfetamiini, ta juhtis autot, ta peeti kinni ja ta viidi haiglasse uuringutele. J.

Paramonovi uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. J. Paramonovil tuvastati niisugused

tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, kõne kiire,

koordinatsioonis kerged häired. Arstliku kohtutoksikoloogia uuringu akti kohaselt esinesid J.

Paramonovil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused,

aga mitte narkojoove. J. Paramonov tarvitas narkootilist ainet tahtlikult, õigusvastaselt ja

süüliselt.

5. Põhiküsimus asjas taandus karistuse liigile ja määrale. J. Paramonovil on kolm

kehtivat kriminaalkaristust (peamiselt varguste eest) ja kümme väärteokaristust, sh kolm

karistust narkootikumide tarvitamise eest. Viimati karistati teda 26.06.2025 rahatrahviga 1200

eurot. Selle karistuse (nagu ka muude varasemate rahatrahvide) täitmise kohta info puudub

ehk trahvid on tasumata. Seega on see karistuse liik J. Paramonovi puhul ebatõhus. Sellest

johtuvalt tuleb kohaldada aresti ja seda keskmises määras – 15 päeva. Selline karistus võtab

arvesse ka J. Paramonovi süü tunnistamist.

6. Mõistetud aresti ei saa asendada üldkasuliku tööga. Selle vastu räägib J. Paramonovi

narkosõltuvus. Kehtiva kohtupraktika järgi aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole

mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid.

Apellatsioon ja PPA seisukoht

7.J. Paramonov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes asendada arest

üldkasuliku tööga. Ta põhjendab taotlust sellega, et on leidnud töökoha ning aresti kandmine

kahjustaks tema töösuhet, eriti arvestades varasemat pikemat töötust. Samuti viitab ta

keerulisele elukorralduslikule olukorrale seoses kolimisega Tartusse, kus elukaaslane töötab

ning ajutiselt elab ühiselamus, mistõttu oleks J. Paramonovi aresti kandmine elukaaslasele

koormav. Lisaks märgib apellant, et ka kohtuväline menetleja pidas võimalikuks aresti

asendamist üldkasuliku tööga.

8.25.05.2026 esitas J. Paramonov ringkonnakohtule taotluse võimaldada tal aresti kanda ositi

ja nädalavahetustel.

9.PPA hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et

seniste karistusliikide (rahatrahv ja üldkasulik töö) määramise jätkamine ei ole enam

tulemuslik. Karistus peab mõjutama isikut hoiduma edasistest õigusrikkumistest, kuid J.

Paramonov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud väärtegude

toimepanemist.

Ringkonnakohtu seisukoht

10.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et J. Paramonov pani toime NPALS § 151

lg 1 järgse väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on J. Paramonovi tegu tõendatud ja sellele

on antud korrektne õiguslik hinnang. Niisamuti leiab apellatsioonikohus, et maakohus talitas

õigesti ka puutuvalt J. Paramonovi karistusse.

11.Õiguskirjanduses on avaldatud, et aresti asendamisel üldkasuliku tööga tuleb arvesse võtta

nii süüteo raskust kui ka süüdlase isikut (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 69, komm

2.1). J. Paramonov tabati narkootikumide tarvitamise tunnustega autoroolist. Seega ei

piirdunud ta pelgalt aine manustamisega, vaid asus seejärel juhtima mootorsõidukit, mistõttu

räägib juba tema rikkumise raskus üldkasuliku töö kohaldamise vastu. Lisaks sellele on J.

Paramonovi isik niisuguse meetme jaoks sobimatu. Esimese astme kohus viitas õigesti

menetlusaluse isiku narkoprobleemidele. Õiguskirjanduseski on leitud, et narkosõltuvusega

inimese puhul tuleks üldkasulikust tööst hoiduda (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, §

69, komm 2.3.3). Ka J. Paramonovi minevik ei anna mingit alust loota üldkasuliku töö

õnnestumisele või sellele, et üldkasulik töö suunaks menetlusaluse isiku õiguskuulekale

rajale. J. Paramonov on sooritanud väga palju süütegusid ja teda on väga palju kordi ka

karistatud – nii kriminaal- kui ka väärteokorras.

12.Oma viimati esitatud taotluses viitab J. Paramonov aresti ositi või nädalavahetuseti

kandmisele. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus määrata aresti kandmise ositi süüdlase

perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades. Tõsi, J. Paramonov viitab mujal

oma kaebuses töö tegemisele. Samas ei ole J. Paramonovi väited töötamise kohta usutavad või

vähemalt on neis olulisi ebaloogilisusi. Väärteoasjas nr 4-26-261 esitas J. Paramonov

21.02.2026. apellatsiooni, milles toob välja, et ta sai hiljuti teada, et ta on järgmisest kuust

abitööline ehitusfirmas REINU TEENUSED OÜ. Samas lisas J. Paramonov oma käesolevas

asjas esitatud apellatsioonile töölepingu, mille kohaselt on ta juba alates 2025. aasta

septembrist abitööline KRM EHITUS OÜ-s. Ringkonnakohus märgib, et lisatud tööleping on

allkirjastamata ega tõenda mingil moel seda, et J. Paramonovil ka hetkel kehtiv töösuhe on.

Seega jääb ebaselgeks, kas J. Paramonov töötab ja kes on tema tööandja. Ka viitab apellant

sellele, et abi vajab tema ühiselamus elav ja meditsiinivaldkonnas töötav elukaaslane.

Väärteoasjas nr 4-26-261 märkis J. Paramonov, et elukaaslane asub tööle arstina. Isegi kui

vastaks tegelikkusele väide, et arstina ehk väga vastutusrikkal ja kõrgeid nõudmisi eeldaval

positsioonil tööle hakkav inimene vajaks J. Paramonovi abi korteri otsingutel ja kolimisel, ei

oleks see käsitatav mõjuva põhjusena karistuse ositi kandmiseks.

13.Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 30.03.2026. a otsuse muutmata ja J. Paramonovi apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)