Legislator Case Law & Legislation
2-20-7992/145 AI generated

2-20-7992/145 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-7992/145
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus osas, millega maakohus keeldus Ellen Merelaidu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Legislator headnote

AI generated

2-20-7992/145 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus osas, millega maakohus keeldus Ellen Merelaidu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Keywords

AI generated
financial stress test bank resolution reduction of benefits withdrawal of legal aid bank charges frozen bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. mai 2026

Tsiviilasja number

2-20-7992

Tsiviilasi

Ellen Merelaiu kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ellen Merelaiu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Ellen Merelaid

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad): Ege Group OÜ

(registrikood 11640381),

Maksu- ja Tolliamet

(registrikood 70000349), Citius Invest OÜ (registrikood

12213735), COBERNE OÜ (registrikood 12123439),

Raudhammas OÜ (registrikood 12291043), Tarmo

Adamson (isikukood XXXXXXXXXXXX), SR Invest

OÜ

(registrikood 12156517),

Harti Invest OÜ

(registrikood 14178405), VANKE KOLMNURK OÜ

(registrikood 12068500), Alvar Ottokar (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Armand Orav

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Lauri

Käis

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Alar

Suu

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), osaühing Essen RFK (registrikood

10539473), Allan Aim (isikukood XXXXXXXXXXXX),

Mihkel Jõe (isikukood XXXXXXXXXXXX), Siim

Brauer (isikukood XXXXXXXXXXXX), Exponence OÜ

(registrikood 14103873),

Mart Reinola

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Indrek Kaev

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Ilona Lekstein

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Jaak Kokka

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Johannes Vähi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), Sander Piibemann (isikukood

XXXXXXXXXXXX), osaühing Tanpri (registrikood

11316870),

Sander

Arnus

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Taavi

Tint

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Kadri Mäger

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), Adam Erki Enok (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Margo

Mitt

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), JAKO Invest OÜ (registrikood

12994023),

Konstantins

Lavriks

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Aare

Pere

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Uuno Vaher

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

Meson OÜ

(registrikood

12851175)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ellen Merelaiu määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 22. detsembri 2025. a määrus osas, millega maakohus

keeldus Ellen Merelaidu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada Ellen Merelaid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest.

4. Võtta Ellen Merelaiu 14. mail 2026 esitatud tõendid tema osalise töövõime kohta asja

materjalide juurde.

5. Lugeda määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Lõpetada Ellen Merelaiu kohustustest vabastamise menetlus.

5.2. Vabastada Ellen Merelaid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

5.3. Vabastada Ellen Merelaid usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise

menetluses.

5.4. Avaldada teade Ellen Merelaiu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5.5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teistele menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 3. juuli 2020. a määrusega välja Ellen Merelaiu (võlgnik) pankroti

ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Viru Maakohtu 11. märtsi 2021. a määrusega

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

Kohtumääruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses täitmata tunnustatud nõudeid kokku

68 584 eurot 90 senti (II järgu nõuded). Viru Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, milles jäeti usaldusisik määramata ja kohustati

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik pidi esitama kohtule aruande oma

tegevusest usaldusisikuna iga aasta 27. juuniks. Esimene aruanne tuli esitada 27. juuniks

2021.

2. Võlgnik esitas kohtule aruande 27. juunil 2021, 8. juulil 2022, 14. juulil 2023, 27. juunil

2024 ja 29. juunil 2025.

3. Kohus küsis kohustustest vabastamise lõpetamise osas võlausaldajate seisukohta ja kuulas

võlgniku ära 14. novembril 2025.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus keeldus 22. detsembri 2025. a määrusega võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (1. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30. juunini 2022.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust alustati 27. aprillil 2021 ehk enne 1. juulit 2022

ja 1. juuli 2022 seisuga kestaks menetlus rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 27. aprillini 2026.

Seega kohaldub võlgniku suhtes pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 ja kohustustest vabastamise

menetluses saabus lõpptähtaeg 1. juulil 2025.

PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse

kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm

20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

Maakohus märkis, et nõuetekohased aruanded on esitatud mõningase hilinemisega, kuid

puudustega aruanded on võlgnik esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks. Võlausaldajad on

esitanud oma kirjalikud seisukohad, neist valdav enamus ei toeta kohustustest vabastamist.

Maakohus oli seisukohal, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud, võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi

ning võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt (PankrS § 175 lg 2 p 2) ning sellega

kahjustanud võlausaldajate huve.

Kohus on andnud võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud. 14. novembril

2025 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal oli osaline töövõimetus.

PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgniku tulust saadud maksed välja maksma üks

kord aastas võlausaldajatele vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele.

Menetluse vältel esitatud materjalide ja ärakuulamise alusel tuvastas maakohus, et võlgnik ei

ole iga-aastaselt võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Kohtule esitatud

maksekorraldustest lähtuvalt on võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid kogusummas

1513 eurot 8 senti (dtl 607–609, 633 ja 651–653), seda üksnes 2024. aastal. See moodustab

tunnustatud nõuetest 2,21%. Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise

menetluses arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60%

nõuetest (TrtRnKm 01.07.2015, 2-10-15313).

Maakohus tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime, kestusega 25. märts 2021 – 24. märts

2023 (dtl 465–466). PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas takistas osaline

töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud 0,25

koormusega ametikoht. Kohus leidis, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused

jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisesse. Kohus leiab, et

võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega.

Seega on täidetud PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldused ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Seega lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus võlgniku usaldusisiku

kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vabastada end

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja seda lisaks otsinud. Võlgnik on

andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvesse tuleb võtta võlgniku

elamispiirkonna iseärasusi ja ühistransporti ja üleüldist töötust, samuti võlgniku võimeid ja

tervislikku seisundit. Võlgnik on üle andnud kõikidest oma töösuhetest saadud tulust 25%

usaldusisikule. Võlgnik on esitanud aruanded õigeaegselt. Kohtupraktikas on tavapärane, et

antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Võlgnik märkis, et võib avaldada oma diagnoosid üksnes kohtule, kuid delikaatsed

terviseandmed ei ole vajalikud võlausaldajatele teadmiseks. Võlgniku 26. märtsil 2021

esitatud dokumendid tõendavad osalist töövõimetust. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda,

et võlgnik ei ole esitatud ühtegi tõendit.

Võlgnik on kohusetundlikult maksnud vastavalt ettenähtud jaotisele oma kõikidest

sissetulekutest võlausaldajatele. Väljamakseid oli võimalik alles siis teha, kui kohtutäitur

Kristel Maalman kontod aresti alt vabastas. Võlgnik maksis seejärel ka tagantjärele kõikidest

oma sissetulekutest (vahenditest, millele ei saa sissenõuet pöörata) võlausaldaja kontole.

Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on kõik nähtav. Kohtutäitur K. Maalman eiras

kohtumäärust ning omastas Maksu- ja Tolliameti (MTA) võlgnevuse ning andis eelise MTA

nõudele, kahjustades teisi võlgnike. MTA on kohtule teada andnud, et nemad ei ole

võlgnevusest midagi saanud, seega on kohtutäitur K. Maalman tegutsenud omavoliliselt.

Võlgnik ei ole tahtlikult ega raske hooletuse tõttu oma kohustusi rikkunud. Maakohus ei ole

ka välja toonud ega tuvastanud asjaolusid, milles võis seisneda raske hooletus või tahtlus.

Võlgnik möönab, et on jätnud kohtule viivitamata teatamata elukoha vahetusest, mida aga ei

saa pidada raskeks hooletuseks, kuna see ei mõjuta võlgniku sissetulekut ega võlausaldajate

huve. Võlgnik on menetluses osalenud ilma asjatundjate abita ning vajadusel pöördunud

kohtusekretäri poole abi saamiseks arveldusarve väljaselgitamiseks, et saaks väljamakset teha.

Ei ole tuvastatud võlgniku PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgadest vabastamisest

keeldumise alused. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on õigus keelduda kohustustest

vabastamisest vaid juhul, kui on rikutud PankrS § 175 lg-id 2 ja 4.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

6. Võlausaldajatest Uuno Vaher, Raudhammas OÜ, Konstantins Lavriks ja Lauri Käis

vaidlesid määruskaebusele vastu. VANKE KOLMNURK OÜ ja COBERNE OÜ teatasid, et

jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. MTA teatas, et tema nõue on täielikult

täidetud. Teised võlausaldajad määruskaebuse koha seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Võlgniku määruskaebus rahuldatakse. Määruse resolutsiooni tuleb

täiendada menetluskulude jaotust puudutava osaga. Ringkonnakohus võtab võlgniku 14. mail

2026 esitatud tõendid tema osalise töövõime kohta asja materjalide juurde.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni

30. juunini 2020 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni ning PankrS § 1933 lg 1 alusel

otsustanud kohustustest vabastamise 1. juuli 2025. a seisuga.

9. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 175 lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist

käitumist; kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul

alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta

(vt nt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

10. Maakohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

seisukohaga.

11. Maakohus viitab PankrS § 172 lg-s 2 sätestatud usaldusisiku kohustusele võlgniku tulust

saadud maksed võlausaldajatele üks kord aastas välja maksta vastavalt võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole iga-aastaselt

võlausaldajatele nõuetekohaselt makseid teinud. Maakohus märkis, et võlgnik on teinud

võlausaldajatele väljamakseid üksnes 2024. aastal, kogusummas 1513 eurot 8 eurot, mis

moodustab tunnustatud nõuetest 2,21%.

Võlgniku esitatud aruannetest nähtub, et ta on kandnud võlausaldajatele maksete tegemiseks

mõeldud raha eraldi pangakontole. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku kohustustest

vabastamata jätmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et võlgnik tegi maksed võlausaldajatele

tagantjärele 2024. aastal.

Maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete

nõuetekohast tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita üksnes usaldusisiku kohustuste

rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlausaldajate huvide kahjustamist

PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane

täitmine selleks alust ei anna.

12. Maakohus viitab ka PankrS § 173 lg-st 1 sätestatud võlgniku kohustusele tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Maakohus

tuvastas, et võlgnikul oli osaline töövõime kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023, ning

leidis, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, kuna kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milles seisnes võlgniku osaline töövõimetus, st kuidas

takistas osaline töövõime tal otsida suurema töötasuga tööd kui aruannetes läbivalt kirjeldatud

0,25 koormusega ametikoht.

Riigikohtu seisukoha järgi on pankrotivõlgnik üldjuhul kohustustest vabastamise menetluse

ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb

arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha.

(RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p-d 18–19).

Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et võlgnikul oli osaline töövõime

kestusega 25. märts 2021 – 24. märts 2023. Võlgniku esitatud aruannetest ja pangakonto

väljavõtetest nähtub, et võlgnik on ka pärast 2023. a märtsi saanud töövõimetoetust, viimati

aprillis 2025 (dtl-d 638 jj, 672, 694 jj). Võlgnik selgitas ärakuulamisel 14. novembril 2025, et

osaline töövõimetus lõppes aasta alguses (dtl 804). Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul

järeldada, et võlgnik on olnud osalise töövõimega enamuse kohustustest vabastamise

menetluse ajast. Seega ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta ei töötanud täistööajaga.

Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal ei olnud tervislikel põhjustel võimalik saada suuremat

sissetulekut ning et tal oli osaline töövõimetus seonduvalt vaimse tervise probleemidega ja ka

täna ei ole tema seisund hea (dtl 804).

Võlgnik esitas 14. mail 2026 ringkonnakohtule töövõime hindamise dokumendid (dtl 877 jj)

ning selgitas täiendavalt, et on tegelenud töö otsimisega ja kandideerinud. Võlgnik elab

maapiirkonnas, kus ühistransport on puudulik ning võlgnikul ei ole autot. Kohalikud

ettevõtted on võlgniku tööle võtmisest keeldunud, viidates võlgniku pankrotis olemisele,

eelnevale kriminaalkorras karistatusele ja kohtuasjadele. Praeguses ettevõttes on pakkuda

ainult 0,25 koormusega tööd (dtl 909). Eeltoodut arvestades ei ole alust võlgnikule ette heita

ka seda, et ta ei leidnud endale tasuvamat tööd.

13. Isegi kui võlgnik oleks pidanud otsima endale tasuvama töö, ei nähtu asja materjalidest, et

võlgnikule oleks menetluse kestel selgitatud, et ta peab koguma tõendeid tasuvama töö

otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Võlgnik märkis kõigis kohtule esitatud aruannetes, et

töötas 0,25 koormusega ametikohal.

Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka usaldusisikuks,

peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja

võlgniku kohustusi. Ei ole piisav, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise

määruses on üldsõnaliselt märgitud usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti

kui tal ei ole õigusteadmistega esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse

sisu piisavalt mõista. Seepärast peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle

kohus kavatseb määrata ka usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse

alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil)

tema kohustusi selgitama (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 27).

Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule praegusel juhul ette heita tasuvama töö otsimiseks

tehtud jõupingutuste kohta tõendite kogumata ega esitamata jätmist.

14. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruses tuleb TsMS § 173 lg 1 kohaselt

märkida menetluskulude jaotus. Maakohus ei ole märkinud menetluskulude jaotust,

ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust.

Ringkonnakohus peab TsMS § 172 lg 1 alusel õiglaseks jätta nii menetlusosaliste maakohtus

kantud menetluskulud kui ka määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ega jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise

kanda, on võlgnikul TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus taotleda määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh märkida kontonumber, kuhu

riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)