3-24-204/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-204

Haldusasi

Magellan Limited kaebus strateegilise kauba komisjoni

22.12.2023 otsuse nr 470 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

–

Magellan

Limited,

esindajad

vandeadvokaadid Lada Riisna ja Valeria Arsjuta

Vastustaja – Strateegilise kauba komisjon, esindaja

Marge Maspanov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Magellan Limited apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Magellan Limited 07.05.2026 menetlusdokumendi

lisad digitaalse toimiku lehekülgedel (dtl) 349˗368.

2. Keelduda strateegilise kauba komisjoni 14.05.2026 menetlusdokumendi lisade dtl

380˗424 ja Magellan Limited 19.05.2026 menetlusdokumendi lisade dtl 436˗441 asja

materjalide juurde võtmisest ja eemaldada need toimikust.

3. Rahuldada Magellan Limited apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu

25.09.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-204. Teha haldusasjas nr 3-24-204 uus otsus,

millega rahuldada Magellan Limited kaebus, tühistada strateegilise kauba komisjoni

22.12.2023 otsus nr 470 ja kohustada strateegilise kauba komisjoni Magellan Limited

02.07.2021 taotlust (esitatud Pakrichart OÜ poolt) uuesti lahendama 30 tööpäeva

jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

4. Mõista strateegilise kauba komisjonilt Magellan Limited kasuks välja Magellan

Limited esimese ja teise kohtuastme menetluskulud 17 040 (seitseteist tuhat

nelikümmend) eurot.

5. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.

3-24-204

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 25.06.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Laevaga M/V Figaro (IMO 9240732) saabusid 17.05.2021 Jerseyst Eesti Vabariiki

Guernsey äriühingule Magellan Limited kuuluvad seadmed, sh veeskamisseade LARS

System, seeria 8443 (veeskamisseade) ja sellega kaabeltrossiga ühenduses olev mehitamata

allveeseade ROV System Argus Worker SL (allveeseade) (edaspidi ka kaup). Kaup laaditi

17.05.2021 Paldiski Lõunasadamas laevalt maha ja paigutati ESTEVE AS-i tollilattu.

Seadmed laaditi 21.05.2021 laevale M/V Marlin (IMO 9396854) ja 27.05.2021 taotles

Magellan Limitedile laevaagendi teenuseid osutav Pakrichart OÜ (agent) elektroonilise

mereinfosüsteemi kaudu luba sadamast väljuda. Maksu- ja Tolliamet (MTA) teatas

27.05.2021 e-kirjas, et laeval M/V Marlin olevad seadmed on kontrollis ja laev ei tohi lahkuda

koos seadmetega; laev võib lahkuda, kui kaup laaditakse maha ja paigutatakse uuesti

ESTEVE AS-i tollilattu. MTA tegi 28.05.2021 laeva läbivaatuse. MTA selgitas 31.05.2021 e-

kirjas vastuseks agendi päringule, et seadmed on tolli järelevalve all ja neid peetakse kinni

kuni Välisministeeriumi juurde moodustatud strateegilise kauba komisjoni (komisjon)

otsuseni.

2. MTA 01.06.2021 ettekirjutuse kohaselt kontrollis MTA 28.05.2021 Paldiski

Lõunasadamas laeval M/V Marlin konteinereid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja

CLVU5202180. Kontrolli käigus selgus, et konteinerid koos neis oleva kaubaga soovitakse

toimetada Eestist Venemaale. MTA-l tekkis kahtlus, et tegemist võib olla strateegilise,

täpsemalt kahesuguse kasutusega kaubaga, mille väljaveoks on vaja ekspordilitsentsi, ning

lisaks võib olla tegemist sanktsioneeritud kaubaga, mida on keelatud Venemaale toimetada.

MTA kohustas 01.06.2021 ettekirjutusega agenti: 1) laadima laevalt M/V Marlin maha

konteinerid nr CARU000820-5, UNOU2864930 ja CLVU5202180 koos nendes olevate

seadmetega (sh veeskamisseade ja allveeseade) hiljemalt 02.06.2021 kell 15.00; 2) paigutama

kaubad ja konteinerid ESTEVE AS-i tollilattu hiljemalt 02.06.2021 kell 16.00. Agent täitis

ettekirjutuse 02.06.2021. MTA selgitas 02.06.2021 e-kirjas vastuseks agendi päringutele, et

edasine tegevus sõltub komisjoni seisukohast.

2(12)

3-24-204

3. Agent esitas komisjonile 02.07.2021 kahesuguse kasutusega kauba väljaveolitsentsi

taotluse nr 11.2-7.5/42 (eriloa taotlus). Agent soovis väljaveolitsentsi kahesuguse kasutusega

kauba nimekirja kategooriasse 8A001.c.1.c kuuluvate, taotluses nimetatud seadmete

väljaveoks Eesti Vabariigist Jersey saarele. Kauba saajana oli taotluses märgitud Magellan

Limited. Komisjon võttis taotluse 05.07.2021 menetlusse. Komisjon pikendas taotluse

lahendamise tähtaega strateegilise kauba seaduse (StrKS) § 17 lg 2 alusel kuni 13.10.2021.

Komisjon teatas 26.10.2022 kirjaga vastuseks Magellan Limitedi teabenõudele, et on

menetluse tähtaega StrKS § 17 lg 2 alusel pikendatud. Seni kogutud teabe põhjal on tegemist

kahesuguse kasutusega kauba eriti tundlike toodete nimekirja kuuluva kaubaga, mis vajab

väljaveoks eriluba. Täiendavalt kehtib kauba väljaveole Euroopa Liidu sanktsioon. Agendi

suhtes on 12.05.2022 algatatud kriminaalasi karistusseadustiku (KarS) § 4211 lg-te 1 ja 3 järgi

(strateegilise kauba ebaseaduslik vedu) ja komisjon ei saa 02.07.2021 taotlust lahendada enne

kriminaalmenetluse lõppemist.

4. Strateegilise kauba komisjon keeldus 22.12.2023 otsusega nr 470 StrKS § 19 lg 2 p 3

alusel väljaveolitsentsi andmisest Pakrichart OÜ-le eriloa taotluses nimetatud kauba

väljaveoks Eesti Vabariigist Briti Kanalisaartele, Jersey, äriühingule Magellan Limited.

Otsuses märgiti, et nii Pakrichart OÜ kui tema esindaja (juhatuse esimees Anton Sudarenko)

suhtes on alustatud kriminaalasi 22930000108 KarS § 4211 lg 1 p 3 järgi strateegilise kauba

ebaseaduslikus veos, mille eeluurimine ei ole lõpule jõudnud. Komisjonile teadaolevalt on

taotluses nimetatud kauba lähteriigist väljaveol näidatud kauba sihtriigina mitte Eesti

Vabariiki, kuhu kaup lähteriigist väljaveol tegelikkuses toimetati ega ka Venemaa

Föderatsiooni, kuhu kaupa Eesti Vabariigist 2021. a-l välja püüti toimetada. Seetõttu peab

komisjon oluliseks veenduda, et ümberadresseerimine ei toimuks taotluses nimetatud kauba

Eesti Vabariigist väljaveol ning nimetatud kahtluste osas seisukoha võtmiseks on vajalik ära

oodata kriminaalasjas välisriikidele edastatud õigusabitaotluse vastused, sest kauba

ümberadresseerimise kahtlus või kauba lõppkasutuse osas võetud piirangute mittetäitmine

võivad olla kauba väljaveolitsentsi andmisest keeldumise alus StrKS § 19 lg 2 p 6 või 7² järgi.

Kuna kauba omanik Magellan Limited taotles, et komisjon võtaks viivitamata eriloa taotluse

osas vastu otsuse, ei ole põhjendatud esitatud taotluse osas väljaveolitsentsi väljastada, kuna

taotleja või temaga seotud isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlus ja esineb StrKS § 19 lg

2 p-s 3 sätestatud litsentsi andmisest keeldumise alus. Kui kriminaalasja eeluurimine on

lõppenud, saab komisjon uue taotluse esitamisel selle läbi vaadata.

5. Magellan Limited (kaebaja) esitas 22.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

strateegilise kauba komisjoni 22.12.2023 otsuse nr 470 tühistamiseks ning strateegilise kauba

komisjoni kohustamiseks vaadata seaduses ettenähtud 30 tööpäevase tähtaja jooksul eriloa

taotlus uuesti läbi.

Komisjonil ei olnud alust eriloa andmisest StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel keelduda, kuivõrd

Pakrichart OÜ ei ole taotleja StrKS tähenduses. Pakrichart OÜ esitas taotluse kaebaja

agendina, st esindajana, kaebaja nimel. Eriloa taotluse kohaselt on lahtris „Kauba saaja“

märgitud kaebaja andmed. Lahter „Lõppkasutaja“ on jäetud täitmata, kuivõrd taotluse vormi

selgituste kohaselt tuleb vastav lahter täita üksnes siis, kui lõppkasutaja erineb kauba saajast.

Taotluse lahtris „Kauba lõplik sihtriik“ on märgitud kaebaja asukoht Jersey. Eriloa taotluse

lahtris „Taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja muu oluline teave, mille esitamine võib

kiirendada taotluse läbivaatamist“ on agent märkinud selgituseks, et taotluse eesmärk on

kauba tagastamine omanikule (s.o kaebajale).

Kuigi taotluse lahtris „Taotleja“ on toodud Pakrichart OÜ andmed, ei tähenda see, et agent

esitas taotluse enda nimel. See on eelduslikult agendipoolne eksimus. Lisaks oli komisjonile

3(12)

3-24-204

algusest peale teada, et Pakrichart OÜ on kaebaja esindaja, seadmed kuuluvad kaebajale ning

eriloa taotluse eesmärk on seadmete kaebajale tagastamine. Pakrichart OÜ on märkinud eriloa

taotluses enda andmed lahtrisse „Vahendaja, agent, esindaja“. Kui Pakrichart OÜ oleks

taotluse esitanud enda nimel, ei oleks antud lahtrit olnud põhjust täita.

StrKS taotleja mõistet ei defineeri. Samas näeb StrKS § 1 lg 6 ette, et StrKS-s ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades Euroopa Liidu

õigusaktide ja StrKS erisusi. HMS § 11 lg 1 p 1 sätestab, et taotleja on haldusakti andmist

taotlev isik. HMS seletuskirjas on täpsustatud, et taotlejaks on isik, kes taotleb teda puudutava

haldusakti andmist haldusmenetluse käigus, tehes seda isiklikult või esindaja kaudu. Kaebaja

taotles eriluba oma esindaja Pakrichart OÜ vahendusel. Sõltumata sellest, keda tuleb

taotlejaks lugeda, pidi vastustaja taotluse menetlemisel lähtuma taotluse eesmärgist. Seadmed

kuuluvad kaebajale ning huvi saada seadmed tagasi on kaebajal, mitte agendil.

Kaebajal ei ole Pakrichart OÜ-ga ühiseid majanduslikke huve ning tegemist ei ole seotud

isikutega tulumaksuseaduse tähenduses. Pakrichart OÜ ei ole seotud isik ka StrKS § 19 lg 2 p

3 tähenduses. StrKS § 19 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd taotleja ega

temaga seotud isiku suhtes ei ole süüteo menetlust algatatud. StrKS § 19 lg-s 2 sätestatud

aluste ilmnemisel ei ole komisjon kohustatud loa andmisest keelduma, vaid komisjonil tuleb

kaaluda, kas eriloa andmine on põhjendatud või mitte. Komisjon ei ole seadusega ettenähtud

diskretsiooni kasutanud. Kaebaja ega ükski kaebajaga seotud isik ei ole vaidlusaluses

kriminaalasjas kahtlustatav.

StrKS § 17 lg 1 sätestab, et komisjon otsustab litsentsi andmise või sellest keeldumise 30

tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

Komisjoni poolt viidatud kriminaalasi algatati 12.05.2022. Kriminaalmenetluse algatamise

ajaks oleks komisjonil pidanud 02.07.2021 esitatud eriloa taotlus olema juba läbi vaadatud.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on kaebajale enne otsuse tegemist (16.12.2022) kinnitanud, et

seadmed on võimalik kaebajale tagastada.

Tõele ei vasta, et kaebaja ja tema seaduslik esindaja olid kaebuse esitamise ajal kahtlustatavad

kriminaalasjas. MTA uurija andis 19.04.2023 teada, et soovib kaebajat ja tema seaduslikku

esindajat üle kuulata, kuid ühtegi menetlustoimingut kaebaja ega seadusliku esindaja suhtes

läbi ei viidud. Kaebajale esitati kahtlustus selleks, et saavutada praeguses asjas parem

menetluslik positsioon. Vaidlustatud otsuse õiguspärasust tuleb hinnata 22.12.2023 seisuga.

Kui komisjon teeb eriloa andmisest keeldumise otsuse poolelioleva süüteomenetluse tõttu,

peaks olema süüteomenetluse ja eriloa andmisest keeldumise vahel otsene seos. Vastustaja ei

ole seda seost välja toonud.

Õigusabitaotluste esitamine on vastustaja pädevuses. Kauba lõppkasutuse ja võimalike

piirangutega seotud küsimuste väljaselgitamine on vastustaja kohustus. Vastustaja on enda

sõnul juba aastaid tagasi ise asjakohased õigusabitaotlused esitanud, suhelnud seadmete

tootjaga ja kogunud muud informatsiooni. Asjakohatu ja põhjendamatu on tugineda väitele,

justkui peaks vastustaja eriloa andmise üle otsustamiseks ära ootama vastused

õigusabipalvetele, mis peaksid saabuma kriminaalasja raames. Vastustaja pole selgitanud, mis

sisuga õigusabipalved ja millal väidetavalt üldse on esitatud.

Kaebaja on esitanud kohtule tõendina rendilepingu, mille kohaselt on seadmete rendihind

2950 eurot päevas. Seadmete rendilepingud on tavaliselt pikaajalised lepingud, mis sõlmitakse

reeglina vähemalt üheks kuuks. Kaebaja ühe aasta saamata jäänud tulu suurus on vähemalt 1

441 750 eurot. Lisaks on kaebajal tekkinud otsene varaline kahju. Seadmed on tänaseks

kahjustunud või koguni hävinenud, kuivõrd neid ei ole nõuetekohaselt hooldatud ega

hoiustatud.

4(12)

3-24-204

6. Strateegilise kauba komisjon palus jätta kaebus rahuldamata.

Taotlus on esitatud Pakrichart OÜ enda, mitte kaebaja nimel. Pakrichart OÜ ei märkinud

esitatud eriloa taotluses ega sellele lisatud materjalides ega viidanud või kinnitanud muul

moel, et eriloa taotlus oleks esitatud kaebaja nimel. Kuna StrKS § 13 lg-s 1 on sätestatud, et

taotlusele kirjutab alla füüsilisest isikust taotleja isiklikult või juriidilisest isikust taotleja

seaduslik esindaja, ei saa eriloa taotlust esitada esindaja, vaid üksnes taotleja. Alles

kohtumenetluses esimest korda esitatud Pakrichart OÜ kinnitusel ei ole asjas tähtsust, kuna

StrKS ei näe ette võimalust esitada taotlust volitatud esindaja kaudu. Eriloa taotluse lahtris

„TAOTLEJA (eksportija)“ on taotlejana märgitud Pakrichart OÜ. Kuna Pakrichart OÜ on

kaebaja agent, on asjakohane, et Pakrichart OÜ on agendina märkinud oma andmed ka lahtris

„vahendaja / agent / esindaja“. Välisministri 22.04.2015 määruse nr 4 „Strateegilise kaubaga

seotud toimingute andmekogu põhimäärus“ (määrus nr 4) § 16 lg 1 kohaselt esitab

andmekogusse andmeid strateegilise kaubaga tegelev ettevõtja. Seega ei pea taotleja olema

kauba omanik ja ei ole välistatud, et agent on taotleja. Sama tuleneb StrKS § 19 seletuskirjast.

Kaebaja kauba veoga seoses on algatatud kriminaalasi nr 22930000108 Pakrichart OÜ ja tema

seadusliku esindaja suhtes. StrKS ei näe ette võimalust muuta vastavalt vajadusele isikut, kes

on taotleja. Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda andmetest, mis on esitatud taotlusel. StrKS §

17 kohaselt vastutab andmekogusse kantud andmete õigsuse eest andmete esitaja. Seega on

asjakohatu arvamus, et tegu oli „väikese inimliku eksimisega“ taotleja isiku osas.

StrKS on eriseadus HMS-i suhtes ja selle § 13 lg 1 ei näe ette võimalust esitada taotlus

volitatud esindaja kaudu. Komisjonile esitatud eriloa taotlus puudutab otseselt agendist

taotlejat (Pakrichart OÜ), kuna eriloata ei ole agendil võimalik kaebajale kuuluvat strateegilist

kaupa vedada.

Kriminaalasja eeluurimine ei ole lõpule jõudnud, kuna pole saabunud veel kõik vastused

õigusabitaotlustele, mille põhjal saaks anda lõpliku õigusliku hinnangu kauba valmistajariigi

poolt kauba lõppkasutusele seatud võimalike piirangute ja nende täitmise kohta ning kauba

võimaliku ümberadresseerimise kohta kauba transportimisel eriloa taotlusel näidatud sihtriiki.

Kaebaja on teadlik, et kaebaja ja tema seaduslik esindaja on kahtlustatavad kriminaalasjas nr

22930000108. Eriloa taotlus esitatakse konkreetse kauba kohta. Seega, kuna süüteomenetlus

toimub seoses kaebaja seadmete veoga ja eriloa taotlus on esitatud kaebaja samade seadmete

veoks, on süüteomenetlus ja eriloa taotluse menetlus omavahel otseses seoses. Ei saa nõustuda

kaebaja väidetega, et komisjoni 22.12.2023 otsuse tegemise hetkel ei olnud kaebajal

kahtlustatava staatust kauba Eestist ebaseadusliku väljaveo katset käsitlevas kriminaalasjas nr

22930000108. Seda, et kaebajal on nimetatud kriminaalasjas kahtlustatava staatus, kinnitab ka

Riigiprokuratuuri 20.02.2024 kiri, milles riigiprokurör H. Randma on kinnitanud, et

kriminaalasjas nr 22930000108 on äriühing Magellan Limited kahtlustatavaks. Vastustajale

teadaolevalt on MTA jõudnud tema kahtlustatavana ülekuulamiseni reaalselt alles 18.03.2024

kaugülekuulamise vormis video teel ja Richard Parkinson keeldus ülekuulamisel talle esitatud

kahtlustuse osas selgituste andmisest.

Kauba ümberadresseerimise all on mõeldud kauba toimetamist taotluses näidatud riigi või

ettevõtte asemel mõnda teise riiki või teisele ettevõttele. Komisjonil ei olnud ligipääsu

22.12.2023 välisriikidesse saadetud päringutes küsitud teabele. Samas oli komisjonil otsuse

tegemise ajaks teave, et kauba lähteriigist väljaveol ei näidatud seadmete väljaveol sihtriigina

mitte Eesti Vabariiki, kuhu kaup lähteriigist väljaveol tegelikkuses toimetati, ega ka Venemaa

Föderatsiooni, kuhu kaupa Eesti Vabariigist 2021. a-l välja püüti toimetada. Seetõttu pidaski

komisjon 22.12.2023 otsuse tegemisel oluliseks veenduda, et ümberadresseerimine ei toimuks

ka kauba Eesti Vabariigist väljaveol. Ümberadresseerimise osas seisukoha võtmiseks oli ja on

5(12)

3-24-204

jätkuvalt vajalik ära oodata kriminaalasjas välisriikidele edastatud õigusabitaotluse vastused,

sest kauba ümberadresseerimise kahtlus või kauba lõppkasutuse osas võetud piirangute

mittetäitmine võivad olla eriloa andmisest keeldumise aluseks StrKS § 19 lg 2 p 6 või 7² järgi

lisaks komisjoni 22.12.2023 otsuses välja toodud StrKS § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud keeldumise

alusele. Komisjoni 22.12.2023 otsuse tegemise ajal olemas olnud teave viitas põhjendatud

kahtlusele ümberadresseerimise võimalikkuse osas. Eestisse oli kaebuse objektiks olev kaup

tõusetunud kahtluse kohaselt jõudnud just ümberadresseerimise tulemusel. Kui Jerseyst kaup

2021. a mais välja veeti, ei näidatud väljaveol sihtriigina mitte Eesti Vabariiki, vaid Rootsi

Kuningriiki, ning kinnitati Jersey pädevatele ametivõimudele, et kaupa ei toimetata Jerseyst

Venemaa Föderatsiooni, vaid Rootsi Kuningriiki. Tegelikkuses kaupa 2021. a mais Jerseyst

Rootsi Kuningriiki ei toimetatud. Kauba kasutusse andmise kohta sõlmiti pärast seadmete

Jersey sadamast lahkumist leping (19.05.2021) Venemaa Föderatsioonis tegutseva ettevõttega.

Mõistmaks taolise tegevuse tegelikke motiive ja tagamaid, on Eesti riik pidanud vajalikuks

teha kindlaks, kas kauba valmistajariigi poolt on kauba lõppkasutusele seatud piiranguid. Neid

andmeid on vastavasisulise õigusabitaotlusega küsitud, kuid 22.12.2023 otsust tehes ei olnud

komisjon veel vastust saanud. Otsuse p-s 3.7 on välja toodud, et juhul, kui eeluurimine on

lõppenud, saab komisjon uue taotluse esitamisel selle uuesti läbi vaadata.

Kahesuguse kasutusega strateegilist kaupa saab Eesti Vabariigist välja vedada vaid eriloaga.

Selline kohustus kehtis, kui kaebaja seadmed Eesti Vabariiki toodi. Kaebajalt ei ole ära võetud

võimalust saada oma seadmed tagasi. Kaebaja väited ega tõendid kaebaja varalise kahju kohta

ei puutu praegusesse kohtuasja.

7. Tallinna Halduskohus

jättis

25.09.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup mh kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 3 lg 1

kohaselt käsitatakse strateegilise kauba veona kauba sissevedu, väljavedu ja transiiti. Sama

sätte lg 3 p 3 järgi tähendab väljavedu kahesuguse kasutusega kauba eksporti Euroopa Liidu

välisesse riiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 428/2009 (määrus nr 428/2009)

art 2 p 2 tähenduses. Viidatud määruse art 2 p 2 kohaselt on eksport: i) ekspordiprotseduur

tolliseadustiku art 161 tähenduses; ii) re-eksport kõnealuse tolliseadustiku art 182 tähenduses,

kuid mis ei hõlma transiitkaupa. Määruse nr 428/2009 art 3 sätestab, et I lisas loetletud

kahesuguse kasutusega kaupade ekspordiks on vaja ekspordiluba.

Tallinna Halduskohus tuvastas 17.10.2023 osaotsusega haldusasjas nr 3-23-173 (jõustumata),

et kaebajale kuuluva kaugjuhitava veealuse sõiduki Argus Worker ja selle opereerimiseks

vajaliku LARS-süsteemi koos erinevate varuosadega Jerseysse transportimine eeldab StrKS §

6 lg-s 1 ettenähtud eriloa olemasolu.

Kaebajalt ei ole ära võetud võimalust saada oma seadmed tagasi, kuid kaebajal puudub

vastavalt komisjoni 22.12.2023 otsusele õigus neid enne nende staatuse osas täie selguse

saamist tagasi nõuda.

Eriloa taotlus esitatakse konkreetse kauba kohta. Süüteomenetlus toimub seoses kaebaja

seadmete veoga ja eriloa taotlus on esitatud kaebaja samade seadmete veoks. Seega on

süüteomenetlus ja eriloa taotluse menetlus omavahel otseses seoses. StrKS seletuskirjas on §

19 kohta selgitatud (lk 35), et litsentsi andmisest keeldumise aluse puhul on tähtsust

strateegilise kaubaga, selle veo või teenuse osutamisega seotud süüteomenetlusel. Kuna

tähtsust omab ka strateegilise kauba veo või teenuse osutamisega seotud süütegu, on määrav

ka strateegilise kauba vedaja või teenuse osutaja suhtes algatatud süüteomenetlus. Sätte

eesmärki ei oleks võimalik täita, kui tõlgendada seda nii, et süüteomenetlus peaks olema

algatatud vaid strateegilise kauba omaniku suhtes. Kui taotleja saaks olla vaid strateegilise

6(12)

3-24-204

kauba omanik, oleks StrKS § 19 strateegilise kauba vedaja ja teenuse osutaja osas sisutühi.

Vastustaja on selgitanud, et üldjuhul ei vea strateegilise kauba omanik ise oma kaupa ega

osuta ise endale strateegilise kaubaga seotud teenust. Eeltoodust tulenevalt ei pea taotleja

olema kauba omanik ega ole välistatud, et agent on taotleja.

Eriloa taotluse järgi on taotleja Pakrichart OÜ. Taotlusel ei ole märgitud, et ta oleks kellegi

esindaja, seega esitas ta taotluse enda nimel. Kuna agendil on õigus esitada taotlust oma

nimel, on vastustaja õigesti määratlenud Pakrichart OÜ esitatud taotluse kui agendi esitatud

taotluse. Kaebuse p-s 2.4 tehtud viide eriloa taotluse lahtrile „vahendaja / agent / esindaja“

koos järeldusega, et Pakrichart OÜ esitas sellest tulenevalt taotluse kaebaja agendina või

esindajana kaebaja nimel, on meelevaldne. Eriloa taotluse lahtris „TAOTLEJA (eksportija)“

on taotlejana märgitud Pakrichart OÜ, seega on Pakrichart OÜ taotleja ja selle taotluse on

StrKS § 13 lg 1 kohaselt allkirjastanud juriidilisest isikust taotleja seaduslik esindaja. Kuna

Pakrichart OÜ on kaebaja agent, on asjakohane, et Pakrichart OÜ on agendina märkinud oma

andmed ka lahtris „vahendaja/agent/esindaja“. Määruse nr 4 § 16 lg 1 kohaselt esitab

andmekogusse andmeid strateegilise kaubaga tegelev ettevõtja. StrKS § 13 lg 1 teeb erandi

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja HMS-i esinduse üldsätetest.

Nii Pakrichart OÜ-le kui juriidilisele isikule kui ka selle juhatuse esimehele A. Sudarenkole

on esitatud MTA uurimisosakonna menetluses olevas kriminaalasjas nr 22930000108

kahtlustus KarS § 4211 järgi kvalifitseeritavate kuritegude (strateegilise kauba ebaseaduslik

vedu ja strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine) toimepanemises, mis on

seotud Pakrichart OÜ 02.07.2021 esitatud eriloa taotluses nimetatud kauba Eestist väljaveoga

seonduvalt 2021. a-l. Lisaks taotlejale Pakrichart OÜ-le on ka kaebaja ise ning tema seaduslik

esindaja kahtlustatavad kriminaalasjas nr 22930000108. Kriminaalasi on endiselt eeluurimise

staadiumis, kuna pole laekunud kõiki vastuseid kriminaalasjas teistele riikidele esitatud

õigusabitaotlustele. Seega esines alus eriloa andmisest keelduda StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel.

StrKS ei näe ette võimalust muuta vastavalt vajadusele isikut, kes on taotleja. Eriloa taotlust ei

esitata kauba tagasisaamiseks, vaid kauba veoks. Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda

andmetest, mis on esitatud taotlusel.

On arusaadav, et kaebajale tekivad seoses seadmete kinnipidamisega kulud. See ei ole aga

eriloa andmise või seadmete vabastamise aluseks StrKS järgi ja seetõttu ei muuda kaebaja

10.06.2024 esitatud rendileping praeguse asja lõpplahendust. Viivituse riski kannavad taotleja

ja kauba omanik eelduslikult ühiselt. Kui selgub, et viivitus oli õigusvastane, saab viivitusega

kahju saanud isik esitada riigi vastu kahjunõude, mida kaebaja on juba ka teinud (haldusasi nr

3-23-173).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebaja palub 25.10.2024 apellatsioonkaebuses (ja 07.05.2026 täiendavas seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus.

Halduskohus on jätnud vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel tähelepanuta kõik

kaebaja väited ja tõendid. Samuti on kohus rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust

ning ei ole 22.12.2023 otsuse õiguspärasust sisuliselt hinnanud. Kaebaja on halduskohtus

läbivalt tuginenud sellele, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust ja

otsus on sisuliselt ebaõige. Kohus ei ole kontrollinud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning

muude kaalutlusreeglite täitmist vastustaja poolt ning on piirdunud vastustaja otsuse

põhjenduste ümber kopeerimisega. Kohus on eeldanud vastustaja otsuses esile toodud

7(12)

3-24-204

asjaolude õigsust. Kaebaja on põhjendanud, et vastustaja pole esile toonud, milline on seos

keelduvas otsuses viidatud süüteomenetluse toimumise ja eriloa andmisest keeldumise vahel.

Samuti ei ole vastustaja selgitanud, millist tähtsust omavad need asjaolud eriloa andmise või

sellest keeldumise üle otsustamiseks. Õigusabitaotluste esitamine ning kauba lõppkasutusele

seatud piirangute väljaselgitamine on vastustaja enda pädevuses, mistõttu ei saanud vastustaja

tugineda väitele, et ta peab ootama teabe järgi, mida ta ise on saanud juba 2021. a-st alates

hankida. Kaebaja on halduskohtus tõendanud, et vastustaja on enda sõnul juba aastaid tagasi

ise asjakohased õigusabitaotlused esitanud, suhelnud seadmete tootjaga ja kogunud muud

informatsiooni (kaebaja 22.03.2024 seisukoha p 2.2.16 ja seal osundatud tõendid). Seega ei

ole vastustaja otsuse põhjendused tõesed ega asjakohased.

Kaebaja on halduskohtule esitanud oma seisukoha seoses vastustaja viidatud kauba

ümberadresseerimise kahtlusega (kaebaja 05.09.2024 seisukoha p 2.15). Ka neid kaebaja

seisukohti ei ole kohus otsuses hinnanud.

Kaebaja tõi halduskohtus põhjalikult esile kriteeriumid, millega vastustajal tuli valitseva

kohtupraktika (eeskätt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2007 otsuse nr 3-05-1062) kohaselt

arvestada ning mida ka kohus oleks pidanud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestama.

Kohtuotsus ei põhine asjas uuritud tõenditel. Kohus on üllatuslikult asunud seisukohale, et

komisjon heidab taotlejale ja kaebajale ette tahtlikku valeandmete esitamist. Vastustaja ei ole

oma otsuses ega kohtumenetluses midagi sellist välja toonud.

Kaebaja on halduskohtus viidanud, et eriloa andmise üle otsustamisel tuleb arvestada ka

taotleja omandiõiguse riivega, mis on äärmiselt suur ja intensiivne. Asjaolu, et kaebajal on

võimalik nõuda kahju hüvitamist, ei tähenda, et eriloa andmise üle otsustamisel ei pidanud

vastustaja kaebaja omandiõiguse riivega arvestama. Eriloa taotluse menetlemiseks on ette

nähtud 30-tööpäevane tähtaeg. 22.12.2023 otsuse tegemisel oli 02.07.2021 taotluse esitamisest

möödunud pea 2,5 aastat. Olukorras, kus menetlusaeg venib määramatuks, võivad kaebaja

seadmed muutuda kasutuskõlbmatuks.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 otsus nr 3-23-173 tõendab, et komisjoni väited eriloa

andmisest keeldumiseks on paljasõnalised ja põhjendamatud. Ringkonnakohus tuvastas, et

komisjon ei ole haldusmenetlust iseseisvalt nõuetekohaselt läbi viinud, vaid on eriloa taotluse

läbivaatamisega õigusvastaselt viivitanud. Komisjon on keeldunud eriloa andmisest

paljasõnaliste väidete alusel, justkui peaks eelnevalt selguma olulised asjaolud

kriminaalmenetluse raames. MTA 29.09.2022 päring ja 11.10.2022 vastused päringule

tõendavad, et kaebaja on seadmete Eestisse saabumisel kõiki õigusaktidest tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt järginud. Riigiprokuratuuri õigusabitaotlused on seotud eeskätt

prokuratuuri palvega korraldada ülekuulamine ja kahtlustuse esitamine kolmandas riigis.

Õigusabitaotlused ei ole seotud seadmete lõppkasutusele seatud piirangute ega

ümberadresseerimise küsimusega. Vastustaja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kriminaalasja

raames nimetatud piirangute ja ümberadresseerimise küsimusega üldse tegeletakse. Nii

õigusabitaotluste kui kauba lõppkasutusele seatud piirangute väljaselgitamine on komisjoni

pädevuses ja need asjaolud oli komisjonil võimalik kindlaks teha.

9. Strateegilise kauba komisjon palub 05.11.2024 ja 14.05.2026 vastustes jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et on vaidlustatud otsuse tegemisel

kasutanud diskretsiooni. Määrav on, et vastustajale polnud 22.12.2023 otsuse tegemise ajaks

taotluses nimetatud kauba osas välisriikidesse saadetud päringutes küsitud teave veel

laekunud. Teave oli vajalik, et välistada põhjendatud kahtlus kauba võimaliku

ümberadresseerimise suhtes taotluses näidatud sihtriiki või kauba lõppkasutusele seatud

8(12)

3-24-204

võimalike piirangute ja nende täitmise kohta. Vastustaja pidas vajalikuks enne kauba Eestist

väljaveoks loa andmist ära oodata kriminaalasjas välisriikidele edastatud õigusabitaotluste

vastused, sest kauba ümberadresseerimise kahtlus või kauba lõppkasutuse osas võetud

piirangute mittetäitmine võib olla eriloa andmisest keeldumise alus StrKS § 19 lg 2 p 6 või 72

järgi lisaks otsuses välja toodud § 19 lg 2 p-s 3 sätestatud keeldumise alusele.

22.12.2023 otsuse tegemise ajal teada olnud teabe põhjal esines põhjendatud kahtlus kauba

ümberadresseerimise võimalikkuses, sest Eestisse oli taotluses nimetatud kaup jõudnud

ümberadresseerimise tulemusel. Taotluses nimetatud kauba kaebaja poolt kasutusse andmise

kohta Venemaa Föderatsiooni ettevõttele Svarog LLP on esitatud leping. Lepingu sõlmimise

kuupäev on 19.05.2021, s.o 8 päeva hiljem, kui laev koos taotluses nimetatud kaubaga

Jerseyst lahkus ning 2 päeva hiljem, kui taotluses nimetatud kaup laevaga Jerseyst 17.05.2021

Eestisse jõudis. Ümberadresseerimise kahtlust on süvendanud fakt, et taotluses nimetatud

kauba kasutusse andmise kohta on olnud kaebaja ja Svarog LLP vahel eelnev 28.04.2021

leping (rental agreement) nr PO-28-04/2021, millele on viidatud kaebaja 05.05.2021

kaubaarvel nr 20210505TG01. Nimetatud kokkulepet ega selle täpsemat sisu pole Pakrichart

OÜ ega kaebaja vastustajale esitanud. Usutav ei ole, et kaebaja ja Svarog LLP vahel polnud

kirjalikult fikseeritud, millised peavad olema renditavate seadmete tehnilised omadused. Seda

kinnitab 19.05.2021 lepingu alguses olev viide: “Seadmed“ – seadmed, mille ettevõte rendib

kliendile lepingu alusel.

Kauba Eestist kolmandasse riiki väljaveoks loa andmiseks on vaja kindlaks teha, kas

valmistajariigi poolt on kauba lõppkasutusele seatud piiranguid, millised on valmistajatehase

andmetel kauba täpsed tehnilised parameetrid ning kas Pakrichart OÜ või kaebaja teadsid või

pidid teadma, et seadmete andmeside- või käsulüliks olev kaabeltross on tegelikult üle 1000m

pikk. Neid andmeid on Riigiprokuratuur õigusabitaotlustega välisriikidelt küsinud, kuid

22.12.2023 otsust tehes ei olnud vastused laekunud. Juhul kui täiendavad andmed kinnitavad,

et Pakrichart OÜ või kaebaja on esitanud vastustajale teadvalt valeandmeid tehniliste

parameetrite kohta, võib esineda täiendav põhjus eriloa andmisest keeldumiseks.

Eriloa andmisest keeldumise puhul on tegemist prognoosil põhineva otsusega, mille eesmärk

on ohtude ennetamine. Seejuures on seadusandja StrKS § 19 lg 2 p 3 kohaldamisala võrreldes

eelmise seadusega oluliselt kitsendanud. Mida spetsiifilisem on keeldumisalus, seda vähem on

vaja otsuses esitada üldisi põhjendusi (seos julgeolekuga jms), sest seadusandja on hinnangu

julgeolekuohu esinemisele juba seaduse tasemel andnud.

Õigusabitaotlused välisriikidele on esitanud Riigiprokuratuur. Kriminaalasja nr 22930000108

kohtueelset menetlust viib läbi MTA ning eeluurimist juhib Riigiprokuratuur, mitte vastustaja.

Vastustajal ei ole andmeid, mis kuupäevadeks õigusabitaotlused täidetakse. Kuna taotlusega

seotud haldusmenetluse käigus tekkinud kahtluseid ja küsitavusi pole olnud võimalik

kõrvaldada vaid haldusmenetluses kogutud tõenditega, on vajalik ära oodata viidatud

kriminaalasjas tehtud õigusabitaotluste vastused.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 otsus nr 3-23-173 tõendab vaid, et kohus on tuvastanud

komisjoni õigusvastase viivituse eriloa taotluse lahendamisega ajavahemikul

08.11.2021˗21.12.2023, kuid mitte seda, et komisjoni otsus oleks õigusvastane. MTA

29.08.2022 päring ja 11.10.2022 vastused päringule ei tõenda, et kaebaja on seadmete Eestisse

saabumisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt järginud. Kirjavahetus

käsitleb dokumentide õigeaegset esitamist. Kaebaja püüab eksitada kohut, justkui talle ei ole

teada, milliseid toiminguid on tema ja tema kaubaga seotud tegevuste väljaselgitamiseks

tehtud ning milliseid tõendeid kogutud. Kuna kaebaja esitas haldusmenetluses tahtlikult

9(12)

3-24-204

valeandmeid, on oluline nii riigisisene kui riikidevaheline koostöö asjaolude

väljaselgitamiseks, mis on tihti aeganõudev.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Menetluslikud taotlused

10. Kaebaja on 07.05.2026 menetlusdokumendi lisadena esitanud asjas uued tõendid (dtl

349˗368) ˗ Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 otsuse haldusasjas nr 3-23-173; MTA

päringu ja vastuse sellele; e-toimiku teate, millest nähtub, millal tehti kaebaja esindajale

võimalikuks tutvuda kriminaalasja materjalidega; ning prokuröri loa nende dokumentide

kasutamiseks praeguses haldusasjas. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on esitatud tähtaegselt

ja on asjakohased, mistõttu tuleb need asja õigemaks lahendamiseks võtta asja materjalide

juurde (HKMS § 198 lg 3).

11. Vastustaja 14.05.2026 menetlusdokumendi lisade (dtl 380˗424) ja Magellan Limited

19.05.2026 menetlusdokumendi lisade (dtl 436˗441) vastuvõtmisest tuleb aga keelduda, kuna

need on esitatud tähtaja rikkumisega ega ole ka sisuliselt asjakohased (HKMS § 62 lg 2).

Ringkonnakohtu 20.01.2026 määrusega määras kohus, et menetlusosalised võivad esitada

täiendavaid avaldusi, sh taotlusi ja dokumente menetluskulude väljamõistmiseks, kuni

07.05.2026 ning vastata teiste menetlusosaliste avaldustele kuni 14.05.2026. Seega oli

viimane tähtaeg uute tõendite esitamiseks 07.05.2026 ja pärast seda esitatud tõendid on

esitatud hilinenult. Lisaks ei ole tõendid ka asjakohased. Kaebaja seadmetele kriminaalasja

raames kohaldatud arest 2025. a-l ei saa kuidagi mõjutada vastustaja 22.12.2023 otsuse

õiguspärasust või õigusvastasust. Samuti ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust,

kas kaebaja on oma õiguste kaitseks otsustanud pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Seetõttu keeldub ringkonnakohus nende tõendite vastuvõtmisest ja eemaldab need digitaalsest

toimikust.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

12. Kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. Vastustaja keeldus kaebajale eriloa andmisest StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et

komisjon võib litsentsi andmisest keelduda, kui taotleja või temaga seotud isiku suhtes on

alustatud strateegilise kaubaga, strateegilise kauba veo või teenuse osutamisega seotud süüteo

menetlus. Vaidlus puudub, et nii Pakrichart OÜ-le kui ka selle juhatuse esimehele A.

Sudarenkole oli vastustaja otsuse tegemise aja seisuga esitatud MTA uurimisosakonna

menetluses olevas kriminaalasjas nr 22930000108 kahtlustus KarS § 421¹ järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises (strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja

strateegilise kaubaga seotud teenuse ebaseaduslik osutamine), mis oli seotud Pakrichart OÜ

poolt 02.07.2021 esitatud eriloa taotluses nimetatud kauba väljaveoga Eestist. Seega oli eriloa

taotluse ja alustatud kriminaalasja vahel otsene seos. Eriloa taotlusest (dtl 72 jj) nähtuvalt oli

Pakrichart OÜ esitanud taotluse taotleja ja agendina ning sõltumata sellest, kas äriühingul või

selle seaduslikul esindajal oli õigus tegutseda tolliagentuuri või tolliagendina tolliseaduse §-de

17˗19 tähenduses ja esindada kaebajat enda nimel, saab Pakrichart OÜ-d ja selle seaduslikku

esindajat StrKS § 19 lg 2 p 3 mõistes lugeda vähemalt taotlejaga seotud isikuks, mistõttu

esines alus StrKS § 19 lg 2 p 3 kohaldamiseks. Asjaolule, et Pakrichart OÜ-d ja selle

seaduslikku esindajat saab StrKS § 19 lg 2 p 3 mõistes lugeda vähemalt taotlejaga seotud

isikuks, ei ole kaebaja enam apellatsioonimenetluses vastuväiteid ka esitanud.

14. StrKS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ja StrKS-s ettenähtud

haldusmenetlusele HMS-i, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja StrKS-i erisusi. StrKS §

10(12)

3-24-204

19 lg 2 p 3 on diskretsiooniline alus, mis eeldab normi kohaldajalt kaalutlusõiguse kasutamist

ja vastavate kaalutluste selget ja veenvad esitamist haldusaktis. HMS § 40 lg 1 kohustab

haldusorganit enne haldusakti andmist taotlejat ära kuulama. Asja materjalidest nähtuvalt

kaebajat ära ei kuulatud, samuti ei tulenenud erisust sellest nõudest HMS § 40 lg-st 3 ega

teistest Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidest. Sellega rikkus vastustaja üht haldusmenetluse

olulisemat põhimõtet. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja 22.12.2023 otsuse tegemisel

lisaks lähtunud asjakohatutest kaalutlustest ja jätnud otsuse langetamisel tähtsust omavad

asjaolud kaalumata, mistõttu on otsus olulise kaalutlusveaga ja tuleb tühistada.

15. Vastustaja 22.12.2023 otsusest (dtl 89 jj) nähtuvalt on vastustaja ainsa kaalutlusena välja

toonud vajaduse veenduda, et kauba ümberadresseerimine ei toimuks taotluses nimetatud

kauba Eesti Vabariigist väljaveol ning nimetatud kahtluste osas seisukoha võtmiseks on

vajalik ära oodata kriminaalasjas välisriikidele edastatud õigusabitaotluse vastused, sest kauba

ümberadresseerimise kahtlus või kauba lõppkasutuse osas võetud piirangute mittetäitmine

võivad olla samuti kahesuguse kasutusega kauba väljaveolitsentsi andmisest keeldumise

aluseks StrKS § 19 lg 2 p-de 6 või 7² järgi. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas

seondub see kaalutlus eriloa andmisest keeldumisega StrKS § 19 lg 2 p 3 alusel. Eriloa

andmisest ei saa keelduda põhjusel, et kriminaalmenetluses võivad selguda veel mõned teised

asjaolud, mille alusel saaks ka (teoreetiliselt ilmselt siis kunagi tulevikus) eriloa andmisest

keelduda. Selliseks juhtumiks sätestab StrKS eraldi eriloa tühistamise aluse – StrKS § 22 lg 3

p 2 kohaselt otsustab komisjon litsentsi tühistamise, kui ilmnevad uued asjaolud, millest

teadmise või mille olemasolu korral litsentsitaotluse läbivaatamise ajal oleks litsentsi

väljastamisest keeldutud. Sarnaselt on ringkonnakohus 26.09.2025 otsuse nr 3-23-173

(jõustunud) p-s 41 selgitanud, et komisjon viivitas 02.07.2021 taotluse lahendamisega selleks,

et kontrollida mitmete erinevate taotluse andmisest keeldumise aluste esinemist olukorras, kus

komisjoni hinnangul juba esines StrKS § 19 lg 2 p-s 3 nimetatud keeldumise alus. Sellises

olukorras ei saa järeldada, et 02.07.2021 taotluse õigeks lahendamiseks (s.o eriloa andmise või

selleks keeldumise otsustamiseks) oli vältimatult vajalik ära oodata kriminaalmenetluse

tulemus. Seda eriti olukorras, kus kaebaja oli selgelt ja korduvalt väljendanud, et soovib

02.07.2021 taotluse kiiret lahendamist. Lisaks on ringkonnakohus sama otsuse p-s 40

rõhutanud, tuginedes HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttele, et haldusorgan on kohustatud

välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma

selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgani tuvastamispädevust ei välista ega piira see, et

teised asutused peavad oma ülesannete täitmisel kontrollima ja hindama samalaadseid

asjaolusid (vt Riigikohtu 18.03.2021 otsus nr 3-18-1287, p 23). Süüteomenetlus ei asenda

haldusmenetlust ja haldusorgan ei tohi süüteomenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata, kui

haldusmeetme kohaldamise eeldused on täidetud (vrd Riigikohtu 31.03.2025 määrus nr 3-23-

2858, p 17.1).

16. Eelnevast tulenevalt oli tuginemine välisriikidele edastatud õigusabitaotluste vastuste

ootamise vajadusele asjakohatu kaalutlus. Muid arusaadavaid kaalutlusi, mis seonduks StrKS

§ 19 lg 2 p 3 kohaldamisega, ei ole vastustaja esitanud vaidlustatud otsuses ega ka

kohtumenetluses. Kui arutleda, kas seadmete kinnipidamine (mis oli eriloa andmise

otsustamisega viivitamise ja lõpuks selle andmisest keeldumise paratamatu järelm) võis olla

vajalik nt asitõendi olemasolu tagamiseks kriminaalmenetluses, siis seda küsimust ei

lahendata eriloa andmise menetluses, vaid selleks sätestab kriminaalmenetluse seadustik

teised õiguslikud instrumendid (vara arest). Sellisele kaalutlusele ei ole komisjon

vaidlusaluses otsuses ka tuginenud. Lisaks nähtub MTA eriasjade uurija 16.12.2022 kirjast

kaebaja esindajatele (dtl 84 jj), s.o rohkem kui aasta enne vaidlusaluse otsuse tegemist, et

selleks ajaks oli kriminaalmenetluses kogutud piisavalt andmeid, mille analüüsi tulemusel

oleks olnud võimalik seadmed äriühingule Magellan Limited tagastada.

11(12)

3-24-204

17. Ehkki vastustaja ei kuulanud kaebajat haldusmenetluses ära, nähtub asja materjalidest (nt

27.12.2021 teabenõue, dtl 75; 06.09.2022 teabenõue, dtl 80), et kaebaja on läbivalt soovinud

eriloa taotluse lahendamist võimalikult kiiresti, viidates, et kannab igapäevaselt

märkimisväärset kahju, kui ei saa talle kuuluvaid seadmeid eesmärgipäraselt kasutada. Seega

pidi vastustajale olema selge tehtava otsuse intensiivne riive kaebaja omandiõigusele.

Vastavat kaalumist aga (kas omandiõiguse riive on proportsionaalne eriloa andmisest

keeldumisega saavutatava eesmärgi (millise) suhtes) pole vastustaja läbi viinud ega seda

üritanud põhjendada ka kohtumenetluses. Kohus ei saa sellist kaalumist läbi viia haldusorgani

eest. Seetõttu on tegemist kaalumisveaga, mis toob kaasa 22.12.2023 otsuse tühistamise.

18. Kaebaja seisukohad, mis puudutavad haldusmenetlusega õigusvastast viivitamist, ei

mõjuta haldusakti materiaalset õiguspärasust. Haldusmenetluse läbiviimise õigusvastane

viivitus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud haldusasjas nr 3-23-173. Kaebaja ülejäänud

seisukohad apellatsioonimenetluses (arutlus valeandmete esitamisest, Tallinna

Ringkonnakohtu 26.03.2007 otsuse nr 3-05-1062 seisukohtade kohaldamise võimalikkusest,

õigusaktide nõuete täitmisest seadmete Eestisse toomisel) ei oma asja lahendamisel määravat

tähendust, mistõttu ringkonnakohus neil ka ei peatu.

19. Eelnevast tulenevalt tuleb Magellan Limited apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu

otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab

komisjoni 22.12.2023 otsuse nr 470 ja kohustab komisjoni kaebaja eriloa taotlust uuesti läbi

vaatama StrKS § 17 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

20. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta HKMS §

109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb

arvesse võtta nii õigusküsimuse keerukust kui faktiliste asjaolude mahukust, samuti menetluse

kestust (nt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 39; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p

35). Õigusabikulud tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018

otsus nr 3-18-1570, p 17).

Kaebaja taotles halduskohtus 18 027,67 euro (õigusabikulud 18 007,67 eurot ning riigilõiv 20

eurot) ning ringkonnakohtus 9273 euro (õigusabikulud 9253 eurot ja riigilõiv 20 eurot)

väljamõistmist. Menetluskulu kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega

haldus- ja ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Seega on asjas

kantud menetluskulusid kokku 27 300,67 eurot, millest 40 eurot on riigilõivud. Ehkki siinset

vaidlusküsimust saab pidada keskmiselt keerukaks, on kaebaja menetlusdokumentide maht ja

nende koostamiseks kulud aeg ülepaisutatud, seisukohti on esitatud suures mahus korduvalt.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud ei ole sellises mahus vajalikud ega

põhjendatud ning vastustajalt välja mõistetavate menetluskulude suurust tuleb vähendada.

Ringkonnakohus peab asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud menetluskuludeks

esimeses ja teises kohtuastmes, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, kokku 17

040 eurot (õigusabikulud 17 000 eurot ja riigilõivud kokku 40 eurot). Vastustaja võimalikud

menetluskulud esimese ja teise astme kohtus jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)