2-25-19226/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-19226

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus

Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu vastu kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (välisriigi registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

(registrikood 12831829) kaudu, lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik: Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu

(registrikood 80069939), seaduslik esindaja juhatuse liige

Natalja Grišina

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Narva linn, Tallinna mnt 32

korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks välja 2081,42 eurot (s.o kahjuhüvitis 1964 eurot ja ajavahemikul

23.10.2025 kuni 25.05.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 117,42 eurot).

3. Mõista Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks välja põhivõlalt (1964 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 26.05.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu kanda.

5. Mõista Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks menetluskulude katteks välja 575 eurot.

6. Mõista Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (575 eurot) välja viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) esitas 12.11.2025 Viru Maakohtul

avalduse, milles palub Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistult (puudutatud isik) välja mõista

põhivõla 1964 eurot ja 23.10.2025 kuni 12.11.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 11,47

eurot. Samuti palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja viivise põhivõlalt alates 13.11.2025

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos

lisanduva viivisega palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt toimus 25.08.2025 Narvas Tallinna mnt 32 korteris nr XX kahjujuhtum

(veeavarii). OÜ M selgitas, et veeavarii põhjuseks oli käterätikuivati leke korteris nr XXX.

Korter nr XXX oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud avaldaja juures.

K OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle ja koostas arvamuse kahju suuruse ja põhjuse kohta.

Veekahjustused olid korteri elutoas, vaheesikus ja magamistoas. Elutoas on pinglagi, kus seina

äärde on ehitatud kipsplaadist karniis. Karniisi osal on nähtav pruun laik peal. Pinglage mõõtes

on tuvastatav liigniiskus. Läbijooksu all on kirjutuslaud, mille all on laminaat pundunud.

Osaliselt tundub, et kahjustus on tekkinud põhjusel, et kirjutuslaua all on tooli liigutatud,

võimalik, et ka vesi on täiendavalt kahju suurendanud. Kirjutuslaua peal oli arvuti Asus

Vivobook, mis kahju tekkimise ajal viidi defekteerimisele. Samuti on defekteerimisel JBL Flip 5

kõlar. Esikus on nähtavalt kahjustatud põrandal olnud laminaat, kus laminaadi ühenduskohad on

nähtavale tulnud. Mingil määral on ka tapeeditud seina mõõtes tuvastatav liigniiskus.

Magamistoas on ukse juures laminaadil veekahjustuse jälg. Vannitoas oli samuti vett tulnud, sest

see jääb ka kahju põhjuse ehk lekkiva toru alla. Vannitoa kipsplaadist plaaditud seina mõõtes on

tuvastatav püstaku lähedal liigniiskust. Nähtavaid kahjusid hetkel ei ole.

K OÜ tegi korteri nr 148 remondiks hinnapakkumise 2663,52 eurot. Avaldaja hinnangul oli

korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kindlustusvõtja soovis rahalist hüvitist. Seega

hüvitas avaldaja kahju kokku 1964 eurot, omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Avaldaja nõudis 09.10.2025 puudutatud isikult väljamakstud summa hüvitamist hiljemalt

22.10.2025. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.

Avaldaja leiab, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva käterätikuivati

lekkest ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras

korteriomandite kaasomandiosa ese. Korteriühistu vastutab rikkumise eest. Kui kaasomandis

olev käterätikuivati ei oleks lekkinud, ei oleks ka korter nr XXX kahjustad saanud. Kahju

tekkimine oli ettenähtav.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 1964 eurot hüvitamist. Avaldaja nõudis kohtuvälises

kahjunõudes kahju hüvitamist hiljemalt 22.10.2025, seega nõue muutus sissenõutavaks

23.10.2025. Sellest kuupäevast arvestab avaldaja viivist.

2. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

4. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist seoses 25.08.2025 kahjujuhtumiga

korteris asukohaga XXX, millega tekitati korterile nr XXX kahju.

Avaldaja on tõendanud, et korter nr XXX oli kindlustatud avaldaja juures (dtl 33–35). Avaldaja

on kahju hüvitanud (dtl 15–16). Avaldajale on seega VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud korteri nr

XXX omaniku nõue kahju tekitaja vastu. Avaldaja leiab, et korterile nr XXX tekitatud kahju eest

vastutab korteriühistu.

5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset

valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase

valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti.

Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide

korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste

kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30).

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt

Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17), kui on täidetud järgmised

eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103 lg 1); korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju

on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

6. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus. Avaldaja esitatud OÜ M ülevaatuse

akti kohaselt oli veeavarii põhjuseks sooja vee veepüstaku leke korteris nr XXX (dtl 41, tõlge dtl

114). Seda kinnitab ka K OÜ arvamus (dtl 42–44), mille kohaselt on kahju põhjuseks

korteriühistu paigaldatud käterätikuivati purunemine ja leke. Veetoru lekke tagajärjel sai

kahjustada korter nr XXX, mis oli avaldaja juures kindlustatud (fotod dtl 45–106,

videosalvestised dtl 1–3) Puudutatud isik ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab,

et eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tuvastatav, et kahju pärines korteris nr

XXX asuvast veetorust.

7. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad

korteriomandi reaalosas või mitte (RKTKm 09.03.2022, 2-19-9543, p 14). Veetorustik on seega

korteriomanike kaasomandis.

8. Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa

eset korras hoida, st tagada selle eesmärgipärane toimimine, sh kohustus hoida korras

korteriomanike kaasomandisse kuuluv veetorustik. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et korteris nr

XXX asuv veetoru lekkis, järelikult ei olnud veetoru korras ning korteriühistu on rikkunud

seadusest tulenevat kohustust, s.o hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese.

9. Kuivõrd korteriühistu ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru (rikkumine) ja

kindlustatud korteri omanikul tekkis kahju (korterile tekkinud veekahjustused), esineb rikkumise

ja kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis olev veetoru ei oleks lekkinud,

ei oleks ka korter XXX kahjustada saanud.

10. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustust

rikkunud või rikkumine on vabandatav (VÕS § 115 lg 1 ja § 103 lg 1, vt ka RKTKo 19.03.2021,

2-18-13649/57, p 21). Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ega tõendanud, et rikkumine

oleks olnud vabandatav.

11. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 1964 eurot.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju

ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju

hüvitamise kohustus tekkis.

Avaldaja tõendab kahju suurust K OÜ hinnapakkumisega summas 2663,52 eurot (sh käibemaks)

(dtl 13–14). Hinnapakkumises on kirjeldatud kahjustada saanud korteri remondiks vajalike

ehitustööde ja materjalide maksumust. Korteri nr XXX elutoa, vaheesiku ja magamistoa

kahjustusi on kirjeldatud K OÜ arvamuses (dtl 42–44). Kohtu hinnangul on tegemist korteri nr

XXX taastamisega seotud kuludega materjalile ja tööle. Avaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et

puudutatud isikult nõutav kahjuhüvitis hõlmaks kulu, mis ei ole hõlmatud kaitse-eesmärgiga.

Avalduses ja K OÜ arvamuses on viidatud ka kahjustada saanud sülearvutile ja selle

parandamise kuludele, aga avaldusest nähtuvalt ei nõua avaldaja sellega seotud kulude

hüvitamist.

Avalduse kohaselt soovis kindlustusvõtja rahalist hüvitist. Seetõttu hüvitas avaldaja kahju kokku

1964 eurot (maksekorraldused dtl 15–16), kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 200 eurot.

Puudutatud isik ei ole kahjuhüvitise suurusele vastu vaielnud.

Kohus leiab eelneva põhjal, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kahjuga. Kohtu hinnangul

on tegemist ettenähtava (VÕS § 127 lg 3) kahjuga.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1964

eurot.

11. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1964 eurolt viivist alates 23.10.2025 kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Avaldaja esitas puudutatud isikule nõude 09.10.2025, milles palus kahju

hüvitada hiljemalt 22.10.2025 (dtl 17–19). Avaldaja palub viivise välja mõista alates 23.10.2025.

Seega on avaldaja tõendanud, et nõue oli viivise nõudmise ajaks sissenõutavaks muutunud.

Avaldaja palub viivisemäära alusena kohaldada VÕS § 113 lg 1 teist lauset. Seega kuulub

kohtulahendi tegemise seisuga (25. mai 2026) VÕS § 113 lg 1 teise alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis 117,42 eurot (arvutatud viivisekalkulaatoriga, viivitatud

päevade arv 215).

Samuti kuulub väljamõistmisele alates 26. maist 2026 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.

12. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses, on kohtu hinnangul õiglane, kui

menetluskulud kannab puudutatud isik (TsMS § 172 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

13. Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud

avalduselt tasutud riigilõivust 50 eurot ja esindajakuludest 525 eurot.

Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas puudutatud isiku lepinguline esindaja menetluses

õigusabi kokku 3 tundi 30 minutit, mis seisnes nõude asjaolude ja materjaliga tutvumises,

tõendite kogumises ning avalduse koostamises ja esitamises.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 13). Kohtul ei ole

õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu

hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr mõistlik ega ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tundi 30 minutit avalduse

koostamisega seotud toiminguteks on põhjendatud ja vajalik, arvestades vaidluse olemust ning

avalduse sisu, mahtu ja lisasid.

14. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud

kokku 575 eurot. Kohus rahuldab ka avaldaja taotluse mõista puudutatud isikult menetluskulud

välja koos lisanduva viivisega võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)