3-26-1408/3 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-1408

Haldusasi

X.X. kaebus Justiits- ja Digiministeeriumi vastu kohtu

tekitatud kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2026. a määruse

resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 09.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 5000 euro

hüvitamise nõudes. Kaebuses märgiti, et Viru Maakohus edastas 02.04.2026. a määrusega

kohtuasjas 2-26-7432 kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks halduskohtule. Tegelikult

oleks taotluse pidanud lahendama maakohus kriminaalasjana. Kaebaja ei saanud kohtu vea

tõttu õigeaegselt riigi õigusabi kuriteokaebuse täiendamiseks ning prokuratuur jättis

kriminaalmenetluse alustamata. Kahju on tekkinud väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise tõttu. Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Justiits- ja Digiministeeriumile.

Taotlus jäeti 04.05.2026 rahuldamata. Kaebaja esitas kaebuses taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 20.05.2026. a määrusega (resolutsiooni p 1)

ja jättis rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises

proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada,

ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole seotud sellega, millise

väärtuse omistab mittevaralise kahju hüvitamise nõudele kaebaja. Praeguses asjas tekkis

kaebaja väitel mittevaraline kahju seetõttu, et kaebaja ei saanud täiendada kuriteokaebust riigi

õigusabi korras määratud esindaja abil. Kohtuasja nr 2-26-7432 dokumentidest nähtub, et

kaebaja taotles riigi õigusabi pärast kuriteokaebuse esitamist ning taotles seda kuriteokaebuse

õiguslikuks sisustamiseks.

2.2. Kohus märgib, et kaebaja riigi õigusabi taotlust ei ole praeguseni lahendatud. Riigikohus

tühistas kaebuses viidatud Viru Maakohtu 02.04.2026. a määruse kohtuasjas nr 2-26-7432

ning saatis taotluse lahendamiseks Viru Maakohtule. Taotlust lahendatakse Viru Maakohtus

asjana 1-26-3483 ning selles asjas ei ole lõpplahendit tehtud. Kaebuse aluseks saab seega olla

üksnes riigi õigusabi taotluse menetluse kestus.

2.3. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei lahendatud

kaebaja soovitud aja jooksul, tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega. Õigusnormid ei näe

ette riigi õigusabi taotluse lahendamise tähtaega. Kaebuse alusena välja toodud Viru

Maakohtu 02.04.2026.a määrus on tühistatud ja taotluse menetlus jätkub. Kaebaja enda valik

oli esmalt esitada kuriteokaebus ja alles seejärel taotleda riigi õigusabi. Kui kaebaja esitas

kuriteoteate kannatanuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) tähenduses, siis on kaebajal

õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine (KrMS § 38 lg 1 p 1). Põhjendatud

ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine hindamaks, kas kaebajale

on Viru Maakohtu 02.04.2026. a määruse tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

2.4. Kohus peab vähe tõenäoliseks, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju eest rahalise

hüvitise määramise kaebuses toodud asjaoludel. Kohtupraktikas on välja kujunenud

seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja üleelamisi või kannatusi ei saa objektiivselt

mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest

ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud kannatusi.

Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline

valu seda õigustab.

Kohtu hinnangul ei saanud olukord, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei lahendatud enne

kriminaalmenetluse alustamata jätmist, põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega

üleelamisi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Samuti on vähe tõenäoline, et

eeltoodu sai põhjustada kaebajale tervisekahjustusi.

2.5. Kaebaja on ka varem taotlenud riigi õigusabi selleks, et kuriteoteadet esindaja vahendusel

täiendada. Kohtuasjas nr 1-25-4120 jättis maakohus 19.08.2025. a määrusega kaebaja riigi

õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebajal on kuriteokaebuste esitamisel suur kogemus ja

kaebaja on võimeline tegema seda iseseisvalt. Ringkonnakohus ja Riigikohus nõustusid

maakohtu seisukohaga.

Sarnane menetlus toimus kohtuasjas nr 1-25-3857, kus maakohus selgitas kaebajale, et

kuriteokaebuse esitamiseks ei ole isikul vaja riigi õigusabi korras määratava advokaadi abi.

Seda enam, et kaebaja on aastaid iseseisvalt esitanud erinevaid kuriteokaebusi.

Ringkonnakohus nõustus 15.08.2025. a määruses eeltooduga ja selgitas täiendavalt, et

kuriteokaebuse esitamine on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et iga inimene

oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Kaebaja saab tema hinnangul kuriteona

kvalifitseeritavat sündmust kuriteokaebuses oma sõnadega kirjeldada. Kuriteokaebuse

läbivaatamisel on juriidiliste teadmistega menetleja kohustatud menetlusotsuse vastuvõtmisel

analüüsima kõiki õiguslikke aspekte. Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtu

2

põhjendustega. Eeltoodu tähendab, et kaebajale pidi käesolevas kohtuasjas kaebuse aluseks

oleva riigi õigusabi taotluse esitamisel olema arusaadav, et tõenäosus saada riigi õigusabi

kuriteoteate täiendamiseks on väga väike. Sel juhul ei ole eduväljavaateid mittevaralise kahju

hüvitamise nõudel alusel, et kaebaja riigi õigusabi taotluse menetlemine võttis aega.

2.6. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7

lg 1 p 5 ja 6 alusel. Määruses varasemalt toodud põhjendused tähendavad, et kaebaja

võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. Asja suhtes ei

esine tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemise korral ei ole isikule

riigi õigusabi andmine lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas 22.05.2026 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, vaidlustamaks

halduskohtu 20.05.2026. a määrust. Määruskaebuses leitakse, et kaebus tulnuks menetlusse

võtta ja esitatud õigusabitaotlus rahuldada.

3.1. Kohtunik on lahendit tehes erapoolik lähtuvalt kaebaja poolt varem esitatud

kuriteokaebustest tema suhtes. Kohtunik väidab, et asjas puudub tungiv avalik huvi. Kõikides

asjades, mis seostuvad kohtunike suhtes esitatud kaebustega, esineb tungiv avalik huvi.

3.2. RÕS § 7 lg 3 kohaselt võib anda õigusabi käesoleva paragrahvi lg 1 p-s 1 sätestatud

piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik.Selline olukord on

ka praeguses asjas. Seda, et riigi õigusabi võib anda piiranguteta, kinnitab Riigikohtu lahend

asjas nr 3-22-2269, kus tuuakse välja et RÕS § 7 lg 1 p 6 ei ole takistuseks riigi õigusabi

andmisel.

3.3. Kohtunik on leidnud, et tema hinnangul olukorras, kus kaebaja riigi õigusabi taotlust ei

lahendatud kaebaja soovitud aja jooksul, ei ole tegemist õiguste intensiivse riivega, sest

õigusnormid ei näe ette riigi õigusabi taotluse lahendamise tähtaega. Kohus on seotud riigi

õigusabi taotluse lahendamisel taotluses väljatoodud tähtaegadega ja seda kinnitab RÕS § 2,

mille kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse

õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus.

3.4. Kohus on valesti pidanud tõenäoliseks, et kaebaja ei saavuta mittevaralise kahju rahalist

hüvitamist. On ilmselge, et olukord, kus kaebaja on taotlenud kellegi suhtes

kriminaalmenetlust ja kui seda ei alustata, riivab see kaebaja väärikust, kuna see isik jätkab

kaebaja suhtes kuriteo toimepanemist. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-2-1-105-01, et

mistahes õiguste rikkumine kahjustab isiku vaimset tervist.

3.5. Kohtutel on objektiivne kohustus igat riigi õigusabi taotlust hinnata isesisvalt, kohtunik ei

ole tähele pannud asjaolu, et ühegi kaebaja poolt esitatud kuriteokaebuse osas ei ole algatatud

kriminaalmenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 20.05.2026. a määruse

peale kuulub tagastamisele.

4.1. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas

juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu

Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.05.2026. a määruse kõigi

põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

3

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist asjakohast põhjendust, mis annaks

aluse halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

4.2. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187

lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt

teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määrus ei ole aga edasi kaevatav. Eeltoodu alusel tagastab ringkonnakohus X.X.

määruskaebuse halduskohtu 20.05.2026. a määruse resolutsiooni p 2 peale (riigi kulul

esindaja andmata jätmine).

(allkirjastatud digitaalselt)

4