2-25-19310/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2026. a, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-19310

Tsiviilasi

Xi hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

3456 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx

Kostja I: A, isikukood: XXX; elukoht: xxx

Kostja II: B, isikukood: XXX; elukoht: xxx

Kostjate seaduslik esindaja: Y, isikukood: XXX; elukoht: xxx;

e-posti aadress: xxx

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Maris

Tekkel, e-posti aadress: xxx

Asja läbivaatamine

kohtuistungil 10.02.2026, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi hagi A ja B vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejalt kohtuotsuse 2-11-37752 alusel välja

mõistetud elatis. 2021. aastal sündis hagejal veel üks laps, keda ta ülal peab. Seoses uue lapse sünni

ja üleval pidamisega ei ole võimalik hagejal enam seni välja mõistetud summas elatist tasuda, sest

see seab majanduslikult kehvemasse olukorda kolmanda lapse. Hageja palub vähendada temalt välja

mõistetud elatise suurust 100 euroni iga kostja kohta (dtl 2-3).

2. Hageja ei ole nõus kostjate vastuväitega hagile. Hageja ei ole kunagi varjanud oma sissetulekuid.

Vahepeal oli töötu ning see on põhjuseks, miks mõningal perioodil ei olnud võimalik elatist maksta.

Kui hagejal tekkisid võimalused maksta, on kandnud raha laste emale vastavalt oma võimalustele.

Väide, et hageja on pidevalt tööl käinud ja sellest oleks kostjale teada, ei vasta tõele. Osaühingus

XXX töötas hageja 2021. aastal. Eestis töötas YYY OÜ-s ajavahemikus 01.05.2025 - 31.08.2025.

Töö katkestati tervise tõttu, seetõttu ei saanud hageja töö eest tasu. Kõik hageja poolt saadud

tervisekassa maksed on koheselt laekunud laste emale ning need ei kajastu hageja isiklikul

pangakontol. Lisatud on firmaomaniku tõend. Hageja on alati soovinud suhelda ja toetada oma lapsi.

Alates 2021. aastast on laste emal olnud takistusi hageja ja laste vahelise suhtluse korraldamisel.

Kõik hageja katsed olukorda selgitada ja lahendada ei ole õnnestunud, kuna laste ema ei ole

soovinud hageja kontaktidega suhelda. Hetkel ei ole hagejal võimalik maksta kostja soovitud

summat elatiseks, kuna hagejal on sündinud teine laps, keda samuti ülal peab ja hageja ei ole

viimased 6 kuud töötanud. On töötuna arvel ning kõik hageja töötukassast saadud toetused on

koheselt laekunud kohtutäiturile. Hageja palub arvestada hageja majanduslikku olukorda ja uue lapse

sündi; vähendada igakuist elatisraha summat selliselt, et hagejal oleks võimalik maksta elatist ning

alustada ka varasema elatise võla tasumist; arvestada, et kõik hageja varasemad sissetulekud on

olnud ausalt kajastatud ning kõik võimalikud maksed on laste emale suunatud (dtl 64).

3. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta ei saa enam täiskohaga töötada. Ta on käinud operatsioonil

ning peab tõenäoliselt uuesti operatsioonile minema. Tulevikus saab ta töötada osalise koormusega.

Hageja taotleb töövõime hindamist, mis on pooleli, ning ei oska veel öelda selle ulatust. Varalise

seisu kohta märkis hageja, et tal ei ole vara. Samuti ei olnud tal vara ka 2012. aastal. Hageja elab

elukaaslase juures, kelle nimel on korter. Sõidukeid ei ole. Hageja selgitas, et ei saa oma kolmandat

last huviringidesse panna rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ta ei oska teha muud tööd, kuna on

xxxtööline ja seoses sellega peab olema jalgade peal. Kohus andis hagejale tähtaja täiendavate

tõendite esitamiseks (sh pangakonto väljavõtted, kulud seoses sündinud kolmanda lapsega ning

selgitus, kuidas neid kulusid kaetakse, samuti elukaaslase sissetuleku andmed) (dtl 77-84).

4. Hageja esitas kohtule oma ja elukaaslase pangakonto väljavõtted ning oma tervisetõendid. Hageja

selgituse kohaselt ei ole tal rohkem pangakontosid peale nende, millest on teavitanud. Soomes

avatud pangakonto ei ole hageja poolt kasutuses - hagejal puudub vastava konto pangakaart ning

ligipääs sellele. Nimetatud kontot ei ole kasutatud juba mitmeid aastaid, kuna selleks ei ole olnud

vajadust. Seoses tervisetõendiga selgitab, et hageja perearst keeldus tõendi väljastamisest,

põhjendades seda sellega, et kohtul on õigus vastavaid andmeid küsida otse perearstilt. Sellest

tulenevalt ei olnud hagejal võimalik esitada perearsti poolt väljastatud tõendit. Hageja lisas väljavõtte

terviseportaalist (haigusloo andmed), mis kajastab hageja tervislikku seisundit (dtl 121).

5. Hageja esitas koos lõpliku seisukohaga kohtule täiendavad selgitused ja tõendid oma materiaalse

olukorra kohta. Hageja ja hageja perekonna majanduslik olukord on äärmiselt keeruline. Hageja on

esitanud kohtule järgmised tõendid: hageja ja hageja elukaaslase pangakonto väljavõtted;

arstitõendid; Rakvere Linnavalitsus poolt edastatud kinnitused, mille kohaselt hageja pere

majanduslik seis on kriitiline; tõendid selle kohta, et kohalik omavalitsus tasub hageja lapse lasteaia

kohatasu ning toidukulud; info, et hageja pere saab regulaarselt toiduabi toidupangast. Hoolimata

eeltoodust ei kata hageja ja hageja elukaaslase sissetulekud igapäevaseid elamiskulusid ning nad on

püsivas majanduslikus puudujäägis. Kõik majapidamise kulud (sh arved) on vormistatud hageja

elukaaslase nimele, kuid tegemist on ühise leibkonna kuludega.

Hageja elab ühises majapidamises koos elukaaslase ja tema kahe lapsega (hageja kasulapsed), kelle

ülalpidamises osaleb hageja igapäevaselt. Kuigi tegemist ei ole hageja bioloogiliste lastega, on nad

faktiliselt hageja ülalpeetavad, kuna jagame ühist majapidamist ning hageja panustab nende

igapäevasesse ülalpidamisse vastavalt oma võimalustele. Seetõttu mõjutab hageja majanduslik

olukord otseselt ka neid lapsi ning hageja kohustus tagada nende toimetulek. Hageja palub kohtul

arvestada, et hageja tegelik maksevõime on oluliselt vähenenud ning kehtiva elatise suuruse

tasumine ei ole hagejale jõukohane. Lisaks juhib hageja tähelepanu võrdse kohtlemise põhimõttele,

mille kohaselt peavad kõik hageja ülalpeetavad olema võimaluste piires võrdselt koheldud. Hageja

praegune majanduslik olukord ei võimalda täita elatiskohustust ühes ulatuses, kahjustamata samal

ajal hageja leibkonnas elavate laste igapäevast toimetulekut. Hageja palub vähendada hageja poolt

tasutavat elatist mõistlikule ja hageja tegelikule maksevõimele vastavale tasemele ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda, arvestades mõlema poole majanduslikku olukorda.

Hageja esitas lisaks kohtule hageja kulude nimekiri, mille kohaselt on hageja igakuine sissetulek 350

eurot (Töötukassa toetus). Muud püsivad sissetulekud puuduvad. Hageja elab ühises majapidamises

koos elukaaslase ja kolme alaealise lapsega (üks ühine laps ja kaks kasulast). Kõik igapäevased

kulud kaetakse peamiselt hageja elukaaslase sissetuleku arvelt, kuid sellest ei piisa kogu leibkonna

vajaduste katmiseks. Hageja pere majanduslik olukord on keeruline, mida kinnitab ka Rakvere

Linnavalitsus, kes on pidanud vajalikuks toetada hageja peret, tasudes lapse lasteaia kohatasu ja

toidukulud. Lisaks saab perekond regulaarselt toiduabi toidupangast, kuid sellest ei piisa igapäevaste

vajaduste katmiseks. Igakuised vältimatud kulud on järgmised: eluasemekulud: elekter: 150 €, vesi ja

kanalisatsioon: 50 €, küte: 350 €, prügivedu: 10 €; internet/side: 80 €. Kokku: 640 €. Toidukulud: toit

perele: ligikaudu 550 € (lisaks toiduabi). Lastega seotud kulud: riided ja jalanõud: 150 €;

hügieenitarbed: 30 €; koolitarbed ja muu: 150 €; kokku: 330 €. Tervisekulud: ravimid: 45 €.

Transport: kütus/ühistransport: 75 €. Kokku kulud kuus: 1640 €. Seega ületavad hageja igakuised

kulud hageja sissetulekuid ligikaudu 1290 euro võrra, mistõttu ei ole hagejal võimalik tasuda elatist

senises ulatuses.

Leibkonna kogukuludest lähtudes on ühe lapse keskmine ülalpidamiskulu ligikaudu 370 eurot kuus.

Arvestades hageja sissetulekut ning asjaolu, et hageja ülalpidamisel on lisaks veel kaks alaealist last,

ei ole hagejal võimalik katta lapse ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses ilma, et see kahjustaks teiste

laste igapäevast toimetulekut. Hageja ei vaidle vastu oma ülalpidamiskohustusele, kuid hageja

eesmärk on täita seda kohustust vastavalt oma tegelikule maksevõimele ning tagada võimalikult

võrdne kohtlemine kõigi hageja ülalpeetavate laste suhtes. Arvestades eeltoodut, on hageja võimeline

panustama lapse ülalpidamisse maksimaalselt 100 euro ulatuses kuus, mis on hageja jaoks realistlik

ja jätkusuutlik kohustus (dtl 142-145).

Kostjate vastuväited

6. Kostjad elatise vähendamisega ei nõustunud. Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed

ning hageja on kohustatud kostjatele ülalpidamist andma. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on

kohustus maksta kostjatele elatist vastavalt tsiviilasjas 2-11-37752 tehtud lahendile või esineb mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks summani 100 eurot kuus kostja kohta. Hageja põhjendab elatise

vähendamise nõuet asjaoluga, et tal on aastal 2021 sündinud kolmas laps, kes väidetavalt jääb hagi

rahuldamata jätmise korral majanduslikult kehvemasse olukorda kui teised kaks last. Kostjad on

seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks hagiavalduses taotletud

summani. Hageja on tegelikkuses võimeline kõiki oma lapsi ülal pidama, kuid hageja hoiab juba

aastaid sellest kohustusest pahatahtlikult kõrvale. Hageja ei täitnud kohtuotsust nõuetekohaselt ning

kostjad olid sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Kuna hageja on aastaid oma sissetulekuid

varjanud, siis ei ole täitur saanud teha kinnipidamisi täies mahus (näiteks aastatel 2019 kuni 2023

puudusid tasumised täielikult ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud väga minimaalsed) ning

elatise võlgnevus on 20.11.2025 seisuga 53 688,44 eurot. Kostjate emale on teada, et tegelikkuses on

hageja pidevalt käinud tööl (ehitajana) ning teeninud sissetulekuid mh on isa käinud tööl ehitajana

oma vennale (ehk siis kostjate onule) kuuluvas ettevõttes Osaühing XXX sh on ta käinud tööl

Soomes (vt kohtutäituri 27.10.2025 e-kiri ning kinnipidamised 2017 ja 2018). Kohtutäituri

21.11.2025 e-kirjast tuleneb, et alates mai kuni august 2025 oli hageja tööl YYY OÜ-s, kes on tema

eest maksnud ka sotsiaalmaksu, kuid töötasu deklareerinud ei ole. Ka YYY OÜ kuulub hageja

vennale ning on tõenäoline, et ka seal hageja tegelikkuses töötasu teenis, kuid seda otsustati

ametlikult mitte deklareerida. Kostjad on veendunud, et isa on tahtlikult varjanud oma tulusid

eesmärgiga mitte maksta elatisraha oma kahele vanemale lapsele ning hagiavaldus on esitatud üksnes

eesmärgiga, et hageja elatisvõlgnevus oleks tulevikus väiksem, kui see oleks juhul, kui hageja

kohustuks jätkuvalt tasuma elatist vastavalt kehtivale kohtulahendile. Hageja oleks tegelikkuseses

suuteline kõiki oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid

oma noorimale lapsele ning rikub tahtlikult oma kahe vanema lapse ülalpidamiskohustust.

Jääb arusaamatuks, kuidas peab hageja nüüd, kui sündinud on kolmas laps, võimalikuks elatise

tasumist 100 eurot kuus lapse kohta. On ilmne, et isegi kui kohus hageja taotluse rahuldab ja

väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi mitte midagi maksma ning

jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidmist. Selline lahendus ei oleks kostjate suhtes ei õige ega

õiglane.

Selleks, et kohus isa hagi rahuldada saaks, tuleks hagejal elatise vähendamise eeldusena kohtu ette

tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest saab kohus järeldada, et hageja varaline olukord on selline,

mis kõikidele (hageja) lastele täies ulatuses elatise maksmist ja ülalpidamise andmist ei võimalda

ning et kostjale elatise maksmise korral jääks ülejäänud ülalpidamist saama õigustatud isikud

kostjatega võrreldes halvemasse olukorda. Hageja peaks seega tõendama, et milline on tema varaline

olukord ning millised täpselt on hageja kolmanda lapse vajadused, sh kulutused. Hageja selliseid

tõendeid esitanud ei ole. Isa on ainukese tõendina esitanud oma kolmanda lapse sünnitunnistuse.

Ainuüksi asjaolu, et hagejal on sündinud veel üks laps ei anna aga alust hagi rahuldada.

Tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada, tööd teha ning kostjatele elatist tasuda.

Kostjad on veendunud, et tegelikkuses hageja sissetulekut ka teenib, kuid mitteametlikult ning hageja

lihtsalt ei soovi oma kohustust täita ning hoiab pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvale. Hageja on

aastaid oma tegelike sissetulekuid varjanud ning hoidnud seeläbi teadvalt kõrvale oma lastele kohtu

poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Hageja ei ole tõendanud, et esineb oluline

asjaolu elatise vähendamiseks. Hagejale on küll sündinud kolmas laps, kuid ainuüksi see fakt ei anna

alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud ei lapse kulusid ega enda varalist seisundit (dtl

28-31).

7. Kohtuistungil selgitasid kostjate seaduslik ja lepinguline esindaja järgmist: Laste isa olukord on

keeruline, kuid ka ema olukord ei ole lihtsam, lastel on kaks vanemat, kes peavad neid ülal pidama.

Sellest tulenevalt oleks elatise vähendamine 100 euroni laste ja laste ema suhtes äärmiselt

ebaõiglane.

Kostjate väitel on hageja töötanud ning olemas on asjaolud, mis viitavad sissetuleku varjamisele, sh

ka kohtutäituri eest. Mõlemad äriühingud, kus laste isa on töötanud, on seotud tema vennaga. Samuti

viidati, et juba ligikaudu 10 aastat tagasi, kui Justiitsministeeriumi kaudu info Soome jõudis, tegi

vend (ülemus) ettepaneku hakata tasuma töötasu otse palgast. Kui hagejal on praegu põlv haige, siis

see peab olema selleks, et saaks öelda, et hageja pole üldse võimeline kuskil tööl käima, peab olema

tuvastatud 100% töövõimetus (dtl 77-84).

8. Kostjate täiendava seisukoha kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu selgetele juhistele oma

väiteid tõendanud ega esitanud dokumente, millest nähtuks tema tegelik majanduslik olukord,

kolmanda lapse kulud või asjaolud, mis takistaksid tal töötamist ja sissetuleku teenimist. Hageja on

küll esitanud enda ja oma abikaasa pangakonto väljavõtted, kuid ei ole selgitanud, milliseid

asjaolusid ta nende dokumentidega tõendada soovib või milliseid järeldusi peaks kohus neist tegema.

Samuti ei ole hageja esitanud andmeid oma kolmanda lapse tegelike vajaduste ega kulutuste kohta.

Hageja ja tema abikaasa esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu ühtegi makset, mis viitaks

tavapärastele perekonna püsikuludele, nagu eluasemekulud (nt üür või laenumaksed,

kommunaalkulud), telekommunikatsiooniteenused ega ka kolmanda lapse lasteaiaga seotud kulud.

Samas on ilmne, et sellised kulud peavad perekonnal paratamatult olema. Sellest tulenevalt ei

võimalda esitatud pangakonto väljavõtted teha usaldusväärseid järeldusi hageja tegeliku

majandusliku olukorra kohta. Pigem viitab see sellele, et pere tegelikud sissetulekud ja kulud ei

kajastu esitatud kontodel täielikult ning neid võidakse teha teiste kontode või sularaha vahendusel

(ehk et hageja perel on tegelikkuses veel varjatud sissetulekuid).

Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub töövõime või et ta ei ole tervislikel

põhjustel võimeline töötama ja sissetulekut teenima. Hageja on piirdunud terviseportaali väljavõtte

esitamisega, millest ei nähtu, et tal esineks selline tervislik seisund, mis takistaks tal töötamist või

laste ülalpidamises osalemist. Hageja esitatud tõenditest nähtub üksnes see, et talle tehti 2025. aasta

novembris operatsioon ning märgitud on, et tavapärane operatsioonijärgne paranemisperiood on 4–8

nädalat. Seega on nimetatud operatsioonist taastumine ammu lõppenud. Esitatud dokumentidest ei

nähtu, et hagejal esineks püsiv töövõime langus, mis takistaks tal töötada ja sissetulekut teenida.

Samuti ei ole hagejale määratud töövõimetust. Eelnev kinnitab, et hagejal puuduvad tegelikkuses

tervislikud takistused töö tegemiseks ja sissetuleku teenimiseks. Seega ei ole hageja ka täiendava

menetlusdokumendi esitamisega tõendanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et tema tervislik või

majanduslik olukord ei võimalda tal täita kehtivast kohtulahendist tulenevat ülalpidamiskohustust.

Kostjad kordavad veel kord varem esitatud seisukohta, et tulenevalt Riigikohtu praktikast peab

vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks ning isa majanduslik kehv

olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust

nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Hageja ei ole tõendanud takistust sissetulekut saada, tööd teha ning kostjatele elatist tasuda. Kostjad

peavad oluliseks rõhutada ka seda, et kui kohus vähendaks elatise suuruse 100 euroni lapse kohta,

siis väheneks ka riigi poolt makstav elatisabi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt maksab riik elatisabi

maksimaalselt samas ulatuses, milles on kohtulahendiga elatis välja mõistetud. See tähendab, et kui

kohus vähendaks elatise 100 euroni lapse kohta, oleks riigi poolt makstav elatisabi maksimaalselt

100 eurot lapse kohta. Arvestades hageja senist käitumist ja seda, et ta ei ole aastaid elatist maksnud,

jääksid kostjad sellisel juhul tegelikkuses senisest veel halvemasse olukorda. Kokkuvõtvalt ei ole

hageja ka täiendava menetlusdokumendi esitamisega tõendanud ega usutavaks teinud TsMS § 459

lg 1 mõttes selliseid uusi ja olulisi asjaolusid, mis annaksid aluse kehtiva kohtulahendiga

väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja poolt nii istungil avaldatud seisukohad kui ka

23.02.2026 esitatud menetlusdokument viitavad veelkord sellele, et hageja eesmärk käesolevas

menetluses on eelkõige vähendada oma elatisevõlgnevust, mitte tagada laste võrdne kohtlemine.

Selline lähenemine ei ole kooskõlas laste parimate huvide ega ülalpidamiskohustuse eesmärgiga.

Arvestades eeltoodut paluvad kostjad kohtul jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik poolte

menetluskulud hageja kanda (dtl 127-129).

9. Kostjate lõpliku seisukoha kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist esitab tõendi menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta

kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid esitada varasemas

menetlusetapis ning täiendavate tõendite esitamine põhjustab kostjate hinnangul ilmselgelt

menetluse lahendamise viibimist. Eelnevast tulenevalt on kostjad seisukohal, et hageja poolt esitatud

tõendid on esitatud hilinenult ning kostjad paluvad kohtul jätta hageja uued tõendid vastu võtmata.

Juhul, kui kohus otsustab hageja esitatud tõendid vastu võtta, vaidlevad kostjad neile vastu ning

leiavad, et esitatud tõendid ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. Kostjad on seisukohal, et

hageja ei ole jätkuvalt tõendanud, et ta on täielikult või osaliselt töövõimetu ega suuda hankida oma

laste ülalpidamiseks vajaliku sissetulekut. Kostjad jäävad selle juurde, et varem esitatud arstitõendid

ei kinnita, et hageja ei ole võimeline töötama ega tulu teenima. Hageja väidab, et tema leibkonna

kogukulud on summas 1640 eurot kuus, kuid olulises osas on kulude suurus jätkuvalt tõendamata.

Lisaks nähtub hageja esitatust, et kohaliku omavalitsuse poolt kaetakse tema noorima lapse

lasteaiakulud, mis vähendab leibkonna tegelikku kulukoormust. Hageja on seisukohal, et kuna tema

leibkonnas elavad ka abikaasa kaks last, keda ta peab faktiliselt ülal, siis tuleb selle asjaoluga

arvestada hagiavalduse lahendamisel. Kostjad vaidlevad sellisele väitele vastu. Hagejal puudub

seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kasulaste ees ning hageja kasulaste ülalpidamise kohustus

lasub nende bioloogilistel vanematel. Vabatahtlikult võetud kohustused ei saa piirata ega vähendada

hagejale seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Samuti leiavad kostjad, et olukorras, kus hageja

väidab end olevat majanduslikes raskustes, peab ta eelisjärjekorras täitma oma seadusjärgset

ülalpidamiskohustust kostjate ees, mitte jagama piiratud ressursse vabatahtlikult teiste isikute vahel.

Hageja viitab võrdse kohtlemise põhimõttele, väites, et kõik tema „ülalpeetavad“ peavad olema

võrdselt koheldud. Kostjad märgivad, et ka võrdse kohtlemise põhimõte laieneb eelkõige hageja enda

alaealistele lastele ning see ei laiene isikutele, kelle suhtes hagejal puudub ülalpidamiskohustus

(kasulapsed). Kokkuvõtvalt ei ole hageja jätkuvalt tõendanud asjaolusid, mis õigustaksid elatise

vähendamist mh ei ole hageja tõendanud oma töövõimetust ega sissetuleku teenimise takistust ega

oma tegelikke ja vältimatuid kulusid. Seetõttu puudub alus kehtiva elatise vähendamiseks (dtl 150-

152).

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt suuliselt ja kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega

seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

12. Kostjate lõppseisukoha kohaselt on hageja 20.04.2026 esitanud täiesti uued tõendid (pangakonto

väljavõtted, kohaliku omavalitsuse kinnitused jne) ning seda menetluse staadiumis, kus kohus on asja

20.04.2026 määranud kirjalikku menetlusse ning palunud pooltel esitada üksnes lõplikud seisukohad

koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik neid tõendeid

esitada varasemas menetlusetapis ning täiendavate tõendite esitamine põhjustab kostjate hinnangul

ilmselgelt menetluse lahendamise viibimist. Eelnevast tulenevalt on kostjad seisukohal, et hageja

poolt esitatud tõendid on esitatud hilinenult ning kostjad paluvad kohtul jätta hageja uued tõendid

vastu võtmata. Juhul, kui kohus otsustab hageja esitatud tõendid vastu võtta, vaidlevad kostjad neile

vastu ning leiavad, et esitatud tõendid ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks.

TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

06.04.2026 määrusega otsustas kohus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses ning

selgitas, et pooltel on võimalik esitada oma lõplikud seisukohad hiljemalt 20.04.2026. Määruse

punktis 4 selgitas kohus hagejale käesolevas tsiviilasjas lasuvat tõendamiskoormust ning märkis, et

hagejal on võimalik nimetatud asjaolusid tõendada kohtule lõppseisukoha esitamisel.

Eeltoodust nähtub, et hageja esitas täiendavad tõendid lähtudes kohtu 06.04.2026 määruses antud

selgitustest tõendamiskoormuse kohta ning kasutades kohtult antud võimalust tõendada nimetatud

asjaolusid lõppseisukoha esitamisel. Samuti nähtub kostjate lõppseisukohtadest, et kostjad on hageja

poolt esitatud tõenditega tutvunud ning esitanud nende kohta oma vastuväited ja arvamused. Seega ei

leia kohus, et nimetatud tõendite menetlusse võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimist

TsMS § 331 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt võtab kohus hageja poolt esitatud täiendavad

tõendid menetlusse.

13. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12;

09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse

kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-

1-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal

vanemal laste ülalpidamiskohustus. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12;

09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19).

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg

1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise

seisundi tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist (24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).

Ühetaoliselt kasutamine ei tähenda aritmeetilist jagamist ülalpeetavate isikute arvuga, vaid vahendite

võrdväärset kasutamist kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (19.10.2015, 3-2-1-119-15, p

11). Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15;

22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.2). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on toodud näidisloetelu, mitte

ammendav loetelu (07.02.2018, 2-16-118651/31, p 12; 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 18). Kohus

saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Elatise

suuruse muutmise hagi aluseks võib olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või

vanema võimalused muutunud, mis võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel

lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud (29.04.2015, 3-2-1-21-15,

p 10; 13.12.2011, 3-2-1-125-11, p 15). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17,

p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema

väited või vastuväited tuginevad. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu,

et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Elatise alla

miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

21.4).

Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

14. Hageja palub vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust 100 euroni iga kostja kohta.

Hageja tugineb elatise vähendamise nõue järgmistele väidetele: pärast varasema kohtulahendi

tegemist on tema perekondlik olukord oluliselt muutunud seoses uue lapse sünniga ning kõiki lapsi

tuleb ülal pidada võrdselt; hageja majanduslik olukord on ka halvenenud, tal puudub püsiv töö ja

piisav sissetulek ning ei võimalda senine maksevõime tasuda elatist varasemalt väljamõistetud

suuruses; hageja tervislik seisund piirab tema töövõimet ja võimalusi senisel erialal töötada; hageja

osaleb faktiliselt ühises majapidamises elavate kasulaste ülalpidamises; hageja on tegutsenud

heauskselt, teinud võimaluste piires makseid ning ei ole oma sissetulekuid varjanud. Nende

asjaoludele tuginedes leiab hageja, et esinevad alused vähendada kostjate kasuks väljamõistetud

elatist summani 100 eurot kuus lapse kohta.

Kostjad ei nõustu elatise vähendamisega ning esitavad hageja nõudele vastu järgmised vastuväited:

hageja ei ole tõendanud tegelikku maksevõimetust ning esinevad asjaolud viitavad võimalikele

varjatud või deklareerimata sissetulekutele; hageja vabatahtlik osalemine kasulaste ülalpidamises ei

vähenda tema seadusjärgset ülalpidamiskohustust oma laste ees; hageja ei ole piisavalt tõendanud, et

pärast varasema kohtulahendi tegemist oleks toimunud selline oluline asjaolude muutus, mis

õigustaks elatise vähendamist soovitud ulatuses; elatise vähendamine kahjustaks kostjate ja laste

majanduslikku olukorda ning vähendaks ka riigipoolse elatisabi suurust.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjate vanem; kostjad elavad ema

juures; Viru Maakohtu 17.01.2012 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-37752 on hagejalt

kostjate kasuks elatis välja mõistetud ning et hagejal on pärast Viru Maakohtu 17.01.2012

kohtuotsust sündinud 23.04.2021 kolmas laps (C).

Viru Maakohtu 17.01.2012 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-37752 (B ja A hagi Xi vastu

elatise nõudes) mõisteti välja hagejalt elatis kostjate ülalpidamiseks kostjate seadusliku esindaja Yi

kasuks alates 11.08.2011 -31.12.2011 kokku summas 278,02 eurot, s.o kummalegi lapsele 139.01

eurot kuus ja alates 01.01.2012.a kuni laste täisealiseks saamiseni summas 290 eurot kuus, s.o

kummalegi lapsele 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäraara lapse kohta kuus. Kohtuotsus jõustus 24.07.2012.

PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või

poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega lasub hagejal kohustus tasuda

kummagi kostja ülalpidamiseks 292 eurot kuus lapse kohta, kokku 584 eurot kuus.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 mõttes on

hagejal elatise alla miinimummäära vähendamiseks mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude esile

toomise ja tõendamise kohustus (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2).

Teisalt tuleneb hagejal tõendamiskoormis ka TsMS § 459 sätestatust, mille kohaselt tuleb hagejal

tõendada, et asjaolud võrreldes Viru Maakohtu 17.01.2012 otsuse (tsiviilasi nr 2-11-37752) tegemise

seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist. Elatise vähendamise

aluste tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja peab oma väiteid tõendama, sh esitama

usaldusväärsed tõendid oma majandusliku olukorra kohta, andmed kolmanda lapse vajaduste ja

kulutuste kohta ning selgitused, kuidas nimetatud kulud kaetakse. Samuti peab hageja tõendama, et

tal ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimalik sissetulekut teenida.

14.1. Hageja tugineb sellele, et tema perekondlik olukord on pärast varasema kohtuotsuse tegemist

oluliselt muutunud seoses uue lapse sünniga ning et kostjatele elatise maksmise jätkamisel senises

ulatuses satub tema kolmas laps võrreldes kostjatega (s.o hageja teiste lastega) halvemasse olukorda.

Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hagejal on sündinud veel üks laps, ei ole piisav haginõude

rahuldamiseks ja elatise vähendamiseks. Hageja peab tõendama, millised on tema kolmanda lapse

vajadused, sh kulud, et kohus saaks hinnata, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist

saavate lastega (kostjatega) varaliselt halvemasse olukorda asetatud. Hageja peab tõendama, et ta

kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja esitas kohtule tõenditena oma ja elukaaslase pangakonto väljavõtted, kohaliku omavalitsuse

tõendi ning hageja kulude nimekirja (dtl 87-116, 122-125, 142-143 ja 148).

Kohus nõustub kostjate arvamusega, et hageja ja tema abikaasa esitatud pangakonto väljavõtetest ei

nähtu ühtegi makset, mis viitaks tavapärastele perekonna püsikuludele, nagu eluasemekulud (nt üür

või laenumaksed, kommunaalkulud), telekommunikatsiooniteenused ega ka kolmanda lapse

lasteaiaga seotud kulud.

Kohtu hinnangul ei võimalda esitatud pangakonto väljavõtted hinnata kolmanda lapse kulutuste

suurust ega tema tegelikke vajadusi, kuna neist ei nähtu selgelt püsikuludega seotud makseid. Samuti

puuduvad hageja selgitused pangakontodel tehtud ülekannete kohta, mis oleksid otseselt seotud

kolmanda lapse ülalpidamise ja vajaduste katmisega.

Rakvere Linnavalituse tõendi kohaselt on Qle (s.o hageja elukaaslane ja hageja lapse ema)

linnavalitsuse sotsiaalosakonna poolt määratud lastega perede sotsiaaltoetus lapse C lasteaia koha- ja

toidumaksumuse hüvitamiseks 100% ulatuses. Lisaks on Qle vähekindlustatuse tõttu määratud

toiduabiteenus üks kord nädalas.

Kohtu hinnangul ei ole esitatud ainus tõend piisav, et järeldada, et hageja kolmas laps satuks

võrreldes kostjate (st hageja teiste lastega) ebasoodsamasse olukorda. Samuti ei ole selle tõendiga

tõendatud kolmanda lapse tegelikud vajadused ega temale tehtavad kulutused. Kohus nõustub ka

kostjatega, et kohaliku omavalitsuse poolt kaetavad noorima lapse lasteaiakulud vähendavad hageja

leibkonna tegelikku kulukoormust.

Hageja kulude nimekirja kohaselt elab hageja ühises majapidamises koos elukaaslase ja kolme

alaealise lapsega (üks ühine laps ja kaks kasulast). Igakuised vältimatud kulud on järgmised:

eluasemekulud: elekter: 150 eurot, vesi ja kanalisatsioon: 50 eurot, küte: 350 eurot, prügivedu: 10

eurot; internet/side: 80 eurot. Kokku: 640 eurot. Toidukulud: toit perele: ligikaudu 550 eurot (lisaks

toiduabi). Lastega seotud kulud: riided ja jalanõud: 150 eurot; hügieenitarbed: 30 eurot; koolitarbed

ja muu: 150 eurot; kokku: 330 eurot. Tervisekulud: ravimid: 45 eurot. Transport: kütus/ühistransport:

75 eurot. Kokku kulud kuus: 1640 eurot. Nimekirjale on lisatud arved elektrienergia tarbimise kohta.

Kohtu hinnangul on hageja viidatud kulud olulises osas tõendamata, kuna tõenditena on esitatud

üksnes elektrienergia arved ning linnavalitsuse tõend lasteaiakulude kohta. Lastega seotud kulud on

esitatud üldistatult kolme lapse kohta (s.o ühine laps ja kaks kasulast), mistõttu ei ole võimalik

hinnata kolmanda lapse kulutuste suurust ega tema tegelikke vajadusi. Puudub ülevaade ja selgitus

selle kohta, millised on konkreetsed kulutused kolmanda lapse ülalpidamiseks. Samuti ei saa nende

andmete põhjal teha järeldusi selle kohta, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist

saavate lastega (kostjatega) varaliselt ebasoodsamasse olukorda asetatud. Hageja ei ole ka

tõendanud, et ta kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele (kohtuistungil ja kirjalikus

menetluses tehtud määrustes) esitanud andmeid ega tõendeid kolmanda lapse konkreetsete ja tegelike

vajaduste ning kulutuste kohta, mis võimaldaksid hinnata vahendite ühetaolist kasutamist PKS § 102

lg 2 tähenduses ning teha järeldusi selle kohta, kas ja millisel määral on kolmas laps võrreldes elatist

saavate lastega (kostjatega) varaliselt ebasoodsamasse olukorda asetatud. Hageja ei ole tõendanud, et

ta kasutab oma vahendeid kõigi laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, ega seda, et kolmas laps jääks

teiste lastega võrreldes kehvemasse olukorda, kui elatist ei vähendata.

14.2. Hageja on seisukohal, et kuna tema leibkonnas elavad ka abikaasa kaks last, keda ta peab

faktiliselt ülal, siis tuleb selle asjaoluga arvestada hagiavalduse lahendamisel.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. PKS § 96 lg 1 ja § 97 kohaselt on ülalpidamiskohustus üksnes

sugulaste (alanejad ja ülenejad) ning abikaasade vahel. Kasulapsed ei kuulu seadusjärgsete

ülalpeetavate hulka. PKS § 98 lg 1 kohaselt eelistatakse ülalpidamise andmisel alaealisi lapsi teistele

õigustatud isikutele. Hagejal puudub seadusest tulenev ülalpidamiskohustus kasulaste ees ning

kasulaste ülalpidamise kohustus lasub nende bioloogilistel vanematel. Seetõttu ei saa kasulaste

väidetav ülalpidamine vähendada hageja kohustust ülal pidada oma alaealisi lapsi ning puudub alus

elatise vähendamiseks sellele asjaolule tuginedes.

14.3. Hageja tugineb ka sellele, et tema majanduslik olukord on halvenenud, tal puudub püsiv töö ja

piisav sissetulek ning ei võimalda senine maksevõime tasuda elatist varasemalt väljamõistetud

suuruses ning ka hageja tervislik seisund piirab tema töövõimet ja võimalusi senisel erialal töötada.

Hageja esitas kohtule tõenditena tööandja tõendi (dtl 67) ja terviseprotaali väljavõtte (haigusloo

andmed), mis kajastab hageja tervislikku seisundit (dtl 117-120). Seoses tervisetõendiga selgitas

hageja, et tema perearst keeldus tõendi väljastamisest, põhjendades seda sellega, et kohtul on õigus

vastavaid andmeid küsida otse perearstilt. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik esitada

perearsti poolt väljastatud tõendit.

Tööandja YYY OÜ tõendi kohaselt oli hageja YYY OÜ-sse tööle vormistatud 01.05-31.08.2025.

Kuid tööle asuda ei saanud, kuna haigestus. Hageja oli ettevõttesse tööle vormistatud, seega täideti

sotsiaalmaksu tasumise kohustust miinimumi ulatuses. Töötasu väljamakseid perioodil 01.05-

31.08.2025 ei toimunud.

Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõend piisav järeldamaks, et hageja majanduslik olukord on

halvenenud või et tal puudub püsiv töö ja piisav sissetulek, kuivõrd tõend viitab üksnes konkreetsele

ajavahemikule ja ühele töösuhtele.

Seoses hageja väitega, et perearst keeldus terviseseisundit puudutava tõendi väljastamisest

põhjendusel, et kohtul on õigus vastavad andmed perearstilt otse välja nõuda, leiab kohus, et hagejal

oli võimalus selgitada kohtule oma vastustes, milliseid asjaolusid perearsti tõend pidi kinnitama ning

mida ta sellega soovib tõendada, ning vajadusel esitada kohtule taotlus tõendite kogumiseks. Hageja

seda ei teinud.

Terviseportaali väljavõtte kohaselt oli hagejal 28.11.2025 eriarsti operatsioon seoses vana rebendi

või vigastuse põhjustatud meniskikahjustusega. Anamneesi kohaselt oli patsient hospitaliseeritud

parema põlveliigese valulikkuse tõttu operatiivsele ravile. Ravikokkuvõtte kohaselt soovitati 1.-3.

postoperatiivsel (operatsioonijärgsel) päeval vähest füüsilist koormust ning külmaaplikatsioone 15-

20 minutit 2-3 korda päevas. Haavaniidid tuli eemaldada 2. postoperatiivsel nädalal perearsti juures.

Alates 2. postoperatiivsest nädalast oli lubatud suurem füüsiline koormus, sh veloergomeeter,

ujumine ja pikk kõnd. Vajadusel oli määratud Paracetamol 1000 mg kuni kolm korda päevas.

Orienteeruv paranemisaeg oli 4-8 nädalat.

Kohus nõustub kostjate vastuväitega, et hageja esitatud tõendist nähtub üksnes see, et talle tehti

2025. aasta novembris operatsioon ning märgitud on, et tavapärane operatsioonijärgne

paranemisperiood on 4–8 nädalat. Seega on nimetatud operatsioonist taastumine ammu lõppenud.

Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud dokumentidest, et hagejal esineks püsiv töövõime langus, mis

takistaks tal töötada ja sissetulekut teenida. Arvestades, et operatsioon toimus 28.11.2025 ning

ravikokkuvõtte kohaselt oli orienteeruv paranemisaeg 4-8 nädalat (s.o 28.12.2025-25.01.2026), on

tegemist ajutise tervisehäirega, mis ei viita püsivale töövõime kaotusele ega pikaajalisele

töövõimetusele. Hageja ei esitanud kohtule ei kohtuistungil ega kirjalikus menetluses määratud

tähtaja jooksul täiendavaid andmeid oma terviseseisundi kohta, sh teavet selle kohta, kas tal on

vajalik täiendav operatsioon või kas tema terviseseisund on halvenenud.

Hageja selgitas kohtule kohtuistungil, et ta on käinud operatsioonil ning peab tõenäoliselt uuesti

operatsioonile minema. Tulevikus saab ta töötada osalise koormusega. Hageja taotleb töövõime

hindamist, mis on pooleli, ning ei oska veel öelda selle ulatust.

Vaatamata kohtu selgitustele täiendavate tõendite esitamise vajaduse kohta (sh hageja

terviseseisundit puudutavate andmete osas) ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, kas tema

terviseseisund on halvenenud, samuti selle kohta, kas ta on taotlenud töövõime hindamist ja milline

on selle tulemus. Kohtu hinnangul oli ajavahemik alates operatsioonist 28.11.2025 kuni kirjalikus

menetluses lõppseisukohtade ja tõendite esitamise tähtajani 04.05.2026 piisav selleks, et alustada

töövõime hindamise taotlemist ning esitada kohtule andmed töövõime hindamise tulemuste ja muude

hageja terviseseisundit puudutavate asjakohaste asjaolude kohta (nt eksperdiarvamus või Töötukassa

otsus).

Kohus selgitab, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime

hindamisega, kas isikul on osaline või puuduv töövõime. Hageja on esitanud terviseportaali

väljavõtteid, kuid töövõime hindamise protsess on hageja väitel pooleli. Kuni pole tuvastatud osalist

või puuduvat töövõimet TVTS § 5 tähenduses, on hageja eelduslikult täieliku töövõimega.

Arvestades seda leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud töövõime puudumist, töövõimetuse

määramist ega seda, et ta ei oleks tervislikel põhjustel võimeline töötama ja sissetulekut teenima, mis

annaks aluse elatise vähendamiseks.

14.4. Hageja väitel on ta töötuna arvel ning kõik Eesti Töötukassalt saadud toetused on koheselt

laekunud kohtutäiturile. Hageja ei esitanud kohtule selle asjaolu kohta vastavat tõendit Eesti

Töötukassast.

Kohus tuvastas hageja esitatud pangakonto väljavõtte alusel, et hageja saab Eesti Töötukassalt

töötutoetust keskmiselt 316 eurot kuus (264+330+373+300 eurot). Pangakonto väljavõttest nähtub,

et 25.11.2025 laekus summa 261,60 eurot kohtutäiturile täiteasjas nr 158/2012/418. Samas nähtub, et

05.12.2025 tagastas kohtutäitur nimetatud summa hagejale TMS § 133 alusel (sissetuleku aresti alt

vabastamine). Lisaks laekus 22.12.2025 kohtutäiturile samas täiteasjas summa 146,35 eurot. Muus

osas puuduvad ajavahemiku jaanuarist kuni veebruarini kohta andmed töötutoetuse laekumise kohta

kohtutäiturile.

Kohus selgitab, et ainuüksi töötuna arvel olek ei vabasta ülalpidamiskohustusest. Tulenevalt

Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks

ning isa majanduslik kehv olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest

ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke

vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut

või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p

11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud maksimaalse pingutuse tegemist kõigi laste ülalpidamisel. Hageja

peab näitama, et ta reaalselt püüab teenida maksimaalset võimalikku sissetulekut, mitte ei piirdu

formaalse väitega, et on töötuna arvel ning et ta jaotab oma vahendeid kõigi laste vahel õiglaselt ja

ühetaoliselt. Kui hageja ei saa põlvetrauma tõttu töötada ehitajana, on ta kohustatud otsima muud

tema terviseseisundile vastavat tööd. Kohus leiab, et hagejal ei esine töövõimetust (tõendamata), ta

on tööjõuline ja tööealine isik ning tal on töökogemus ehituse alal, mis võimaldab tal kohtu

hinnangul teenida keskmist sissetulekut. Hageja ei ole tõendanud, et tal esineksid takistused töö

leidmisel.

Kostjate andmetel ei ole kohtutäitur saanud hagejalt elatist täies mahus kinni pidada: aastatel 2019-

2023 puudusid tasumised täielikult ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud minimaalsed, mistõttu

on elatise võlgnevus 20.11.2025 seisuga 53 688,44 eurot.

Kohus leiab, et arvestades elatise võlgnevuse suurust ja kestust ning asjaolu, et kolmas laps sündis

2021. aastal ning hageja terviseprobleemid ilmnesid 2025. aastal, ei saa järeldada, et hageja oleks

nimetatud ajavahemikul teinud mõistlikke pingutusi elatise tasumiseks enne lapse sündi ja

terviseseisundi halvenemist. Seega on hageja juba enne väidetavate mõjuvate põhjuste (uue lapse

sünd ja terviseprobleemid) ilmnemist jätnud oma ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata ega

ole teinud maksimaalseid pingutusi lapse ülalpidamises osalemiseks.

14.5. Hageja tugineb ka sellele, et ta on tegutsenud heauskselt, teinud võimaluste piires makseid ning

ei ole oma sissetulekuid varjanud. Kostjad on viidanud hageja sissetulekute varjamisele, millega

hageja ei nõustu.

Arvestades hageja enda väidet, et ta on töötanud ja vahepeal olnud töötu (sh töötas Osaühingus XXX

2021. aastal ning YYY OÜ-s ajavahemikul 01.05.2025-31.08.2025), ning asjaolu, et kohtutäitur ei

ole saanud teha elatise kinnipidamisi täies mahus (aastatel 2019-2023 puudusid tasumised täielikult

ning aastatel 2024 ja 2025 on need olnud minimaalsed), võib järeldada, et hageja ei esitanud kohtule

usaldusväärseid andmeid oma sissetulekute kohta. Tööandja YYY OÜ tõendi kohaselt oli hageja

YYY OÜ-s tööle vormistatud ajavahemikuks 01.05.2025-31.08.2025, kuid tööle asuda ta ei saanud

seoses haigestumisega ning nimetatud perioodil töötasu väljamakseid ei toimunud. Kohtu hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et hageja töötas nimetatud ajavahemikul tasuta, arvestades, et tal on kokku

kolm alaealist last ülalpidamisel.

Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta. Päringutest selgus, et hagejal

kinnisvara ja sõidukid puuduvad, töötamise registri väljavõtte järgi ei ole hagejal kehtivat töösuhet

(dtl 71-75).

Kohus selgitab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise seisundi

tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-

118-12, p 15). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma

lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse

olemasolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks.

14.6 Hageja viitab võrdse kohtlemise põhimõttele, et kõik ülalpeetavad peavad olema võrdselt

koheldud. Kostjad leiavad, et elatise vähendamine kahjustaks kostjate ja laste majanduslikku

olukorda ning vähendaks ka riigipoolse elatisabi suurust. Sellest tulenevalt oleks elatise vähendamine

100 euroni laste ja laste ema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

PKS § 102 lg 2 II lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellest tulenevalt peab vanem tagama kõigi oma ülalpeetavate laste

ühetaolise ja võrdse varalise kindlustatuse.

Kohus tuvastas, et kohtuotsuse alusel lasub hagejal kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks

292 eurot kuus lapse kohta, kokku 584 eurot kuus. Elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt on seaduses

sätestatud minimaalne elatis alates 01.04.2026 kostjale I (16-aastane) 318,62 eurot ja kostjale II (15-

aastane) 270,83 eurot, kokku 589,45 eurot kuus. Seega on kohtuotsusega tagatud lastele seaduses

sätestatud miinimumelatis. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja

mõista üksnes PKS § 102 lõike 2 alusel mõjuval põhjusel, kuid hageja ei ole käesolevas hagis

viidanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 50 lg 1 II lause kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele

lapsele kuni 200 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa.

PHS § 50 lg 4 kohaselt kui elatise maksmise alusdokumendi alusel on võlgniku elatise maksmise

kohustus väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on täitemenetlusaegse elatisabi maksimaalne suurus

elatise maksmise alusdokumendis määratud suurus.

Seega kui kohus vähendab elatise 100 eurole lapse kohta, on riigi poolt makstav elatisabi

maksimaalselt 100 eurot lapse kohta.

Kohtu hinnangul kuna hageja ei ole tõendanud, et teine laps oleks seaduses sätestatud ulatuses elatise

väljamõistmise korral varaliselt vähem kindlustatud kui kostjad, ning vanem peab tagama kõigi oma

ülalpeetavate laste ühetaolise ja võrdse varalise kindlustatuse, kahjustaks elatise vähendamine

kostjate majanduslikku olukorda ja vähendaks riiklikku elatisabi, mistõttu ei oleks see kooskõlas

laste võrdse kohtlemise põhimõttega ning oleks kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane.

14.7. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid ehk mõjuvaid

põhjuseid, mis annaksid aluse kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks, mistõttu tuleb

hagi jätta rahuldamata.

15. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Hageja

nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 100 eurot kuus. Kohtuotsusega oli iga kostja

kasuks välja mõistetud elatise summaks 292 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 192

euro võrra. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva

tsiviilasja hinnaks 3456 eurot (2*292-2*100=384*9=3456).

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik