3-26-1538/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1538

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Renue OÜ (registrikood 16199966)

Menetlustoiming

Menetlusviis

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

Renue OÜ kinnistule registriosas numbriga XXX (asukohaga XX) summas 54 783,20

eurot Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti kaudu.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

lubatud täitetoimingu sooritamisest.

3. Edastada määrus Renue OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu

sooritamise teate saamist.

4. Määruse avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed, pangakonto ja ettemaksu

konto numbrid, aadressiandmed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. 25.02.2026 teatega alustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Renue OÜ omandis oleva XX

(edaspidi XX) korteriomandi ettevõtluses kasutamise ja jaanuar 2026 käibedeklaratsioonil

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 62).

2. 08.05.2026 korraldusega nr 12.2-3/069203-1 4 alustas MTA Renue OÜ omandisse kuuluva

XX korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksu ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2024 kuni mai 2025 (ka). Ühtlasi teavitati

äriühingut, et 25.02.2026 teatega alustatud kontroll jätkub (dtl 21 jj).

3. 22.05.2026 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks

Renue OÜ kinnistule registriosas numbriga XXX (asukohaga XX) summas 54 783,20 eurot

Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu (dtl 12-18). MTA põhjendab oma taotlust kokkuvõtvalt

järgmiselt:

3.1.

Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (25.02.2026 teade ja 08.05.2026

korraldus).

3.2.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Asjaolud Renue

OÜ tegevuse kohta seoses XX korteriomandiga annavad alust arvata, et Renue OÜ-l on

tekkinud XX korteriomandiga seotult maksukohustus, mis on jäetud äriühingu poolt

deklareerimata ja täitmata. Maksuhalduril on alust arvata, et Renue OÜ on jätnud

korrigeerimata XX kinnistu soetamisel ning XX korteriomandi ehitamisel maha arvatud

sisendkäibemaksu seoses korteriomandi esmase kasutusele võtmisega maksuvaba käibe

tarbeks. Maksuhalduri praegustel andmetel on läbiviidava maksumenetluse tulemusel

võimalik juurde määratav käibemaksusumma 48 422 eurot. Maksumääramise õiguslikuks

aluseks on KMS § 32 lõige 4 (dtl 13-15).

3.3.

Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhaldur tugineb kaheksas väljatoodud punktis (dtl 15-16) kokkuvõttes äriühingu

teadlikule tegevusel sisendkäibemaksu korrigeerimata jätmisel, põhjendatud kahtlusele

äriühingu majandustegevuse võimaliku lõpetamise osas ning äriühingu juhatuse liikme

puudulikule maksekäitumisele.

3.4.

MKS § 130 lõikes 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine Renue OÜ

korteriomandile on kõige sobivam meede, kuna hüpoteegi seadmine ei takista Renue OÜ-l

korteriomandi välja rentimist, võõrandamist ega takista mingil viisil äriühingu tegevust.

Korteriomandi väärtuseks on hinnatud 504 759 eurot.

3.5.

Arvestades täitekulusid, peab maksuhaldur vajalikuks hüpoteegi seadmist summas 54

783,20 eurot (48 422+6361,20).

3.6.

MTA kinnitab, et taotluses väljatoodud tagatise esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. MKS § 1361 lõige 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1

2

punkt 3).

MKS §-s 1361

märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses

ning piiratud teabe tingimustes. Kohtunik otsustab loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil.

5. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri

kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise

käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja

läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul

hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (RKÜKm

27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 49). Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas

esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt

aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu

sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine

olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021, 3-20-2505, p 5).

6. Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lõike 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses

olema märgitud järgmised andmed (vt ka RKHKm 18.06.2013, 3-3-1-28-13 punkt 10):

1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1, dtl 12);

2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3, dtl 15-16);

3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2 – 48 422

eurot, dtl 15);

4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse

punkt 5, dtl 17);

5) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud

täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks (taotluse punkt 4, dtl 16-17).

Toimumas on kontrollimenetlus ning esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri

kontrolli tulemusena puudutatud isikule maksukohustuse määramine tõenäoline

7. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist

tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist (prognoosotsus), siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid

ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate

faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus.

Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles pärast selle maksuotsuse

tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

8. Maksuhaldur viib 25.02.2026 (dtl 62) ja 08.05.2026 korralduse (dtl 21) alusel Renue OÜ

omandis oleva XX (edaspidi XX)

3

1)

korteriomandi ettevõtluses kasutamise ja jaanuar 2026 käibedeklaratsioonil deklareeritud

andmete õigsuse kontrolli;

2)

korteriomandiga teostatud tehingute käibemaksu ja tulumaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil juuni 2024 kuni mai 2025 (ka).

9. Maksuhaldur on taotluses nõutavalt põhistanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

rahalise kohustuse määramine. MTA on taotluses konkreetsetele asjaoludele tuginedes

selgitanud, milliste asjaolude alusel maksuhaldur loeb XX korteriomandiga seotud maha

arvatud sisendkäibemaksu osaks kokku 48 422 eurot: XX kinnistu soetamisel maha arvatud

sisendkäibemaksust 17 200 eurot (34 400/2); XX paariselamu ehitamisega seotud kaupade ja

teenuste soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksust 31 222 eurot (62 443/2) (dtl 12-14).

Samas ei ole Renue OÜ MTA-le käesolevaks hetkeks esitanud ehituskulude arvestust (MKS §

56 kaasaaitamiskohustuse rikkumine) (dtl 13). MTA on ka selgitanud, millistele asjaoludele

tugineb järeldus, et Renue OÜ on võtnud XX korteriomandi esmakordselt kasutusele mais

2025 maksuvaba käibe tarbeks (dtl 14). MTA viitab sisendkäibemaksu korrigeerimise alusena

käibemaksuseaduse § 32 lõikele 4. MTA tugineb puudutatud isiku tahtlusele ja maksusumma

määramine ei ole esitatud asjaolusid arvesse võttes aegunud (MKS § 98 lg 1).

Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest

10. MKS § 1361 lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus

tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust,

vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse

täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12 p 50. c;

28.01.2013, 3-3-1-16-12

. p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt

igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et

maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p

22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et

takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

11. Kohus nõustub maksuhalduriga, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle

sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Esitatud andmed viitavad teadlikule

maksukohustuse korrigeerimisest hoidumisele. Seda kinnitavad kogumis äriühingu varaline

olukord (dtl 16), äriühingu juhatuse liikme poolt kaasaaitamiskohustuse rikkumine (dtl 13) ja

asjaolud, mis viitavad sellele, et äriühingu tegevus plaanitakse lõpetada (dtl 159). MTA on

menetluse jooksul teinud Renue OÜ-le korduvalt ettepanekuid vabatahtlikuks deklaratsiooni

parandamiseks, selgitades äriühingule seadusest tulenevat sisendkäibemaksu korrigeerimise

kohustust. Juhatuse liige Y.Y vastas , et tegeleb sellega aprillis, kuid seda teinud ei ole ja ei

ole esitanud ka vastuargumente võimaliku kohustuse täitmisele (dtl 3 ja 5).

Proportsionaalsus ja avalik huvi

12. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat

meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades

proportsionaalne. MTA taotluse rahuldamine aitab avaliku huvi kaitsele – maksude laekumine

4

– kaasa, sest välistab olukorra, kus võimaliku maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik

täita. Sealjuures on Riigikohus jaatanud võimalust arestida alles tulevikus tekkivat

tagastusnõuet (RKHKo 18.06.2013, 3-3-1-28-13, p 13).

13. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse

staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades MKS §

136¹ lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt TlnRnKm 18.12.2023, 3-23-2539, p 11). Arvestades

käesoleva määruse punktides 9 ja ja 11 toodud kaalutlusi saab põhjendatuks pidada taotluse

rahuldamist maksumenetluse praeguses staadiumis.

14. Hüpoteegi seadmine ei koorma maksukohustuslast liialt ja ei takista puudutatud isikul

majandustegevusega tegelemist. MTA on kohaselt selgitanud tagatava summa suuruse

kujunemist seoses täitekuludega (dtl 17).

Tagatis, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud

15. Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et MKS § 136¹ lõike 3

kohaselt lõpetab MTA Renue OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Renue OÜ on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.

16. MTA lõpetab täitetoimingu, kui Renue OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1

punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 54 783,20 eurot (48 422+6361,20), valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et

esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui Renue OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis

on kantava deposiidi väärtuseks 48 422 eurot.

Kokkuvõte

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa

hüpoteegi seadmiseks Renue OÜ kinnistule registriosas numbriga XXX (asukohaga XX)

summas 54 783,20 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

5