Legislator Case Law & Legislation
2-25-115381/27 AI generated

2-25-115381/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-115381/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Osaühingu EKL Otos 28.08.2025 hagi E.Y vastu 2110 euro 45 sendi Mõista E.Y-lt Osaühingu EKL Otos kasuks välja põhivõlg 2110 eurot 45 senti,

Legislator headnote

AI generated

2-25-115381/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Osaühingu EKL Otos 28.08.2025 hagi E.Y vastu 2110 euro 45 sendi Mõista E.Y-lt Osaühingu EKL Otos kasuks välja põhivõlg 2110 eurot 45 senti,

Keywords

AI generated
unpaid advance on costs missing case documents statement of claim untimely notification of defects untimely restitution petition order for uncontested claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 22. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-115381

Tsiviilasi

Osaühingu EKL Otos hagi E.Y vastu 2110

euro 45 sendi suuruse põhivõla ja

kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

2619 eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja osaühing EKL Otos (registrikood

10472473, asukoht XXX-i), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Marko Pilv (e-post ) ja

vandeadvokaadi abi Hannes Olli (e-post )

Kostja E.Y (isikukood XXX, registrijärgne

elukoht puudub, elukoht hagiavalduse järgi

XXX/x–xx, XXX-i, e-post )

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EKL Otos 28.08.2025 hagi E.Y vastu 2110 euro 45 sendi

suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista E.Y-lt Osaühingu EKL Otos kasuks välja põhivõlg 2110 eurot 45 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 273 eurot 36 senti perioodi 11.01.2024–

06.10.2025 eest ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhivõlalt (2110 eurot 45 senti) alates 22.05.2026 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud E.Y kanda. Mõista E.Y-lt Osaühingu EKL Otos kasuks

välja menetluskuludena 1039 eurot 99 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1039 eurot 99 senti) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EKL Otos (hageja) esitas 10.06.2025 E.Y (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2520 eurot 77 senti

tulenevalt kostjaga 03.05.2023 sõlmitud eluruumi üürilepingust nr 03052023 (üürileping).

Pärnu Maakohus tegi 12.06.2025 määrusega kostjale makseettepaneku.

1.1. Pärnu Maakohus lõpetas 28.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

menetlemise üle Tartu Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte

toimetada. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 19.09.2025 määrusega käiguta ning andis

hagejale tähtaja, et esitada nõuetekohane hagiavaldus.

1.2. Hageja esitas 06.10.2025 hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks üürilepingust

tulenevalt välja mõista põhivõlgnevus 2110 eurot 45 senti ja kõrvalnõuded. Hagiavalduse

aluseks on hageja ja kostja vahel 03.05.2023 sõlmitud eluruumi üürileping, millega hageja

andis kostja kasutusse ühetoalise eluruumi aadressil XXX/x–xx. Lepingu järgi kohustus kostja

tasuma hagejale üüri ülekandega. Kostja teatas 15.04.2025 e-kirja teel hagejale, et tal ei ole

võimalik rohkem üüri maksta ja ta kolib korterist välja. Kostja on jätnud tasumata üürimaksed

2023. aasta detsembrist kuni 2025. aasta märtsini. Hageja palub mõista kostjalt välja:

põhivõlg 2110 eurot 45 senti

sissenõutavaks muutunud viivis 273 eurot 36 senti perioodi 11.01.2024–06.10.2025

eest

edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (2110

eurot 45 senti) alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja palus samuti mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja seadusjärgne viivis.

2. Tartu Maakohus võttis 20.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte e-posti teel 10.04.2026 TsMS § 3141 lg 2 järgi. Kostja

andis 24.03.2026 kohtule teada, et tal ei ole Smart-ID ning palus saata dokumendid e-post

aadressile . Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 04.05.2026 (k.a).

Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 99 lg 1 p 6 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus

ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise

tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5.1. Hageja esitas 22.05.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 437–439), milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulud

654 eurot 99 senti (km-ta) nelja tunni kaheksa minuti osutatud õigusabi ees hinnaga vastavalt

175 ja 155 eurot tunnis.

Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt välja mõista

käibemaksuta. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le

4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja

menetluskuludele.

5.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 385 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

5.3. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

kohaselt vajalikud ja põhjendatud. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid,

kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse

keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-

9796/80, p 17 jj).

6. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu taotletav neli tundi ja kaheksa minutit ning põhjendatud

vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi tunnitasu määr vastavalt 175 ja 155 eurot (km-ta).

Mõistlikuks tunnitasuks on Riigikohus pidanud vandeadvokaadi puhul 200–210 eurot (+ km)

(RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824/23, p 13). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1039 eurot 99 senti.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin