2-26-4648/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

22.mai 2026.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-448

Tsiviilasi

F.Y pankrotiavaldus E.R.B vastu

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine ajutist haldurit nimetamata

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik:

E.R.B (rk XXX) esindaja C.X ik XXX

Avaldaja:

F.Y (ik XXX tel XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta nimetamata E.R.B ajutine pankrotihaldur.

2. Lõpetada menetlus E.R.B pankrotiasjas.

3. Lugeda mitte tõendatuks avaldaja nõude täpne rahaline suurus.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Saata määrus teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale saab avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja esitas 27.02.2026. avalduse endise tööandja E.R.B pankroti väljakuulutamiseks.

Avaldaja nõue põhineb pooltevahelisel töösuhtel, mille kohta on esitatud tõendina viide Harju

Maakohtu tagaseljaotsusele asjas XXX ja täitemenetluse edutuse tõend.

Kohus edastas pankrotiavalduse võlgnikule, juhatuse liige on selle kätte saanud 08.04.2026.

Kohtule ei ole esitatud võlgniku kirjalikku seisukohta pankrotiavaldusele.

Kohus määrusega 10.03.2026 kohustas huvitatud isikut tasuma kohtu tagatiskontole 1500

eurot ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Määruse koostamise kuupäeva seisuga ei ole

nõutud summat kohtu tagatiskontole tasutud.

Kohus leiab, et PankrS § 15 lg 41 kohaselt tuleb jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus

asjas lõpetada.

Võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule kohtu tagaseljaotsuse ja

täitmistõendi. Kohus leiab, et sellega võib tõendatud olla pooltevahelise töösuhe olemasolu,

kuid ebaselge on nõude põhjendatus ja täpne suurus. Nõude osas on esitatud üksnes

tagaseljaotsus, milles puudub kirjeldav ja motiveeriv osas. Seetõttu ei saa maakohus veenduda

töösuhte väidetavast rikkumisest tulenevate nõuete põhjendatuses.

Kohus selgitab lisaks, et tagaseljaotsus on siduv üksnes selle osapooltele. Maakohtule ei ole

selles ettemääratud tõendi jõudu TsMS § 232 lg 2 kohaselt.

Kohus märgib, et välistatud ei ole poolte vahel töösuhte või sellele sarnase suhte olemasolu

minevikus. Kuid selle õigussuhte võimalikust ebakohasest täitmisest tuleneva rahalise nõude

suurust ja kujunemist ei ole antud juhul maakohtul võimalik jälgida. Seetõttu ei saa maakohus

lugeda nõude täpset suurust tõendatuks. Lisaks märgib maakohus, et tagaseljaotsusest nähtub,

et see on tehtud üksnes avaldaja poolt esitatud andmete põhjal. Pankrotimenetluses on nõuete

kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leiab, et avaldaja poolt püstitatud asjaolud

(tööõigussuhe) võib lugeda põhistatuks TsMS § 235 tähenduses, kuid tõendamata on avaldaja

nõude täpne suurus. Kohus leiab et, avaldaja ei ole oma rahalise nõude olemasolu piiavalt

tõendanud PankrS § 15 lg 41 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitanud

kirjalikku vastust, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna vastamata jätmisest ei tulene

võlgnikule otseseid rahalisi tagajärgi.

Kohus leiab samas, et avaldaja poolt lisatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv

maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit

asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks. Avaldaja ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks

kindlakstegemiseks pankrotimenetluse sisulist käivitamist ja seaduses ette nähtud rahalise

hüvitise saamiseks kohtu poolt nõutud deposiidi maksmist.

Pankrs § 15 lg 7 kohaselt ajutist haldurit ei nimetata ja menetlus pankrotiasjas lõpeb, sama

sätte lg 6 kohaselt kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse

esitaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik