2-13-55844/276 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-55844

Kohtuasi

X avaldus temale määratud eestkoste lõpetamiseks

Tallinna Linnavalitsuse avaldus X-ile määratud

eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (eestkostetav) X (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana

Morozova

Avaldaja II (eestkosteasutus) Tallinna linn (Tallinna

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu)

Puudutatud isik I (eestkostetava ema) W (isikukood

XXX)

Puudutatud isik II (eestkostetava isa) Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 30.05.2025 määruse resolutsiooni, et X on

valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus, kuid lugeda X

perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) tähenduses teovõimetuks.

Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.05.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata X avaldus temale määratud eestkoste lõpetamiseks.

4.2. Rahuldada Tallinna linna avaldus X-ile määratud eestkostja ametist

vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks.

2-13-55844

4.3. Vabastada W X eestkostja ametist.

4.4. Kohustada W-d esitama Harju Maakohtule eestkostetava vara valitsemise ja

muude ülesannete täitmise kohta lõpparuanne hiljemalt 30 päeva jooksul

määruse jõustumisest.

4.5. Määrata X eestkostjaks Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu kuni

26.04.2029.

4.6. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides.

4.7. Eestkostja ülesanneteks on X esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine.

4.8. X on valimisõiguse osas teovõimeline ja tal on hääleõigus.

4.9. Lugeda X perekonnaõiguslike tehingute (sh abielu sõlmimise) tähenduses

teovõimetuks.

4.10. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 25. juuniks alates

2026. aastast. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning

aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

4.11. Lubada X-il teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses.

4.12. Menetluskulud jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi teostamise eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu 08.05.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-17915 määrati X (eestkostetav)

eestkostjaks tema ema W (puudutatud isik I) kuni 08.05.2009. Harju Maakohus pikendas

17.03.2014 määrusega (parandatud 08.05.2015 määrusega) tsiviilasjas nr 2-13-55844

eestkostetava üle seatud eestkostet viis aastat ja määras tema eestkostjaks kuni 17.03.2019

puudutatud isiku I. 26.03.2019 määrusega määras Harju Maakohus eestkostetava eestkostjaks

puudutatud isiku I tähtajaga viis aastat, s.o. kuni 26.03.2024. Harju Maakohus seadis

26.04.2024 määrusega eestkostetava üle eestkoste ning määras tema eestkostjaks kuni

26.04.2029 puudutatud isiku I. Kohus lubas eestkostetaval teha pisitehinguid igakuiselt 100

euro ulatuses.

2-13-55844

2. Tallinna linn (eestkosteasutus) esitas 13.03.2025 avalduse, paludes vabastada puudutatud

isik I eestkostetava üle seatud eestkostja ülesannete täitmisest ja määrata uueks eestkostjaks

Tallinna linn.

Avalduse kohaselt ei ole senisest ravikogemusest nähtuvalt eestkostetaval esinev raske

psüühikahäire püsikululise paranoidse skisofreenia näol paranemisprognoosiga ja vaid püsiva

raviga tugevalt kontrollitud keskkonnas on olnud tagatud nii tema enese kui ümbritsevate

inimeste turvalisus. Puudutatud isik I (eestkostetava ema) kaitseb oma poega ning ei mõista,

et eestkostetav on kontrollimata keskkonnas ohtlik, vägivaldse ja ettearvamatu käitumisega nii

enda kui ümbritsevate inimeste suhtes, sh oma vanemate suhtes. Eestkostetavale on vajalik

kontrollitud elukeskkond, kus ta saab vajalikku hooldust ja ravi. Eestkostetava isa Y

(puudutatud isik II) on eakas ja kardab oma poega. Puudutatud isik I ei ole suutnud ära hoida

eestkostetava alkoholi tarvitamist ega ole taganud ravimite regulaarset võtmist. Eestkostetav

on pidevalt rahutu, tasakaalutu ja vägivaldse käitumisega. Ta on korduvalt viibinud

haiglaravil ja sundravil, kuid peale seda jätkab ohjeldamatut alkoholi tarbimist, millega

kaasneb kontrollimatu vägivaldsus. Puudutatud isik II on viimase viie kuu jooksul pidevalt

külastanud sotsiaalhoolekande osakonda küsimustega, et vahetataks eestkostetava eestkostja,

eraldataks eestkostetavale teine elamiskoht ja suunataks eestkostetav sundravile kinnisesse

hoolekande asutusse.

3. Eestkostetav esitas 31.03.2025 avalduse, milles palub seatud eestkoste lõpetada. Avalduse

kohaselt on tal nüüd keskmine puue ja tervislik seisund muutunud. Eestkostetav ei usu, et

eestkostja vahetamisel eestkosteasutus seisaks tema õiguste eest.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud eestkosteasutuse

avaldust eestkostja vahetamiseks. Samas ei toetanud ta eestkostetava avaldust eestkoste

lõpetamiseks.

5. Puudutatud isik I vaidles eestkosteasutuse eestkostja vabastamise taotlusele vastu ja toetas

eestkoste lõpetamise avaldust.

6. Puudutatud isik II toetas senise eestkostja vabastamise ja uue eestkostja määramise

avaldust. Puudutatud isik I ei tule eestkostetavaga toime.

7. Eestkosteasutus ei toetanud eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks. Eestkostetava

elu ei ole võimalik korraldada ilma eestkosteta, kuna isik ei suuda adekvaatselt dokumentide

sisust aru saada, ta ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma ja oma huvide eest seisma.

Eestkosteasutusel ei ole võimalik isikule ilma eestkosteta korraldada temale vajalikke

sotsiaalhoolekande-, erihoolekande- ja meditsiiniteenuseid.

8. Maakohtus toimus menetlusosaliste ärakuulamine 29.05.2025. Eestkostetava ärakuulamine

osutus võimatuks, kuna isik lahkus ärakuulamiselt sõnagi lausumata. Praegune eestkostja

selgitas, et eestkoste seadmine oli tema algatusel ja ainult rahaasjade ajamiseks. Puudutatud

isik I jättis avalduste lahendamise kohtu otsustada. Puudutatud isik II palus määrata uueks

eestkostjaks linna. Eestkostetavale määratud esindaja möönis, et praegune eestkostja on

rikkunud eestkostja kohustusi mh sellega, et on lubanud eestkostetaval kasutada

pisitehinguteks rohkem raha kui kohus on lubanud. Eestkosteasutus jäi oma avalduse juurde.

2-13-55844

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 30.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

eestkostetava avalduse temale määratud eestkoste lõpetamiseks, rahuldas eestkosteasutuse

avalduse eestkostetavale määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja

määramiseks, vabastas puudutatud isiku I eestkostetava eestkostja ametist ja kohustas teda

esitama lõpparuande. Maakohus määras eestkostetava eestkostjaks Tallinna linna kuni

26.04.2029. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.

Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Maakohus lubas

eestkostetaval teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses. Menetluskulud jäid

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

9.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus maakohus avalduste lahendamisel

perekonnaseaduse (PKS) §-dest 202–206, 207, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-test 2 ja

3 ning TsMS §-dest 522–526, 529–530.

9.2. Maakohus tuvastas, et eestkostetava eestkostjaks oli Harju Maakohtu 08.05.2006

määrusega tsiviilasjas nr 2-06-17915 määratud ema puudutatud isik I ning käesolevas asjas

pikendati eestkostet 17.03.2014 määrusega (parandatud 08.05.2015). 26.03.2019 määrusega

määras maakohus eestkostetava eestkostjaks puudutatud isiku I ja 26.04.2024 määrusega

samuti puudutatud isiku I kuni 26.04.2029.

9.3. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/266 nähtub, et eestkostetaval esineb

RHK-10 järgi F20.00 paranoidne püsikuluine skisofreenia, F10.20 sõltuvus alkoholist, Z73.1

iseloomujoonte aktsentueeritus (düssotsiaalsed jooned), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

käitumisest aru saada ega seda juhtida. Tema käitumine on olnud paljukordselt psühhootiliselt

väga ohtlik, füüsiliselt ja moraalselt on olnud väga agressiivne, väljakutsuv, allumatu,

isepäine, seadusi ja avalikku korda, haigla ravireegleid ja -sisekorda absoluutselt ignoreeriv.

Polikliinilisest ravist keeldunud, ignoreeris seda. Korduvalt põgenes ravilt ja erihoolduselt.

Ravitulemused olid osalised ning lühiajalised. Paranoidne skisofreenia on olnud kiiresti

progresseeruvalt püsikululine ja tal on lisaks kroonilistele psühhootilistele elamustele, nende

hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav tunde- ja tahteelu defekt kaasneva

elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga, toimetulematus. Ta elab omas

psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule

psühhootilisele käitumisele. Lisaks on tal välja arenenud alkoholisõltuvus, isiksuse

düssotsiaalsete iseloomujoonte aktsentuatsioon. Ta ei ole siiani allunud korduvalt nii haigla

kui ka erihoolduse sisekorra eeskirjadele, käitunud sageli väljakutsuvalt ja agressiivselt. Ta

vajab eestkoste jätkumist.

9.4. Arvestades ärakuulamisel avaldatut koosmõjus 15.05.2025 ekspertiisiaktis tuvastatuga,

tuleb jätta eestkostetava avaldus rahuldamata. Eestkostet ei ole võimalik lõpetada ka sel

põhjusel, et eestkostetav ise ei soovinud enda esitatud avalduse osas olla ära kuulatud ning

lahkus sõnagi lausumata 29.05.2025 ärakuulamiselt. Eestkoste lõpetamine ei ole põhjendatud,

sest eestkoste alused ei ole ära langenud.

9.5. PKS § 197 lg-te 1 ja 2 ning PKS § 203 lg 4 alusel vabastas kohus senise eestkostja

puudutatud isiku I ametist ning määras eestkostetava eestkostjaks Tallinna linna PKS § 205 lg

2-13-55844

3 alusel kuni 26.04.2029, kuna ei ole teada sobivaid füüsilisi isikuid. 26.04.2024 määruse

resolutsiooni p 5 alusel on eestkostetaval õigus teha igakuiselt pisitehinguid 100 euro ulatuses.

29.05.2025 toimunud ärakuulamisel möönis puudutatud isik I, et tema ei ole seda järginud ja

eestkostetav on kasutanud raha suuremas määras. Sellele on tähelepanu pööranud ka eestkoste

järelevalve osakond. 26.04.2024 määruse nr 2-13-55844 resolutsiooni p 4 alusel on eestkostja

kohustuseks mh eestkostetava ravi tagamine. 29.05.2025 toimunud ärakuulamisel kinnitas

puudutatud isik I, et tema ei suuda tagada eestkostetava ravimite võtmist. Puudutatud isik II

on menetluse kestel kinnitanud, et eestkostetava käitumine on ohtlik, ning ta on toetanud uue

eestkostja määramist. Ka praegune eestkostja puudutatud isik I teatas 29.04.2025

ärakuulamisel, et jätab kohtu otsustada, kes eestkostjana jätkab.

9.6. Maakohus ei muutnud eestkoste ulatust võrreldes 26.04.2024 määrusega: eestkostja on

eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike

õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides; eestkostja ülesanneteks on eestkostetava

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute, v.a pisitehingute, sooritamisel, talle elukoha,

hoolduse, järelevalve, sotsiaalteenuste (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse) ja ravi tagamine;

lubada eestkostetaval teha pisitehinguid igakuiselt 100 euro ulatuses.

Määruskaebus

10. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub, et tal oleks valimisõigus ja õigus

abielluda.

Määruskaebuse kohaselt rikuti mitmeid menetlusõiguse norme, kuna talle määratud esindaja

ei kohtunud temaga enne istungit ja jäi sinna ka hiljaks. Eestkostetav soovib saada tagasi

põhiõigusi – valimisõigust ja õigust abielluda.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Eestkosteasutus palub määruskaebuse jätta rahuldamata.

12. Eestkostetavale määratud esindaja ei toeta määruskaebust.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada, et

eestkostetav on teovõimeline valimisõiguse osas ja tal on hääleõigus, kuid ta tuleb lugeda

perekonnaõiguslike (sh abielu sõlmimine) tehingute tähenduses teovõimetuks.

Ringkonnakohus täiendab vastavas osas ka maakohtu määruse põhjendusi. Muus osas jääb

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

15. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata eestkostetava avalduse

eestkoste lõpetamiseks ja on õiguspäraselt vabastanud senise eestkostja ametist ning

määranud uueks eestkostjaks Tallinna linna. Maakohus ei ole seejuures rikkunud materiaal-

või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega

2-13-55844

korda neid. Samas on maakohus jätnud käsitlemata küsimused eestkostetava teovõimest

valimisõiguse ja perekonnaõiguslike tehingute osas. Ringkonnakohus täiendab selles osas nii

maakohtu määruse resolutsiooni kui ka põhjendusi.

16. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määruse resolutsioonist ei nähtu valimisõigusesse

ja perekonnaõiguslikesse tehingutesse puutuvat eestkostetava suhtes. Nimetatut ei nähtu ka

26.04.2024 määrusest, millega eestkoste eestkostetava üle seati ja määrati eestkostjaks

puudutatud isik I kuni 26.04.2029 (dtl 952–955). Vaidlustatud määrusega jäeti eestkoste

ulatus samaks.

17. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks

või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on

tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Riigikohus on

selgitanud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha

iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema

asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes

(RKTKm 22.09.2017, 2-12-18265, p 21; 19.04.2017, 3-2-1-32-17, p 16). 2-12-18265.

Vaidlustatud määruses on maakohus jätnud eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt

pisitehinguid. Selles osas ei ole määrust vaidlustatud. Kuivõrd eestkostet ei ole seatud kõigi

asjade ajamiseks, ei ole eestkostetav tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks.

Vaidlustatud määruses ei ole maakohus seda eestkostetavale selgitanud. Selguse huvides tuleb

maakohtu määruse resolutsiooni täiendada, et eestkostetav on valimisõiguse tähenduses

teovõimeline ja tal on hääleõigus, kuivõrd nähtuvalt määrusekaebusest arvab eestkostetav, et

tal ei ole hääleõigust.

18. PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku

võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest. Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut ega

analüüsi nimetatu osas. Ka 26.04.2029 eestkoste seadmise määrusest seda ei nähtu. Kuivõrd

maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada eestkostetava avaldust eestkoste lõpetamiseks,

tuli maakohtul anda määruses ka hinnang, kas eestkostetav on teovõimeline

perekonnaõiguslike tehingute tähenduses, s.o kas ta saab aru nende (mh abielu sõlmimise)

õiguslikest tagajärgedest. PKS § 1 lg 4 kohaselt võib piiratud teovõimega täisealine isik

abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest ning kui

isikule on määratud eestkostja, siis eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest

tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Kuigi

määruse resolutsiooni kohaselt on eestkostja ülesanneteks eestkostetava esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine,

talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine, peab perekonnaõiguslike tehingute osas antud kohtu hinnang sisalduma ka

kohtumääruse resolutsioonis (vt ka TsMS III komm (2018), § 526, p 3.1.4.b). Seetõttu

täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni ja põhjendusi nimetatud osas

järgnevalt.

18.1. Erinevad perekonnaõiguslikud tehingud võivad kaasa tuua erinevaid kohustusi teiste

isikute ees. Seega tuleb kohtul veenduda, et eestkostetav saab nendest võimalikest õiguslikest

tagajärgedest aru. PKS § 15 lg-st 1, § 16 lg-st 1 ja §-st 20 tulenevalt on abielu üldisteks

õiguslikeks tagajärgedeks see, et abiellumisega alustavad abikaasad abielulist kooselu, mis

kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja

perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise

kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning

2-13-55844

vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad on vastastikku

kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama ning peavad abielust tulenevaid

kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma

asjades. Isaduse omaksvõtuga kaasneb PKS § 84 lg 1 p-st 2, §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt

ülalpidamise andmise kohustus ülalpidamist saama õigustatud isikule. PKS § 116 lg-st 2

tulenevalt on vanemal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vt ka PKS § 139) ning

PKS §-st 157 tulenevalt on kohustus last üleval pidada ka lapse lapsendanud isikul.

18.2. Kohtule 15.05.2025 esitatud eksperdiarvamuse kohaselt vajab eestkostetav abi

(eestkostet) mh perekonnaõiguslikes küsimustes. Kuivõrd eestkostetav lahkus omavoliliselt

ekspertiisilt, siis on 15.05.2025 arvamuses järeldused eelduslikult tehtud peamiselt eelmise

kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus saadud andmetele tuginedes (vt ka dtl 1113).

15.05.2025 ja 10.04.2024 eksperdiarvamustest nähtub, et eestkostetav haigestus 16-aastaselt

depressiivse sümptomaatikaga, millele kaasnesid suhtumismõtted ja alkoholi kuritarvitamine.

Eestkostetav on olnud rohkem kui 60 korral statsionaarsel ravil, on viibinud kohtumääruse

alusel Valkla Hooldekodus ja hiljem Võrus erihooldusteenusel. Eestkostetav on olnud

suunatud ka statsionaarsele psühhiaatrilisele sundravile, kuivõrd 23.01.2018 tunnistati ta

süüdi karistusseadustiku § 141 lg 1 järgi vägistamises ning ta ei järginud talle määrusega

pandud kontrollinõudeid, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ilmuda kriminaalhooldaja

vastuvõtule. Ambulatoorse ravi on eestkostetav korduvalt jätnud pooleli, haiguskriitika

puudub.

18.3. Arvestades eeltoodut ning olemasolevaid tõendeid, puudub kohtul alus asuda eksperdi

arvamustest vastupidisele seisukohale. Nähtuvalt eestkostetava elu kohta kirjeldatust ei oska

ta arvestada teiste inimeste tunnetega, kuna on ekspertiisiaktist nähtuvalt manipulatiivne,

ennast õigustav, on ilmutanud vähest kahetsust oma tegude suhtes, on väga mitmel korra

olnud agressiivne ja vägivaldne teiste isikute suhtes, sh on eestkostetav tunnistatud süüdi

vägistamises. Eksperdiarvamuse kohaselt on eestkostetaval lisaks kroonilistele

psühhootilistele elamustele, nende hulgalistele avaldustele, kujunenud välja lisaks ka sügav

tunde- ja tahteelu defekt kaasneva elementaarse sotsiaalse toimetuleku sügava regressiooniga,

toimetulematus. Ta elab omas psühhootilises maailmas. On väljendunud kalduvus

düssotsiaalsele ja ettearvamatule ohtlikule psühhootilisele käitumisele. Eksperdiarvamuste

kohaselt põeb eestkostetav vaimuhaigust püsiva kuluga paranoidse skisofreenia kujul ja tal

esineb kaasuvana aastate jooksul kujunenud sõltuvus alkoholist, tema isiksusele on

iseloomulikud rõhutatud düssotsiaalsed jooned. Eestkostetav ei suuda temal esineva juhtivaks

oleva püsiva kuluga skisofreenia tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.

Eestkostetava arusaamisvõime on temal esinevast juhtivast raskest püsiva kuluga

psüühikahäirest tingituna puudulik. Eelnevat ilmestab kolleegiumi hinnangul ka tõik, et

eestkostetav lahkus nii ekspertiisilt kui ka ärakuulamiselt sõnagi lausumata. Sealhulgas oleks

eestkostetaval olnud võimalik ärakuulamisel avaldada oma seisukohta, et soovib, et talle

jäetaks õigus abielluda. Ärakuulamiselt lahkumine ilma ühtegi seisukohta esitamata näitab

eestkostetava võimetust oma tegude tagajärgedest aru saada. Seetõttu ei ole kolleegiumil

veendumust, et eestkostetav mõistab, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad näiteks abielu

sõlmimisega. Asjaolusid, millele tuginedes vastupidist väita, käesolevas tsiviilasjas ei nähtu

ega ole esile toodud. Üksnes eestkostetava soov abielluda ei võimalda kohtul teda selles osas

teovõimeliseks lugeda.

18.4. Eelneva tõttu ei ole eestkostetav oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu

sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru

saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Seetõttu ei saa tal võimaldada iseseisvalt võtta

täiendavaid kohustusi teiste isikute ees ja on põhjendatud lugeda, et ta ei ole PKS § 203 lg 2

2-13-55844

mõttes teovõimeline, sest ta ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute (sh

abielu sõlmimise) õiguslikest tagajärgedest.

19. Asja lahendust ei muuda eestkostetava määruskaebuses esitatud väiteid, et talle riigi

õigusabi korras määratud esindaja ei kohtunud temaga enne kohtulikku ärakuulamist ning et

esindaja hilines istungile. Eestkostetavale määratud esindaja 01.04.2025 esitatud arvamusest

nähtub, et esindaja külastas eestkostetavat 28.03.2025 tema kodus ning arutas temaga esitatud

avaldust. Eelnevat on esindaja kinnitanud ka määruskaebuse vastuses. Istungile hilinemise

osas selgitas esindaja määruskaebuse vastuses, et pidi esialgu istungil osalema virtuaalselt,

kuid tehnilistel põhjustel see ei õnnestunud, mistõttu tuli esindaja istungile kohale, kuid

hilinemisega. Esindaja hilinemine istungile ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

20. Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu

menetluskulude jaotust.

21. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse

kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud

puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud, mille kohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

22. Tulenevalt TsMS §-st 532, § 696 lg-test 1 ja 3 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)