2-24-142351/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Kohtujurist

Anneli Alaveer

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-142351

Tsiviilasi

XXX korteriühistu avaldus A.L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: XXX korteriühistu

(registrikood

80427340), lepinguline esindaja: Evelin Jõgar (E-post:

XXX

Puudutatud isik: A.L (isikukood XXX)

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX korteriühistu avaldus.

2. Mõista puudutatud A.L-ilt avaldaja XXX korteriühistu kasuks välja korteriomandi

asukohaga XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) eest ajavahemikul jaanuar 2024 – jaanuar

2025 tekkinud põhivõlgnevus 1561,76 eurot ja seisuga 19.12.2025 sissenõuetavaks

muutunud viivis 239,25 eurot.

3. Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis põhinõudelt (1561,76 eurolt)

alates 20.12.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja menetluskulud kokku summas 558 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 488 eurot) ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX korteriühistu esitas 20.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1919,37 euro saamiseks. Kohus tegi 22.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 29.11.2024 aadressil Võlgnik A.L saatis 29.11.2024 eelpool nimetatud e-

posti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide

1

nõudele. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja

andis tsiviilasja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 14.01.2025 määrusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks avaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekirja

esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

3. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja võlgnevus summas 1801,01 eurot,

sealhulgas 1 561,76 eurot põhivõlgnevus (arved perioodide jaanuar 2024 – jaanuar 2025 eest)

ning 239,25 eurot viivis seisuga 19.12.2025, samuti TsMS § 367 alusel lisanduv viivis

põhinõudelt alates 20.12.2025.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtumääruse tegemiseni mõista välja kindla

summana ja edasi protsendina põhinõudest.

4. Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu, kuid tunnistas 16.02.2025 kohtule saadetud e-kirjas

nõuet summas 1239,35 eurot (viivisteta).

5. Vaatamata kohtupoolsele kompromissettepanekule pooled asjas kokkuleppele ei jõudnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud

seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on

esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

8. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) omanik

puudutatud isik A.L (isikukood XXX). Omandiõigus tekkis 15.08.2002.

9. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud

teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses

sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite

kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt

teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud

tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 näeb ette, et

korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende

kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 41 lg 1 sätestab, et

korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis sätestab

korteriomanike kohustuste jaotuse majandamiskulude kandmisel (p 3), reservkapitali ja

2

remondifondi tehtavate maksete suuruse (p 4) ning kütuse, soojuse, vee- ja

kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositava koguse ja maksumuse (p 5).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on

võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist

(VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg

1 ja TsMS § 367.

10. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on elumajas XXX moodustatud XXX

korteriühistu (registrikood 80427340). Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 ja 4.2.12 alapunktide

kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makse ning maksete

mittetähtaegsel tasumisel tasuma viivist. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena

kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel

tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja

majandamiskulusid.

11. Avaldusele lisatud tõendite kohaselt on XXX - 16 (reg.osa nr 1016639) omanikul

tekkinud ajavahemikul jaanuar 2024 – jaanuar 2025 avaldaja ees põhivõlgnevus 1 561,76

eurot, millele lisandub viivis 239,25 eurot.

12. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja tal on

tekkinud võlgnevus avaldaja ees ning ta ei esitanud sisulisi vastuväiteid avaldusele, siis leiab

kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 1 561,76 eurot ja seisuga 19.12.2025 sissenõuetavaks muutunud 239,25 eurot

ning viivis põhinõudelt alates 20.12.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist.

14. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses

ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

15. Avaldaja on ühes avalduse täiendusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja,

millest nähtuvalt on avaldaja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 50 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 983,88 eurot. Avaldaja palub jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldajat on esindanud menetluses

tema lepinguline esindaja ning avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

3

Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud

isiku kanda.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist suuremas ulatuses, st ta saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro

menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab

avalduse, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS §

175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-

115-14, p 11).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 122-

148,80 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus loeb käesolevas tsiviilasjas põhjendatud

tunnitasu suuruseks 122 eurot koos käibemaksuga, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi

õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus leiab, et nimetatud tunnitasust suurem esindaja

teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui

lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks

ei ole vandeadvokaat. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.

Avaldaja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt avalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks, kohtu kompromissettepanekule vastamiseks ning

lõpliku seisukoha esitamiseks kokku 6 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi

ei ole sedavõrd keerukas, et avaldajal tekiksid õigusabikulud antud ulatuses. Avaldaja poolt

on kohtule esitatud kommunaalkulude võlgnevuse nõue, mis ei sisalda endas keerukat

õigusvaidlust. Lisaks ei ole avaldaja pidanud osalema kohtuistungitel. Kohtu hinnangul ei ole

avaldaja õigusabi kulud menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel 6 tunni ja 45 minuti

mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on

trafaretse avalduse koostamise, avaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise ning

kohtunõuetele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi. Kohtu hinnangul on seega

hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 488 eurot (4h x 122

eurot).

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

558 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 488 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

4

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

5