Legislator Case Law & Legislation
3-26-1350/6 AI generated

3-26-1350/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-1350/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtus registreeriti 05.05.2026 M.S (edaspidi ka taotleja) taotlus. Taotluse kasutamiseks tahvelarvuteid ja telefone. Suunata kontaktisik taotleja sektorisse igapäevaseid

Legislator headnote

AI generated

3-26-1350/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotluse kasutamiseks tahvelarvuteid ja telefone. Suunata kontaktisik taotleja sektorisse igapäevaseid

Keywords

AI generated
communication with defense counsel notice of defects communication with tenderers telecommunications services substantive defects requests for information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1350

Haldusasi

M.S esialgse õiguskaitse taotlus.

Menetlusosalised

Taotleja – M.S

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta M.S taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 05.05.2026 M.S (edaspidi ka taotleja) taotlus. Taotluse

kohaselt soovib M.S määrata taotleja sektorisse televiisor, spordiinventar, lisada

kasutamiseks tahvelarvuteid ja telefone. Suunata kontaktisik taotleja sektorisse igapäevaseid

probleeme lahendama. Taotleja on ka teinud märke, nagu oleks esitanud taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks, kuid taotluse esitamise ajal polnud arusaadav, kas taotleja on

esitanud siiski esialgse õiguskaitse taotluse.

2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse seal esinenud puuduste tõttu 08.05.2026 antud

määrusega käiguta. Taotleja pidi esitatut selgitama. Juhul, kui taotleja on taotluse asemel

esitanud kaebuse, tuli täpsustada kaebuse alust ja kaebuses esitatud nõudeid ning esitada

tõendid, mis näitavad kohtueelse menetluse läbimist või põhjendus, miks neid esitada ei saa.

Taotleja vastas kohtule ja tõi välja, et esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses vaide

esitamisega Tallinna Vanglale. Vaiet taotleja kohtule ei esitanud.

3. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Vanglale 20.05.2026 kohtunõude seose väidetavate

vaiete esitamisega. Tallinna Vanglal tuli kohtule esitada taotleja poolt esitatud vaie.

4. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 21.05.2026 ja edastas küsitud vaided. Samas tõi

Tallinna Vangla välja, et taotleja pealkirjastab pöördumised küll vaietena, kuid vangla

käsitleb pöördumisi taotlustena. Taotlused on alles menetlemisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 3 kohaselt, kui kohus leiab, et

kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste

kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. HKMS § 55

lg 1 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud

muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab

menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, kui

menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks

puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kui kohtu määratud

tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi muus avalduses, võib kohus jätta avalduse tähelepanuta.

HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus,

kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt

võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas

kohtule 05.05.2026 esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotlus esitati seetõttu,

et taotleja on esitanud Tallinna Vanglale ka kaks vaiet. Tallinna Vangla vastusest selgub, et

taotleja on esitanud pöördumised pealkirjastatud kui vaided. Kohus nõustub Tallinna

Vanglaga, et pöördumiste puhul ei ole tegemist vaietega. Taotleja pöördumiste puhul on

tegemist taotlustega. Taotleja soovib pöördumiste kohaselt sektorisse televiisorit,

spordiinventari, lisada kasutamiseks tahvelarvuteid ja telefone. Ühtlasi toob taotleja välja, et

kontaktisik käib vähe sektoris. Pöördumistest ei selgu, et taotleja sooviks vaidlustada

varasemaid vangla otsuseid seoses taotleja taotlustega. Pöördumistest selgub, et tegemist on

esmaste pöördumiste või taotluste, aga mitte vaietega. Pöördumised on vangla menetluses.

Seega ei ole taotleja suhtes vaidemenetlust käimas ning käesolev taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks on esitatud ennatlikult. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole selliselt lubatav,

mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

Kokkuvõtvalt jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

2(2)