2-25-14876/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14876

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. O. vastu võla, viivise ja

sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

1284,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova;

Kostja: A. O. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi A. O. vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude

nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. O. (end

Kungla) (kostja) vastu. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kokku

1177,94 eurot, millest 1044,98 eurot on põhivõlg, 53,10 eurot intress, 44,86 eurot

10.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ja 35 eurot võla

sissenõudmiskulud. Lisaks taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuvalt alates 11.09.2025 viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (krediidiandja) 15.04.2023

krediidilepingu nr 129414058891, mille alusel sai kostja krediiti summas 1332,88 eurot.

Lepinguga lepiti kokku intressimääras 11,90% aastas ehk 0,03% päevas. Krediidi kulukuse

määr 22,45% aastas. Vastavalt lepingule kohustus kostja krediidi tagastama igakuiste 15.

kuupäevaks tasutavate osamaksetena lõpptähtajaga 15.04.2028. Krediidiandja hindas enne

lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust, analüüsides kostja esitatud andmeid (igakuine

sissetulek 2200 eurot, finantskohustused 500 eurot, majapidamiskulud 460 eurot) ja kostja

pangakonto väljavõtet (igakuine sissetulek 1068,97 eurot ning finantskohustused ja

majapidamiskulud kokku 960 eurot). Krediidiandja teostas ka päringud creditinfo.ee ja

taust.ee andmebaasidesse ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Kostja jäi viivitusse 01.02.2025, 01.03.2025 ja 01.04.2025 maksete tasumisega, mistõttu

saatis krediidiandja 01.04.2025 kostjale teate, millega andis kostjale võlgnevuse tasumiseks

täiendava tähtaja kuni 15.04.2025. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei

tasunud luges krediidiandja lepingu 16.04.2025 ülesöelduks. Krediidiandja loovutas

lepingust tulenevad nõuded 02.05.2025 hagejale.

Hageja nõuab hagis kostjalt tema ja ESTO AS-i vahel 15.04.2023 sõlmitud krediidilepingu

nr 129414058891 järgi tagastamata krediidi põhiosa, 10.09.2025 seisuga tasumata intressi,

viivist põhivõlalt alates 17.04.2025 kuni 10.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ja edasiulatuvalt alates 11.09.2025 viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Lisaks taotleb hageja võla sissenõudmiskulusid

summas 35 eurot.

2. Tartu Maakohus võttis 29.09.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse temale

kättetoimetamisest. Kohus toimetas dokumendid kostjale elektrooniliselt e-postiga kätte

02.10.2025.

3. Kostja saatis kohtule 02.10.2025 vastuseks e-kirja, milles toob välja, et tal on igakuised

kulud eluaseme üürile 325 eurot, kommunaalmaksed suvel 80-90 eurot ja talvel 110-130

eurot, kulud söögile, transpordile ning lisaks koolis ja lasteaias käivate laste ülalpidamiseks.

Kostja palub panna kokku tema võlad ja leida mõistlik summa, mis tema pangakontolt maha

võetakse, arvestusega, et kostjale jääb vähemalt söögi ja kütteraha.

4. Kohus määras 12.01.2026 kirjaga kostjale tähtaja 14 päeva hagile nõuetekohase vastuse

esitamiseks, märkides muu hulgas selgelt kas ja millises ulatuses kostja hagi tunnistab või

sellele vastu vaidleb. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul ei vastanud.

5. Kohus andis 11.03.2026 kirjaga hagejale tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide

esitamiseks. Kohus hindas esialgselt, et hagi aluseks olevate asjaolude põhjal ei ole hagi

aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järgitud kohaselt VÕS §-st 4034 tuleneva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Kohus selgitas, et

kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke

kohustusi, siis vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märkis, et annab hagejale võimaluse esitada

VÕS § 4034 lg 7 järgi nõude ümberarvestus ja vajadusel oma hagiavalduses esitatud nõudeid

vastavalt täpsustada.

6. Hageja esitas 11.03.2026 kohtule seisukoha, milles teatab, et jääb hagiavalduses esitatud

nõuete juurde. Hageja leiab, et kostjaga sõlmitud krediidilepingu ülesütlemine toimus

seaduslikul alusel kostja kohustuste rikkumise tõttu. Hageja on seisukohal, et isegi, kui

lepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis olukorras, kus

leping on õiguspäraselt üles öeldud, ei tulene VÕS § 4034 lg-st 7 krediidiandjale kohustust

sõlmida uus maksegraafik või tagasimaksed uuesti määrata, sest lepinguline suhe on

ülesütlemisega lõppenud ning nõuded on muutunud sissenõutavaks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi A. O. vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja tugineb hagi alusena sellele, et kostja rikkus tema ja ESTO AS-i vahel 15.04.2023

sõlmitud krediidilepingust tulenevat maksekohustust, jäi viivitusse kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, ei täitnud kohustust ka temale antud täiendava tähtaja jooksul,

mistõttu ütles krediidiandja lepingu üles alates 16.04.2025. Hageja väitel loovutas

krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu temale ja hageja nõuab hagis kostjalt

lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidi põhiosa ja tasumata intressi ning alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning lisaks võla sissenõudmiskulusid.

Kohus leiab, et hagi aluseks oleva, kostja ja ESTO AS-i vahel 15.04.2023 sõlmitud

krediidilepingu puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga, s.o

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid. VÕS § 4034 näeb

tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimise kohustuse.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS

§ 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises

lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3

punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 küsib krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt

teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et

tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja

kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest

(nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot

küsida tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Hagi asjaolude kohaselt lähtus krediidiandja kostja kui tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel kostja enda avaldatud andmetest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek

2200 eurot, finantskohustused 500 eurot, majapidamiskulud 460 eurot. Krediidiandja võttis

aluseks ka kostja pangakonto väljavõtte, mille kohaselt oli kostja sissetulek 1068,97 eurot

ning krediidiandja teostas kostja kohta päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse

ning võttis AS-i Creditinfo krediidiskooringu.

Kohus hindab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega

selgitanud välja kostja maksevõimet. Hagile lisatud pangakonto väljavõte on koostatud

02.09.2025 ehk peale lepingu sõlmimist. Samuti on nimetatud konto väljavõte perioodi

01.07.2022 – 18.11.2022 kohta, kuivõrd leping sõlmiti 15.04.2023, siis on sellest puudu

andmed peaaegu viie lepingu sõlmimisele eelnenud kuu kohta. Lisaks toob kohus välja, et

isegi kui hagile lisatud väljavõte oleks koostatud enne lepingu sõlmimist ja asjakohase

perioodi kohta, ei oleks selles väljavõttes sisalduvaid andmeid piisava hoolsusega hinnates

krediidiandja saanud jõuda järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kõnealuse konto

väljavõtte kohaselt oli kostja töötu ning tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks olid erinevad

toetused kokku summas ca 1000 eurot, seejuures olid kostjal regulaarsed finantskohustused

kolme krediidiandja ees, mille igakuised osamaksed olid kokku ca 400 eurot, seega

moodustasid väljavõtte kohaselt finantskohustused ligikaudu 40% kostja sissetulekutest

ning ülejäänud osa sissetulekutest kulus kostjal majapidamiskuludele. Samuti puuduvad

hagis tõendid selle kohta, et krediidiandja oleks krediidivõimelisuse hindamisel võtnud

arvesse kostja ülalpeetavaid, vastavalt konto väljavõttele oli kostjal 4 ülalpeetavat.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Antud juhul ei ole kostja esitanud hagile nõuetekohast vastust ega selgelt avaldanud, kas ta

tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a

nr 2-21-13098, p 26), et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus

omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab

kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses ja kohus võib

tagaseljaotsusega rahuldada hagi üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud

intressi ulatuses. Õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile

vastamata jätmise korral jätma rahuldamata.

Selles asjas andis kohus hagejale tähtaja, et põhistada täiendavalt krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada VÕS § 4034 lg 7 kohane nõuete

ümberarvestus ning vastavalt oma nõudeid täpsustada. Hageja kohtu antud tähtaja jooksul

hagi ei täiendanud, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist täiendavalt ei

põhistanud ega esitanud ka VÕS § 4034 lg 7 kohast nõuete ümberarvestust.

Hagi aluseks olevate asjaolude põhjal järeldab kohus, et krediidiandja rikkus hagi aluseks

oleva 15.04.2023 tarbijakrediidilepingu sõlmimisel kostjaga vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Seega saab hagi olla õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi

ulatuses. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule teavet VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksete

uuesti määramise kohta, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis ei ole

võimalik kohtul hinnata põhinõude sissenõutavaks muutumist ja seega ei saa kohus anda

hinnangut ka hageja nõuete osaliselt põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta

hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud

hageja kanda. Ei ole teada, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seetõttu puudub

vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik