3-26-1520/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1520

Määruse kuupäev

22. mai 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Viljar Laanso taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viljar Laanso esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Kohustada Viljar Laansod hiljemalt 29. mail 2026 esitama andmed arvelduskonto

kohta, kuhu tuleb tagastada asjas tasutud riigilõiv.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viljar Laanso esitas 21. mail 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

ajutise suhtluskorra kehtestamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

3. Selleks, et kohus saaks esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada, peab see olema

halduskohtule esitamiseks lubatav. Üheks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks

on see, et põhivaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, s.o vaidlus on tõusetunud

avalik-õiguslikust suhtest (HKMS § 4 lg 1).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 ja § 11 lg 1 kohaselt vaatavad tsiviilasju

esimese astme kohtuna läbi maakohtud. TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse hagita

menetluses hooldus- ja suhtlusõiguse asjad, muu hulgas otsustusõiguse üleandmine,

hooldusõiguse muutused, hooldusõiguse piiramine või täielik äravõtmine ning lapsega

suhtlemise korra kindlaksmääramine. TsMS § 116 lg-st 1 ja §-st 110 tulenevalt tuleb avaldus

lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks esitada lapse elukohajärgsesse maakohtusse.

5. Kuivõrd suhtluskorra kindlaksmääramine on tsiviilasi, siis ei kuulu põhivaidluse ese

halduskohtu pädevusse ning täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise

eeldused. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).

6. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõivu 20 eurot ning HKMS §

104 lg 5 p 3 alusel kuulub kaebuse läbi vaatamata jätmisel tasutud riigilõiv tagastamisele,

palub kohus taotlejal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu ta soovib riigilõivu

tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)