2-25-18197/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-18197

Tsiviilasi

I.E, P.D ja I.S hagi M.W vastu põlvnemise vaidlustamiseks

Hagihind

I.E nõudes M.W vastu 3500 eurot

P.D nõudes M.W vastu 3500 eurot

I.S nõudes M.W vastu 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

I. I.E (

II. P.D (

III. I.S (

Kostja: M.W (

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. I.E hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et I.E (isikukood XXX) ei põlvne M.W-st (I.E, isikukood XXX) ning

ebaõige on I.E sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt on M.W I.E isa.

3. Tuvastada, et P.D (isikukood XXX) ei põlvne M.W-st (I.E, isikukood XXX) ning

ebaõige on P.D sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt on Arvi I.E I.E isa.

4. Tuvastada, et I.S (isikukood XXX) ei põlvne M.W-st (I.E, isikukood XXX) ning

ebaõige on I.S sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt on M.W I.S isa.

5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist rahvastikuregistrit pidavale asutusele muudatuste

tegemiseks I.E, P.D ja I.S registriandmetes.

6. Määrata tsiviilasja hagihind järgnevalt:

6.1. I.E nõudes M.W vastu 3500 eurot;

6.2. P.D nõudes M.W vastu 3500 eurot;

6.3. I.S nõudes M.W vastu 3500 eurot.

7. Välja mõista P.D-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda

1

riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele

lisatud makseinfolehele. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Välja mõista I.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda

riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt otsusele

lisatud makseinfolehele. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse

peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem

tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

Asjaolud

1. I.E, P.D ja I.S esitasid 29.10.2025 Pärnu Maakohtule hagi põlvnemise vaidlustamiseks ja

avalduse põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust.

2. Kohus 06.01.2026 määrusega võttis menetlusse I.E, P.D ja I.S hagi M.W vastu põlvnemise

vaidlustamiseks ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagile. Sama määrusega eraldas

kohus tsiviilasjast nr 2-25-18197 I.E, P.D ja I.S avalduse põlvnemise tuvastamiseks surnud

isikust.

3. Kostja 12.01.2026 vastuses teatas, et tunnistab hagi õigeks.

4. Hagejad 10.02.2026 teatasid, et ei näe vajadust täiendavate menetlustoimingute tegemiseks

käesolevas asjas, paluvad kohtul tuvastada, et kostja ei ole hagejate bioloogiline isa, ning teha

vastav otsus, mille alusel kustutatakse isakanded hagejate sünniandmetest.

5. Kohus 29.04.2026 kohustas menetlusosalisi teatama kas pooltel on võimalik korraldada nende

bioloogilise suguluse hindamine kohtuväliselt ning mis ajaks võiks ekspertiisiakt valmida.

Juhul, kui poolte hinnangul ei ole võimalik nende bioloogilise suguluse hindamise läbiviimine

kohtuväliselt, tuleb kohtule määruse resolutsiooni p 1 märgitud tähtaja jooksul teatada kelle

kanda peaksid jääma ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud. Samuti andis kohus pooltele

võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.

6. 04.05.2026 kostja kinnitas kohtule, et on hagejatega jõudnud kokkuleppele bioloogilise

suguluse hindamiseks kohtuväliselt ning broneeritud on ühine aeg proovide andmiseks.

Ekspertiisiakti prognoositava valmimisaja lubas kostja teatada kohtule esimesel võimalusel

pärast proovide andmist.

7. 13.05.2026 andsid hagejad kohtule teada, et käisid ühiselt koos kostjaga Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudis 7. mail. Neile antud info kohaselt valmivad tulemused hiljemalt 30 päeva jooksul.

Kinnituse proovide andmise kohta esitas kostja kohtule 18.05.2026 kes muuhulgas teatas, et

ekspertiisiakti prognoositav valmimisaeg on 30 päeva jooksul alates proovide andmisest.

2

8. 20.05.2026 esitasid hagejad kohtule DNA analüüsi tulemused. Ekspertiisi tulemusena on leitud,

et: 1. M.W (ik XXX) ei saa olla I.E (ik XXX) bioloogiline isa. 2. M.W (ik XXX) ei saa olla

P.D (ik XXX) bioloogiline isa. 3. M.W (ik XXX) ei saa olla I.S (ik XXX) bioloogiline isa.

Seega on tõendatud, et hagejad ei põlvne kostjast ning hagejate hagi saab rahuldada.

Kohtu põhjendused

9. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese

lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja

võtab hagi õigeks, siis juhindudes § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja

arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega

tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ).

11. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab

kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

12. Kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga, kuid saab

õigeksvõtu avaldust arvestada tõendite vaba hindamise käigus. TsMS § 231 lg 2 näeb ette, et

abielu- ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Perekonnaasjades

ei saa kohus otsust teha üksnes poolte väidetele ja esitatud asjaoludele tuginedes.

13. Kohtu hinnangul on käesolevaks esitatud piisavad tõendid selleks, et hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega rahuldada.

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 esimese lause kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või

vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis

on esitatud mehe vastu.

15. I.E, P.D ja I.S sünnitunnistusele on nende isana kantud M.W. Hagejate selgitusel tulenes see

sellest, et nende sündimise ajal oli M.W abielus hagejate emaga. Kostja ei olnud vastu, et annab

lastele oma nime. Kostja on teadnud algusest peale, kes on laste bioloogiline isa. I.E sai oma

bioloogilise isa isiku teada 2024 aasta jõulude ajal, P.D ja I.S pärast bioloogilise isa surma.

Hagejad soovivad, et tuvastataks, et I.E, P.D ja I.S ei põlvne M.W-st ning ebaõiged on

sünniakti tehtud kanded, mille kohaselt M.W on I.E, P.D ja I.S isa.

16. Kostja hagile vastu ei vaidle, vaid 12.01.2026 vastuses hagile märkis, et võtab hagi täielikult

õigeks ning tunnistab hagiavalduses enda vastu esitatud nõuded põhjendatuks. Kostja nõustub

hagejate faktiväidetega täielikult, sh, et ei ole laste bioloogiline isa, teadis seda alates nende

sünnist ja andis neile oma nime omal nõusolekul. Nõustub kõigi hagejate taotlustega, sh et

tunnistatakse, et ta ei ole laste isa ja sünniaktide kanded on ebaõiged.

17. Kohtule on esitatud 18.05.2026 ekspertiisiakt nr 26T-GL00052. Ekspertiisiakti, kohaselt

tõenäosus, et M.W on I.E bioloogiline isa, on <0,000000001%; tõenäosus, et M.W on P.D

bioloogiline isa, on <0,000000001% ja tõenäosus, et M.W on I.S bioloogiline isa, on

<0,000000001%.

18. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hagi.

19. Kohus tuvastab, et I.E, P.D ja I.S ei põlvne M.W-st ning ebaõiged on sünniaktidesse tehtud

kanded, mille kohaselt M.W on I.E, P.D ja I.S isa.

3

Tsiviilasjas hind, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. TsMS § 136 lg 1 ütleb, et kohus võib hagi hinna määrata, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind

ei vasta tegelikkusele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hagejad hagihinna

määramisel eksinud ning määrab ise hagihinna.

21. Kohtule on esitatud hagi nõudes tuvastada et I.E ei põlvne M.W-st, P.D ei põlvne M.W-st ja

I.S ei põlvne M.W-st. Ehk igal hagejal on iseseisev nõue M.W vastu, mitte ei ole kohtule

esitatud hagejate ühine nõue sama kostja vastu. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik hagejate

nõudeid TsMS § 134 lg 1 alusel liita vaid iga hageja nõude pealt tuleb riigilõiv arvestada eraldi.

Arvestades, et iga hageja on esitanud isaduse vaidlustamise nõude, mis on mittevaraline nõue,

on iga hageja esitatud nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot. Kohus eeltoodust tulenevalt

määrab asjas hagihinna järgnevalt: I.E nõudes M.W vastu 3500 eurot; P.D nõudes M.W vastu

3500 eurot; I.S nõudes M.W vastu 3500 eurot.

22. TsMS § 164 lg 1 ütleb, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad käesolevas asjas

poolte menetluskulud poolte endi kanda.

23. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või

riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Sama paragrahvi lõike 7 ja 9 järgi

kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole

tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase

raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise

lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete

aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

24. Kohus on eelpool selgitanud, et hagi esitamisel tulnuks igal hagejal hagi esitamisel tasuda

riigilõiv 420 eurot ehk 3 x 420 eurot, kuid tasuti 1 x 420 eurot. Koos hagiga kohtule esitatud

maksekorralduses tuvastas kohus, et riigilõivu summas 420 eurot tasus hagi esitamisel I.E.

Kuivõrd P.D ja I.S ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu, kohus rahuldas hagi ehk sh P.D ja

I.S nõuded ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, tuleb nii P.D-lt kui I.S-ilt Eesti

Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv, kummaltki summas 420 eurot.

25. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Käesolev kohtuotsus

ei kuulu viivitamatult täitmisele ning välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

26. TsMS § 179 lg 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti

trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 179 lg 3 võimaldab menetluskulusid maksma kohustatud isikul esitada praeguse otsuse

peale kaebuse ka osas, millega hagejalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja maakohtus vähem

tasutud riigilõiv, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

4

28. Kuna TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda, puudub

vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

Kohtunik

5