2-24-112596/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112596

Tsiviilasi

Myntro AB (endine Rediem Capital AB) hagiavaldus A. N.

vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

3400,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

Myntro AB (endine Rediem Capital AB), rk 559310-4697,

asukoht: Box 111 08, 404 23, Göteborg, Rootsi, lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema

KOSTJA:

A. N., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX, elukoht

rahvastikuregistris XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks XXX Eesti filiaal ja A. N.-i vahel

02.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX ja 04.02.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus kokku 1785,77 eurot,

tasumata intressid kokku 24,95 eurot, 22.05.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised kokku 522,12 eurot ja sissenõudmiskulud kokku 60 eurot.

3. Välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (1785,77 euro) tasumata

jäägilt alates 23.05.2026 kuni põhivõlgnevuse 1785,77 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Myntro AB põhinõuded kokku 381,80 eurot, intressinõuded

kokku 271,84 eurot, viivisenõuded kokku 178,79 eurot ja sissenõudmiskulude nõuded

kokku 40 eurot.

5. Jätta menetluskulud 70% ulatuses A. N.-i kanda ning 30% ulatuses Myntro AB

kanda ning välja mõista A. N.-ilt Myntro AB kasuks menetluskulude katteks 728

eurot.

6. Välja mõista kostjalt A. N.-ilt hageja Myntro AB kasuks viivis menetluskuludelt (728

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. XXX Eesti filiaal esitas 04.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 29.05.2024 hagi A. N. vastu võlgnevuse nõudes ning 30.07.2024 täiendustega uue

hagi tervikteksti. 30.09.2024 esitas hageja täiendava hagi täpsustuse.

28.11.2024 teatas hageja, et 01.09.2024 on sõlmitud nõude loovutamise leping, millega XXX

Eesti filiaal loovutas oma nõuded, sh nõude A. N. vastu, Rediem Capital AB-le (registrikood

559310-4697). Hageja palus muuta XXX Eesti filiaal asemele hagejaks Rediem Capital AB.

Rediem Capital AB on muutnud 31.03.2026 oma nime Myntro AB-ks.

Kohus on menetluses 06.03.2026 kontrollinud, et kostja on uuendanud oma andmeid 06.06.2025

Narva Linnavalitsuses, mistõttu võib eeldada, et kostja on saabunud tagasi Eestisse. 10.03.2026

määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ja otsuse ajaks 22.05.2026.

Hageja nõuded

2. Esitatud hagiavalduse, täpsustuse ja täienduse kohaselt sõlmisid A. N. ja XXX Eesti filiaal

järgmised lepingud:

2.1. 02.11.2022 sõlmiti järelmaksuleping nr. XXX, mille alusel sai kostja soetada XXX OÜ-lt

kauba Apple iPhone 13 Pro 128GB Gold summas 1129 eurot, mille eest võimaldati kostjal tasuda

60 kuu jooksul maksegraafikuga. Lepingu krediidi kulukuse määraks lepingus on 45,5%.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 24,71% aastas ja viivisemääras 24,15% aastas.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on intressimäär arvestatuna

laenujäägilt 38,10% aastas. Lepingu kohaselt on krediidi kogukulu 2550,39 eurot. Krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäev oli 10.11.2027. Lepingul puudus lepingu sõlmimise tasu ja igakuine

lepingu haldustasu. Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustused täitma vastavalt lepingus

kokku lepitule.

2.2. 04.02.2023 sõlmiti järelmaksulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja soetada XXX OÜ-lt

kauba Apple iPhone 14 256GB Purple summas 1116,38 eurot, mille eest võimaldati kostjal tasuda

60 kuu jooksul maksegraafikuga. Lepingu krediidi kulukuse määraks lepingus on 43,96%.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 23,86% aastas ja viivisemääras 24,15% aastas.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on intressimäär arvestatuna

laenujäägilt 37% aastas. Lepingu kohaselt on krediidi kogukulu 2471,63 eurot. Krediidisumma

tagastamise lõpptähtpäev oli 10.02.2028. Lepingul puudus lepingu sõlmimise tasu ja igakuine

lepingu haldustasu. Kostja kohustus lepingust tulenevaid kohustused täitma vastavalt lepingus

kokku lepitule.

3. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses: Hageja on

omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse

hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud.

3.1. Seoses 02.11.2022 järelmaksulepinguga nr. XXX esitab hageja tõendina kostja taotluse (dtl

151-152). Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit

ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 153). Kostja on taotluses

esitanud igakuiseks sissetulekuks 1150 eurot. Pensioniregistri poolt kinni peetavad summad

kokku ajaperioodi jooksul on 581,527 eurot. Pensioniregistrist nähtub, et 6% palgast viimase 4

kuu kohta on 209,35 eurot (37,20 + 108,21 + 9,23 + 54,71). Arvutusanalüüsist nähtub, et 209,35 /

4 kuuga = keskmiselt 52,33 eurot kuus ning 1% on 52,33 / 6 = 8,721 eurot. Seega 100 % ehk

brutopalk = 8,721 x 100 = 872,16 eurot. Netopalk tuleb ca 772,62 eurot. Kostja märkis taotluses

finantskohustuseks 0 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse oli 42,34 eurot. Peale

finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 730,28 eurot (772,62 – 42,34).

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (dtl

154) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud.

3.2. Seoses 04.02.2023 järelmaksulepinguga nr. XXX esitab hageja tõendina kostja taotluse (dtl

186-187). Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit

ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 188). Kostja on taotluses

esitanud igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot. Pensioniregistri poolt kinni peetavad summad

kokku ajaperioodi jooksul on 831,944 eurot. Pensioniregistrist nähtub, et 6% palgast viimase 5

kuu kohta on 293,02 eurot (9,23 + 54,71 + 84 + 61,08 + 84). Arvutusanalüüsist nähtub, et 293,02 /

5 kuuga = keskmiselt 58,60 eurot kuus ning 1% on 58,60 / 6 = 9,766 eurot. Seega 100 % ehk

brutopalk = 9,766 x 100 = 976,66 eurot. Netopalk tuleb ca 884 eurot. Kostja märkis taotluses

finantskohustuseks 50 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse oli 41,06 eurot. Peale

finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 792,94 eurot (884 – 91,06).

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud maksehäireregistritesse (dtl

189) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud.

3.3. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel

nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja

krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja

nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt

tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Hageja

selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul

on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt

summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas

osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Samuti on hageja selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud

ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on

sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja puhul on tegemist

teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Lepingu

sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus, mida tuleb täita.

4. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 08.10.2023

kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2023

võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

hageja 23.10.2023 lepingud üles.

5. Lepingu nr XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1129 eurot. Kostja kohustus

kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2022 –

10.11.2027.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.12.2022 – 10.06.2023, millest põhiosa

katteks on arvestatud 50,01 eurot (1129 – 1078,99). Kostjal on põhivõlgnevus alates 8.

osamaksest so 10.07.2023, seega on tasumata põhivõla suuruseks 1078,99 eurot.

Lepingu nr XXX alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 1116,38 eurot. Kostja kohustus

kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2023 –

10.02.2028.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.03.2022 – 10.06.2023, millest põhiosa

katteks on arvestatud 27,80 eurot (1116,38 – 1088,58). Kostjal on põhivõlgnevus alates 5.

osamaksest so 10.07.2023, seega on tasumata põhivõla suuruseks 1088,58 eurot.

6. Lepingus nr. XXX arvestatakse intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale

24,71% aastas ja 3,95 eurot päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 8. osamaksest 10.07.2023

kuni ülesütlemiseni s.o 23.10.2023, kokku summas 149,84 eurot (34,26 + 34,00 + 33,74 + 33,46 +

14,38). Ajavahemiku 10.10.2023 – 23.10.2023 intressi osamakse 14,38 euro arvestuskäik on

1053,97 x 38,10% = 401,56/360 x 13 = 14,50 eurot (mis on hästi lähedane välja toodud intressi

summaga 14,38 eurot). Intress laenujäägilt on arvestatud määraga 38,10% aastas vastavalt lepingu

3. osas märgitule.

Lepingus nr. XXX arvestatakse intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale 23,86%

aastas ja 3,76 eurot päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest 10.07.2023 kuni

ülesütlemiseni so 23.10.2023, kokku summas 146,95 eurot (33,56 + 33,33 + 33,09 + 32,85 +

14,12). Ajavahemiku 10.10.2023 – 23.10.2023 intressi osamakse 14,12 euro arvestuskäik on

1065,38 x 37 % = 394,19/360 x 13 = 14,23 eurot (mis on hästi lähedane välja toodud intressi

summaga 14,12 eurot). Intress laenujäägilt on arvestatud määraga 37% aastas vastavalt lepingu 3.

osas märgitule.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Hageja märgib, et kohtud on korduvalt leidnud, et juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku

lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS §

113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui

kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana.

7.1. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1078,99 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku

lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15% kooskõlas lepingu

üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

155,34 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 155).

7.2. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1088,58 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 24.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku

lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 23,86% kooskõlas lepingu

üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas

154,84 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 190).

7.3. Edaspidi nõuab hageja viivist alates 29.05.2024 lepingute põhinõuetelt kuni põhinõuete

tasumiseni, sh 1078,99 eurolt määraga 24,71% aastas ja 1088,58 eurolt määraga 23,86% aastas.

8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2

sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7. Hageja sissenõudekulud lepingu nr. XXX alusel

on 50 eurot: 04.12.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 12.12.2023 tasulise kirja saatmine 5

eurot, 28.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Hageja sissenõudekulud lepingu nr. XXX alusel on 50 eurot: 04.12.2023 tasulise kirja saatmine

25 eurot, 12.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 28.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

9. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

10. Kostja on 21.10.2024 kohtule saadetud e-kirjas märkinud, et aasta tagasi pidi abikaasa

perekondlikel asjaoludel kiiresti Venemaale sõitma, kuid läks nii, et naid jäid sinna kauemaks.

Abikaasa ei jõudnud Eesti elamisluba pikendada. Püüdsid abikaasale viisat taotleda kaks korda, et

sõita Eestisse ja taotleda uuesti elamisluba, kuid edutult – viisat ei antud. Kostjal ei ole võimalik

tulla Eestisse ilma perekonnata, kuna tal on kaks väikest last ja hetkel on abikaasa 37.

rasedusnädalal. Venemaalt võlgu maksta pole samuti võimalik, sest ülekanded Eestisse ei tööta.

Kostja püüab teha kõik võimaliku, et naasta Eestisse elama. Kostja palub anda võimalus intresside

külmutamiseks kuni hetkeni, mil ta saabub Eestisse koos perega.

11. Hageja kompromissettepanekutele kostja ei vastanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

12. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab.

13. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus

olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud rahuldada osaliselt.

14. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on 28.11.2024 teatanud kohtule nõude loovutamisest 01.09.2024 Rediem Capital

AB-le ning esitanud 16.09.2024 teatised, millega teavitati kostjat nõuete loovutamisest (dtl 239-

244).

15. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, mille aluseks on XXX Eesti filiaal ja A.

N.-i vahel sõlmitud kaks järelmaksu lepingut: 02.11.2022 järelmaksuleping nr. XXX, millega

võimaldati tasuda kauba eest 1129 eurot osamaksetega ja 04.02.2023 järelmaksuleping nr. XXX,

millega võimaldati tasuda kauba eest 1116,38 eurot osamaksetega. Lepingud on üles öeldud

23.10.2023.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada

krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on

füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg

5 tähenduses.

17. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

18. Tarbijakrediidilepingute kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale

antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on

märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu

tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei

tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi

kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana

kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib

kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi

tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

19. 02.11.2022, so poolte vahel järelmaksulepingu nr. XXX sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti

Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 16,3% aastas (vt Eesti Panga

kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse

määr 45,5% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr. XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

04.02.2023, so poolte vahel lepingu nr. XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 15,31%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 45,93% aastas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 43,96% aastas

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega ka leping nr. XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

20. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

21. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis,

ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

22. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud

selgitused. Esialgne võlausaldaja on tuvastanud pensioniregistrist (Eesti Väärtpaberite

Keskregistri (EVK) pensioniregistrist) enne 02.11.2022 lepingu sõlmimist, et kostja omab

sissetulekut ning on arvestanud kostja netosissetulekuks 772,62 eurot. Enne 04.02.2023 lepingu

sõlmimist tuvastatud andmete põhjal on kostja arvestanud kostja netosissetulekuks 884 eurot.

Kostja kohustusena on arvestatud üksnes samade lepingute laenumakseid. Hageja väitel kontrolliti

kostja kohustusi maksehäireregistrist ning maksehäireid ei tuvastatud.

25. Kohtu hinnangul on krediidiandja piisavalt kontrollinud kostja sissetulekuid EVK

pensioniregistrist, kuid ei ole piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning kostja igapäevaste

tegelike kohustuste suurust. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes

maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes

maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning

olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku

suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest

tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh

sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente.

Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene

tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud

küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste

suuruse väljaselgitamiseks. Arvestama peab, et võetud kohustuste pikkuseks oli 5 aastat, mistõttu

ka osamakse väiksus ei õigusta kostja kohustuste väljaselgitamata jätmist. Puuduvad ka andmed

ülalpeetavate kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks,

et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole

kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS §

4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole

kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on

selgitanud.

26. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et esialgne krediidiandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s

6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka

tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis

välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.

27. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

28. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja kehtivalt

lepingud 23.10.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 10.07.2023 osamaksest

tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus lepingud üles öelda. Seega on kogu

väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

Käesoleval juhul oli kokkulepitud intressimääradeks laenujäägilt 38,1% aastas ja 37% aastas ehk

see on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates lepingu

sõlmimisest 02.11.2022 kuni 31.12.2022 oli 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%

aastas ning alates 01.07.2023 kuni hagis märgitud intressi arvestuse lõpuni 23.10.2023 4% aastas.

30. Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid

(kuupäevi, summasid) lähtub kohus hagis toodud andmetest ja järelmaksulepingute

maksegraafikutest (dtl 41 ja 76).

30.1. Arvestades, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0%, tuleb 02.11.2022 lepingu nr.

XXX esimene osamakse 53,09 eurot lugeda tasutuks üksnes põhinõude katteks ning seega oli

01.01.2023 seisuga lepingu põhinõude jäägiks 1075,91 eurot. Arvestades kostja tasumisi on

02.11.2022 lepingu

seadusjärgse intressi arvestus kuni 23.10.2023 järgmine (vt.

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest):

Põhinõue

Periood

Arvestatud intress

Tasutud

põhinõude katteks

Tasutud

intressi katteks

1075,91 eurot

01.01. – 10.01.2023

0,74 eurot

41,60 eurot

0,74 eurot

1034,31 eurot

11.01. - 10.02.2023

2,20 eurot

40,14 eurot

2,20 eurot

994,17 eurot

11.02. – 10.03.2023

1,91 eurot

40,43 eurot

1,91 eurot

953,74 eurot

11.03. – 10.04.2023

2,03 eurot

40,31 eurot

2,03 eurot

913,43 eurot

11.04. – 10.05.2023

1,88 eurot

40,46 eurot

1,88 eurot

872,97 eurot

11.05. – 10.06.2023

1,85 eurot

40,49 eurot

1,85 eurot

832,48 eurot

11.06. – 23.10.2023

11,63 eurot

KOKKU

22,24 eurot

10,61 eurot

Seega on 02.11.2022 lepingu nr. XXX alusel tasumata intressi suuruseks 11,63 eurot ning

tasumata põhinõude suuruseks 832,48 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata

jääb hageja põhinõue 246,51 eurot (1078,99 – 832,48) ja intressinõue 138,21 eurot (149,84 –

11,63).

30.2. Arvestades kostja tasumisi on 04.02.2023 lepingu seadusjärgse intressi arvestus kuni

23.10.2023 järgmine (vt. https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest):

Põhinõue

Periood

Arvestatud intress

Tasutud

põhinõude katteks

Tasutud

intressi katteks

1116,38 eurot

04.02. – 10.03.2023

2,68 eurot

46,41 eurot

2,68 eurot

1069,97 eurot

11.03. – 10.04.2023

2,27 eurot

38,79 eurot

2,27 eurot

1031,18 eurot

11.04. – 10.05.2023

2,12 eurot

38,94 eurot

2,12 eurot

992,24 eurot

11.05. – 10.06.2023

2,11 eurot

38,95 eurot

2,11 eurot

953,29 eurot

11.06. – 23.10.2023

13,32 eurot

KOKKU

22,50 eurot

9,18 eurot

Seega on 04.02.2023 lepingu nr. XXX alusel tasumata intressi suuruseks 13,32 eurot ning

tasumata põhinõude suuruseks 953,29 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata

jääb hageja põhinõue 135,29 eurot (1088,58 – 953,29) ja intressinõue 133,63 eurot (146,95 –

11,63).

31. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid

laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates 24.10.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 28.05.2024 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses

viivisemääras, s.o 24,15% aastas põhivõlalt 1078,99 eurolt ja 23,86% aastas põhivõlalt 1088,58

eurolt.

32. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

33. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne

intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja lepingute eritingimustes kokku leppinud et

viivitusintressimäär on võrdne laenujäägilt arvestatud intressimääraga ning Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt võib maksega hilinemise korral

krediidiandja nõuda kliendilt viivitusintressi (viivis) krediidilepingus sätestatud intressimäärale

vastavas määras. Seega on krediidiandja sidunud viivisemäära intressimääraga. Seega kuulub

hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär

oli perioodil 24.10.2023 – 31.12.2023 12% aastas 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas,

01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas, 01.07.2025 kuni

käesoleva ajani on see 10,15% aastas.

33.1. Kohus pidas põhjendatuks 02.11.2022 lepingu nr. XXX alusel hageja põhinõuet 832,48

eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 24.10.2023 kuni hagi esitamiseni 28.05.2024 ehk 218 päeva eest on 61,25

eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud

viivisenõude summas 94,09 eurot (155,34 – 61,25).

33.2. Kohus pidas põhjendatuks 04.02.2023 lepingu nr. XXX alusel hageja põhinõuet 953,29

eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 24.10.2023 kuni hagi esitamiseni 28.05.2024 ehk 218 päeva eest on 70,14

eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud

viivisenõude summas 84,70 eurot (154,84 – 70,14).

34. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

tasumata põhinõuetelt alates 29.05.2024 kuni otsuse tegemiseni 22.05.2026 (k.a) 724 päeva eest,

mis põhinõudelt 832,48 eurolt on 182,15 eurot ja põhinõudelt 953,29 eurolt on 208,58 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee).

Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud kõik viivised

22.05.2026 seisuga kokku summas 522,12 eurot (61,25 + 70,14 +182,15 + 208,58).

35. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367,

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 23.05.2026 ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõuete jäägilt (832,48 + 953,29 = 1785,77

eurolt) kuni põhivõlgnevuse 1785,77 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine

viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 1785,77 euro

suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1263,65 eurot (1785,77 – 522,12).

36. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis mõlemalt lepingult 50 eurot ehk kokku 100 eurot. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks.

37. Lepingute lõppemisel ei ületanud hageja nõuded 1000 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot. Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingute lõppemist

mõlema lepingu puhul 04.12.2023, 12.12.2023 ja 28.12.2023. Samuti küsib hageja muid

makseviivitusega tekkinud kulusid mõlema lepingu puhul 15 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud

on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt üksnes saadetud meeldetuletuskirjade

eest VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel, s.o. kokku summas 60 eurot (20 eurot x 2 + 5 eurot x 2 + 5 eurot

x 2). Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema

reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid,

otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja

kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud

materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab

hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna

tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille

saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi

kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka

võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendanud hageja sissenõudmiskulud

summas 40 eurot (100 – 60), mis jääb rahuldamata.

38. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid, mida kohus eelnevas osas

eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei

mõjuta.

Menetluskulud

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

40. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2874,54

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 872,43

eurot ehk 30% nõudest. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

põhjendatuks jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja ja 30% ulatuses hageja kanda.

41. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 70%

ulatuses ehk 294 eurot.

42. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 845 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 5 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta).

Tehtud toiminguteks on nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs,

hagiavalduste koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule, täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 4 h, hageja 28.11.2024

seisukoha koostamine 0,5h, hageja 14.04.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine

0,5h. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

43. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 14 eurot (70% 20 eurost).

44. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

45. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

46. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja koostatud dokumentide mahtu, peab kohus

hageja märgitud ajakulu - 5 tundi - mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on hageja õigusabikulud

põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 420 eurot (käibemaksuta) (5 h x 120

eurot = 600 eurot * 70%).

47. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 728 eurot (riigilõiv 294 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 14 eurot + õigusabikulu 420 eurot).

48. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

49. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik