2-24-9211/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-9211

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi R. B. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

826.36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (RK 11052490), lepinguline

esindaja Ahto Järvela

Kostja: R. B. (IK XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED hagi R. B. vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kostjale kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 12.06.2024 Viru Maakohtule hagi R. B. (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 480 eurot, viivise 42.34 eurot, sissenõudmiskulu 245 eurot ja lisanduva

viivise põhivõla jäägilt alates 30.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks.

1 (5)

Hagiavalduse põhjal kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga XXX parkimiskorralduse

nõudeid rikkudes hageja opereeritavas parklas XXX 13, Sillamäe (parkimise kuupäev,

sulgudes leppetrahvi teate number):

1) 29.07.2023 (nr 1040000611);

2) 06.08.2023 (nr 1040000652);

3) 15.08.2023 (nr 1040000676);

4) 06.09.2023 (nr 1040000733);

5) 08.09.2023 (nr 1040000735);

6) 09.09.2023 (nr 1040000737);

7) 12.09.2023 (nr 1040000744);

8) 13.09.2023 (nr 1040000749);

9) 27.09.2023 (nr 1040000790);

10) 03.10.2023 (nr 1040000797);

11) 04.10.2023 (nr 1040000798);

12) 19.10.2023 (nr 1040000832).

Hageja nõudis kostjalt iga kord leppetrahvi 40 eurot tasumist.

Hageja selgituse järgi hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Parkimisala on tähistatud nii, et

kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loa. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi -

esiklaasil/armatuurlaual puudusid parkimisõigust tõendavad dokumendid. Hageja selgitas

välja, et Transpordiameti andmetel oli parkimistrahvide koostamise ajal sõiduki omanikuks

kostja. Leppetrahvi teade pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, millega loetakse

leppetrahv kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole vaiet esitanud. Hageja arvestab viivist alates

leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses

määras.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 alusel (s.o pärast lepingu

lõppemist): 1) leppetrahviga nr 1040000652 (06.08.2023 parkimine) seonduva kuluna 25

eurot: 22.09.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, 06.11.2023 võlateatis maksumusega 5

eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot; 2) leppetrahviga nr 1040000611

(29.07.2023 parkimine) seonduva kuluna 20 eurot: 22.09.2023 võlateatis maksumusega 15

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot; 3) ülejäänud 10-l leppetrahvil 20 eurot:

22.11.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

2. Kohus võttis 21.06.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja 14

päeva määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse esitamiseks hagiavaldusele.

Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult

02.04.2025. Kostja ei esitanud hagile seisukohta.

3. Kohus jättis 13.02.2026 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks - hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks selgitamiseks ja

tõendite esitamiseks. Kohus selgitas, et hagiavalduses jääb ebaselgeks, kas hageja oma nõudes

tugineb sellele, et on sõlminud ühe parkimislepingu ja nõuab selle alusel leppetrahve või on

igal hagiavalduses nimetatud kuupäeval sõlmitud uus parkimisleping. Hagejal tuli täpsustada

parkimislepingu(te) sõlmimise asjaolusid. Samuti kohus selgitas, et hagiavalduses on üksnes

välja toodud, et parkimisala on tähistatud nii, et kinnistutel tohib parkida vaid valdaja loal ja

kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, samas hagiavaldusest ei tulene, kuidas toimus

parkimislepingu sõlmimine, sh parkimistingimusi sisaldava infotahvli olemasolu ja asukoht

ning poolte vastastikuste tahteavalduste tegemine. Hagejal tuli hagiavalduses täiendavalt välja

tuua asjaolud, millest nähtuks, kuidas ja millistel tingimustel hageja sõlmis kostjaga

parkimislepingu(d). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada samaaegselt ka neid asjaolusid

kinnitavad tõendid.

4. Hageja esitas 17.03.2026 vastuses täiendavad selgitused, mille kohaselt parkimisala

2 (5)

sissepääsul ja parkimisalal olid nähtavalt paigaldatud parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid,

millel oli muu hulgas sätestatud parkimisala kasutamise tingimused, parkimisõiguse olemasolu

nõue ja leppetrahvi kohaldamine tingimuste rikkumise korral. Kostja rikkus

parkimistingimuste punkti 4, kuna sõidukis puudus parkimise õigust tõendav luba. Viidatud

parkimistingimuste punkti järgi sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist tasuma

parkimise eest mobiiltelefoniga, mobiilirakendusega või asetama parkimise õigust tõendava

dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik

tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel.

Hageja ja kostja vahel oli sõiduki parkimisega sõlmitud parkimisleping. Hageja ei saa ega pea

tagama parkimisala pidevat jälgimist, et tuvastada sõiduki katkematut viibimist parklas, mille

tõttu lähtub hageja objektiivselt tuvastatavatest rikkumistest konkreetsetel kuupäevadel. Iga

rikkumise tuvastamise päeval tuleb eeldada, et sõiduk on pargitud parkimisalale uuesti. Hageja

leiab, et iga parkimislepingu rikkumise tuvastamisele on eelnenud eraldi parkimislepingu

sõlmimine, mis annab aluse eraldi leppetrahvi kohaldamiseks.

5. Kohus 01.04.2026 määrusega määras jätkata asja lahendamist kirjalikus menetluses ning

andis pooltele tähtaja soovi korral lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja

esitamiseks ja seejärel vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus teatas,

et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.05.2026. Kohus määras toimetada kostjale määrus

kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega.

Määrus on hagejale kätte toimetatud 02.04.2025 ja kostjale 17.04.2026. Pooled ei ole kohtule

täiendavaid seisukohti või muid menetlusdokumente esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 826.36 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus

loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

8. Hageja esitas kostja vastu parkimislepingust tuleneva leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1),

sissenõudmiskulude (VÕS § 1132 lg 2) ja viivise nõuded (VÕS § 113 lg 1). Hageja esitatu

põhjal on parkimislepingud sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

9. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

1) sõiduk registreerimismärgiga nr XXX kuulub kostjale;

2)

kostja parkis sõidukit hageja opereeritavas parklas XXX 13, XXX 29.07.2023 (dtl 21-26),

06.08.2023 (dtl 17-19), 15.08.2023 (dtl 78-82), 06.09.2023 (dtl 73-76), 08.09.2023 (dtl 67-71),

09.09.2023 (dtl 62-65), 12.09.2023 (dtl 56-60), 13.09.2023 (dtl 50-54), 27.09.2023 (dtl 44-48),

03.10.2023 (dtl 39-42), 04.10.2023 (dtl 33-37) ja 19.10.2023 (dtl 28-31).

10. Järgmisena kontrollib kohus, kas hageja on tõendanud, et pooled sõlmisid parkimislepingu

hageja hagiavalduses väljatoodud tingimustel.

Hageja selgituste kohaselt on parkimisala tähistatud selliselt, et kinnistul tohib parkida vaid

3 (5)

valdaja KÜ Viru 13 loal. Hageja tugineb sellele, et kostja on parklasse sisenemisega sõlminud

hagejaga parkimislepingu, seejuures hageja eeldab, et iga rikkumise tuvastamise päeval sõiduk

pargiti parkimisalale uuesti. Seega on iga kord eelnenud eraldi parkimislepingu sõlmimine,

mis annab aluse eraldi leppetrahvi kohaldamiseks.

Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et parkimisala on tähistatud selliselt, et kinnistul tohib

parkida vaid valdaja KÜ Viru 13 loal (vt fotod dtl 174, 175). Parklasse sisenedes algab

parkimiskeelu ala, kuid märgil on esitatud erand: „Välja arvatud KÜ Viru 13 kirjalikul loal“.

Märgil on lisaks viide „ERAPARKLA“ ja „Parkimistingimused asuvad infotahvlil parklas“.

Kohus märgib siinkohal, et kuigi kostja pargitud sõiduki kohta esitatud fotodest ei nähtu, et

selline märk oli vähemalt antud konkreetse sissesõidu ees olemas juba enne 19.10.2023 (dtl

28, fotol näha märgi teine külg, „Parkimiskeelu ala lõpp“) ja hageja 17.03.2026 seisukoha

tekstis esitatud fotodel (parkimiskeelumärgiga) puudub ajatempel, saab kohtu hinnangul kostja

sellekohase vastuväite puudumisel lugeda tõendatuks, et parkimiskeelu märk samal kujul oli

olemas kõikidel haginõude aluseks olevatel parkimiskordadel.

Hageja on kohtule esitanud ka fotod parkimisalale paigaldatud infotahvlist, mis asub elumaja

ees ja mitte vahetult parklasse sissesõidu juures koos parkimiskeelu märgiga (dtl 175). Foto

põhjal ei ole infotahvli tekst loetav, mille tõttu kohtul ei ole ka võimalik veenduda selle sisu

vastavuses hageja poolt eraldi esitatud tekstiga (dtl 177).

Kohus asub tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja

kirjeldatud ja tõenditest nähtuval viisil avaldatud ja paigaldatud pakkumust saab pidada

siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 tähenduses sõlmida sõiduki parkimisega leping hageja

tüüptingimustel.

Kohus selgitab esiteks, et kohtul on tüüptingimustel sõlmitud lepingu puhul kohustus omal

algatusel kontrollida muu hulgas seda, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks (nt

RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-112-14, p 14; RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601, p 17.1).

VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle

tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust

olulise pingutuseta mõista.

Kohus leiab, et antud juhul on parkimist keelav märk koos eraparkla tähisega vastuoluline.

Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks

paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski

sõlmib parkimislepingu. Samuti nähtub parkimist keelavast märgist, et parkimislube väljastab

korteriühistu. Seega ei ole võimalik aru saada, et pakkumuse lepingu sõlmimiseks teeb hageja,

mitte KÜ Viru 13 (vt nt TrtRnKo 31.01.2023, 2-22-106308, p 13.2.). Märgil oleva teabe ja

lisatähistuste põhjal võib kohtu hinnangul pigem aru saada, et parklas (antud juhul mujal kui

parkimiskeelu märgiga samas asukohas) asuvad parkimistingimused seonduvad korteriühistu

parkimisloa alusel parkimisega.

Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis kostjaga parkimislepingud hageja

toodud parkimistingimustel, mis muu hulgas sisaldasid leppetrahvikokkulepet. VÕS § 158 lg

1 kohaselt eeldab leppetrahvi nõudmine samade poolte vahel lepingu olemasolu tuvastamist.

Kuivõrd kohtu tuvastatu põhjal ei ole poolte vahel parkimislepinguid sõlmitud, jätab kohus

hagi nii leppetrahvi, viivise kui sissenõudmiskulude nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

4 (5)

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis

toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

5 (5)