2-25-17419/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

21. mai 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

nr 2-25-17419

B2 Impact OÜ hagi H.M-i vastu Multitude Bank p.l.c-ga

01.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva

põhivõlgnevuse 1884,76 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 194,25 euro ja alates 15.10.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras jooksva viivise (1884,76 eurolt)

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

2270,31 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)

Hageja

lepinguline

esindaja

Marie Tsine

Kostja

H.M (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000

eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi

pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas

edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt

üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi H.M-i vastu. Hageja palub kostjalt

välja mõista Multitude Bank p.l.c. (endise ärinimega Ferratum Bank plc) ja kostja vahel

01.01.2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tuleneva võlgnevuse 2079,01 eurot, millest

põhivõlgnevus on 1884,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 194,25 eurot. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt välja jooksva viivise põhinõudelt 1884,76 eurolt alates 15.10.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hageja selgitas, et Multitude Bank p.l.c. on ülepiiriline krediidiasutus, kes pakub

klientidele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse kliendile limiit, mille

piires saab ta jooksvalt krediiti kasutada ning tagasimakstud põhiosa ulatuses krediiti uuesti

kasutusele võtta. Kostja esitas 01.01.2022 krediidiandja iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse

(dtl 129) ning samal kuupäeval edastas krediidiandja kostjale lepingu üldtingimused,

eritingimused, hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 12–26). Pärast

iseteeninduskeskkonnas autentimist ja kinnituskoodi sisestamist loeti poolte vahel

laenulimiidi leping sõlmituks. Lepingu kohaselt võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 2000

euro ulatuses ning leping sõlmiti tähtajatult.

4. Hageja märkis, et kostjal oli lepingu kehtivuse ajal võimalik jälgida oma laenukonto seisu

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas, saada teavet kasutatud ja vaba krediidilimiidi kohta,

tutvuda arvete ning makseteabega ning taotleda täiendavaid väljamakseid. Hageja andmetel

kasutas kostja krediidilimiiti kokku 22 korral ning krediidiandja teostas kostjale väljamakseid

kogusummas 6967 eurot (dtl 28–63).

5. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidi kasutamise eest intressi määras

41,7925% aastas ehk 0,1145% päevas. Lepingu sõlmimisel kujunes krediidi kulukuse

esialgseks määraks 50,8% aastas ning tagasimaksete kogusummaks 2452,75 eurot. Hageja

selgitas, et krediidi kulukuse määr arvutati vastavalt kehtivale korrale ning lepingu sõlmimise

ajal ei ületanud see seaduses sätestatud ülempiiri. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut krediidi

kulukuse määra tõttu tühiseks.

6. Hageja leiab, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Enne lepingu sõlmimist kogus krediidiandja kostjalt andmeid tema majandusliku

olukorra kohta, kontrollis kostja isikusamasust ning hindas tema krediidivõimelisust esitatud

taotluse, pangakonto väljavõtte (dtl 78-172), telefonivestluse käigus saadud teabe ning

maksehäireregistrist kogutud andmete põhjal (dtl 174). Hageja sõnul puudusid kostjal lepingu

sõlmimise ajal aktiivsed maksehäired ning kogutud andmete põhjal võis krediidiandja

põhjendatult eeldada, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tagastamata krediidisumma tasumist. Hageja

andmetel kasutas kostja lepingu kehtivuse ajal krediiti kogusummas 6967 eurot ning tasus

krediidiandjale kokku 7272,99 eurot, millest põhivõla katteks arvestati 5082,24 eurot, intressi

katteks 2005,01 eurot ja kulude katteks 185,74 eurot (dtl 64–66). Seetõttu on hageja

hinnangul kostja tagastamata krediidisumma 1884,76 eurot.

8. Hageja väitel rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata 10.08.2024,

10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 sissenõutavaks muutunud osamaksed (dtl 67-70).

Seetõttu edastas krediidiandja 24.10.2024 kostjale lepingu lõpetamise meeldetuletuse ning

andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 71). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud,

lõppes leping 08.11.2024 ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Lisaks nõuab hageja

kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel summas 194,25 eurot alates lepingu ülesütlemisele

järgnenud päevast kuni hagi esitamiseni ning edasist viivist põhinõudelt kuni kohustuse

täieliku täitmiseni. Hageja märgib, et nõue on talle loovutatud ning kostjat teavitati nõude

loovutamisest 10.12.2024 (dtl 73).

9. Hageja esitas 27.10.2025 kohtule poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi.

Pooled leppisid kokku, et H.M kohustub tasuma hagejale kokku 2254,01 eurot, mis sisaldab

põhivõlgnevust 1884,76 eurot, hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivist

194,25 eurot ja hagilt tasutud pool riigilõivu 175 eurot, maksegraafiku alusel. Kohus jättis

11.11.2025 kompromissi kinnitamata ja andis hagejale võimaluse hagiavaldust täpsustada või

esitada nõude ümberarvestus, vastavalt määruses välja toodud selgitustele 14 päeva jooksul

käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Hageja ei kohtu nõutud täpsustust esitanud.

10. Kostja esitas 22.11.2025 hagile vastuse, milles märkis, et hagiavalduses sisalduv

juriidiline tekst on tema jaoks segane ning sellest arusaamiseks oleks vaja juristi abi. Kostja

selgitas, et tal puudub võimalus juristi palgata, kuna tema majanduslik olukord seda ei

võimalda. Kostja väitel tekkisid makseraskused ebastabiilsete sissetulekute tõttu, sest tal

esines perioode, mil tal oli tööd, ja perioode, mil töö puudus. Samuti märkis kostja, et kasutas

II pensionisamba väljamakstud vahendeid varasemate võlgnevuste tasumiseks. Kostja leidis,

et laene antakse kergekäeliselt ning väitis, et krediidilepingu sõlmimise ajal olid tal juba

eelnevad võlgnevused ja maksehäired. Lisaks märkis kostja, et on käesoleva menetluse

jooksul tasunud 100 euro suuruse osamakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

12. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg

1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

13. Kohus tuvastab, et kostja sõlmis krediidiandjaga tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1

tähenduses ja kasutas ka lepingu alusel väljastatud krediiti. Esitatud tõenditest nähtub, et

krediidiandja tegutses majandus- ja kutsetegevuses ning järgis krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnates enne lepingu sõlmimist kostja

krediidivõimelisust VÕS § 403⁴ lg-te 1, 6 ja 7 kohaselt. Kohus leiab, et leping oli sõlmitud

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 410 lg 1), krediidi kulukuse

määr vastas VÕS § 406² nõuetele ning leping sisaldas seaduses nõutud andmeid muu hulgas

intressimäära, krediidi kulukuse määra, viivise ning krediidi kogukulu kohta (VÕS §§ 404 ja

405). Samuti on tõendatud, et kostjale anti krediit kasutusse (VÕS § 408 lg-d 1 ja 2) ning

nõude loovutamisest teavitati kostjat nõuetekohaselt (VÕS § 170, § 412 lg 1).

14. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus

tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud

üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat

vastuväidet ega seda sisustama.

15. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

minimaalselt vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661,

p 55). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s

26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult

täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud.

Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab

neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada

laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija

vastutuseks.

16. Kohus ei nõustu hageja väitega, et krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403⁴ tähenduses. Hageja esitatud kostja

pangakonto väljavõttest nähtub, et juba enne krediidilepingu sõlmimist tehti kostja kontolt

regulaarselt makseid muu hulgas MOGO OÜ-le ning kohtutäitur Oksana Kutšmeile võlgade

sissenõudmise tähistusega maksete alusel. Seejuures nähtub väljavõttest, et kohtutäituri

nõuetega seotud maksed olid märgitud erinevate täitemenetluse numbritega (mh

084/2018/3903, 084/2020/357 ja 084/2020/3861), millest saab järeldada, et kostja suhtes oli

pooleli mitu erinevat täitemenetlust ning tegemist ei olnud üksiku võlanõudega. Samuti

nähtub pangakonto väljavõttest märkimisväärseid makseid MOGO OÜ-le ning sularaha sisse-

ja väljamakseid arvestatavates summades. Kuigi hageja väitel puudusid kostjal lepingu

sõlmimise ajal aktiivsed maksehäired, viitasid pangakonto väljavõttest nähtuvad

täitemenetlused, olemasolevad krediidikohustused ja kostja finantskäitumine sellele, et kostjal

lasus juba krediidi andmise ajal oluline võlakoormus. Neil asjaoludel ei saanud krediidiandja

piirduda üksnes maksehäireregistri kontrollimisega, vaid pidi põhjalikumalt hindama kostja

tegelikku majanduslikku olukorda ja võimet võtta endale täiendavaid krediidikohustusi.

Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist VÕS § 403⁴ lg-te 1, 6 ja 7 tähenduses.

17. Krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (RKTKm 2-21-13098, p

24). Kohus tegi hagejale 11.11.2025 ettepaneku esitada oma nõuete ümberarvestus juhuks, kui

kohus tuvastab menetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 4034 lg 7

toimel muutuvad lepingus tühiseks üksnes intressimäära ja muude tasude kokkulepped, muus

osas jääb leping kehtima. See tähendab, et tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti

määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega,

tagasimaksete arvu, kuupäevi jm. Kuna hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud

ümberarvestus nõutud teavet, jätab kohus hagi rahuldamata.

18. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluses

esindajat polnud, seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

Kohtunik