Legislator Case Law & Legislation
2-26-101643/13 AI generated

2-26-101643/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-26-101643/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-26-101643/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-101643

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi L. K. vastu võlgnevuse 414,40 euro ja

viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

456,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja Katrin Teller

Kostja L. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. K.lt Holm Bank AS-i kasuks võlgnevus (põhinõue) 414,40 eurot.

3. Välja mõista L. K.lt Holm Bank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (414,40

eurolt) alates 6. märtsist 2026 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus L. K.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud L. K. kanda.

2. Välja mõista L. K.lt Holm Bank AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 140

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

1

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Holm Bank AS (hageja) ja L. K. (kostja) on sõlminud 21.08.2024 laenulepingu nr XXX, mille

kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1300 eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise

lõpptähtajaga 15.04.2026. Vastavalt lepingu p-le 2 on intressimäär 13,99% aastas ja krediidi

kulukuse esialgne määr 28,41% aastas. Maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside

tagastamine pidi toimuma 15.09.2024 kuni 15.03.2026 osamaksena summas 80 eurot ja

15.04.2026 osamaksena summas 79,96 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis kostjale 31.10.2025 tähitud kirjana ülesütlemise avalduse,

millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe

saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel

loeb hageja lepingu alates 15.11.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostjal on tasutud

lepingujärgsed osamaksed kuni 15.07.2025. Alates 15.08.2025 jättis kostja kõik lepingu

graafikujärgsed osamaksed tasumata. Peale lepingu erakorralist ülesütlemist tasus kostja hagejale

885,60 eurot. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt luges

hageja lepingu alates 15.11.2025 olulise rikkumise tõttu üles öelduks.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (28,41%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Hageja võttis kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks hageja poolt

tuvastatud kostja keskmise sissetuleku suuruse summas 1326,11 eurot. Krediidivõimelisuse

hindamisel võttis hageja arvesse igakuisteks kohustusteks summa 1109,84 eurot. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

2

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega

ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulud. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 140 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

3