2-23-3239/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3239

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

avaldus X vastu kahju hüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

(filiaali registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus osas, milles maakohus mõistis

Xlt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud

1807 eurot ületavas osas, samuti 1807 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas AB

„Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. märtsi 2026 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Avaldaja menetluskulude avaldus rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista Xlt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks

menetluskulud 1807 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja viivised võlgnetavatelt

kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

3.3. Jätta Y ja Seebi tn 32 Tallinn korteriühistu menetluskulude suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus rahuldas 04.09.2024 määrusega avalduse ja mõistis Xlt (puudutatud isik)

välja AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) kasuks kahju hüvitise 902

eurot, viivise 10,38 eurot ja alates 01.03.2023 viivise võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Maakohus jättis avaldaja ja

puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. Y ja Seebi tn 32 Tallinn

korteriühistu menetluskulud jäid nende endi kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.11.2025 määrusega maakohtu määruse muutmata ja

ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda.

3. Riigikohus keeldus 02.02.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse

võtmisest, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkis, et Riigikohtu

menetluskulusid välja ei mõisteta.

4. Avaldaja esitas 17.02.2026 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja

menetluskulud kokku 1920 eurot, millest riigilõiv on 50 eurot ja õigusabikulu 1870 eurot.

Õigusabi on osutatud kokku 886 minutit. Tunnihind on 120 eurot, välja arvatud kolme

viimase menetlustoimingu puhul, mille tunnihind on 150 eurot. Õigusabikulu ei sisalda

käibemaksu.

5. Puudutatud isik vaidles menetluskulude suurusele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2026 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1920 eurot ja

viivise. Y ja Seebi tn 32 Tallinn korteriühistu menetluskulude suurus jäi nende puudumise

tõttu kindlaks määramata.

7. Avaldaja arvestuse kohaselt kulus esindustööks aega kokku 886 minutit, mis teeb ca 14,8

tundi ehk 1,85 tööpäeva 8-tunnise tööaja arvestuse juures. Asjas oli kolm istungit, mis kokku

kestsid ligikaudu 3,5 tundi, hõlmates esindaja tervest tööajast peaaegu 24%. Avaldaja esindaja

töö oli korrektne, ei olnud esitatud asjakohatud taotlusi. Esindustöö puhul on oluline töö enda

sisu, mitte dokumendi pikkus. Kohus leidis, et avaldaja esindaja tehtud töö vastab asja mahule

ja keerukusele ning tööaja arvestus ei ole üle paisutatud. Avaldaja esindaja tasumäär 120

eurot ja 150 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikaga. Avaldaja tasus avalduse esitamisel

lõivu 50 eurot ning see kulu on põhjendatud.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik esitas 29.04.2026 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse osaliselt tühistada ja välja mõista põhjendatud menetluskulud, mis ei saa

olla suuremad kui 834 eurot.

9. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud iga toimingu põhjendatust. Avaldaja

menetluskulude hindamisel tuleks lähtuda senisest praktikast, mille kohaselt kulub 1

leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi

kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, seisukoha kujundamisega jne. Kuna avaldaja

avaldus on lihtsalt koostatud, siis ei saa selle koostamise põhjendatud ajakulu olla suurem kui

1,5 tundi. Avaldaja määruskaebuse vastus on sisult alla 1 lehekülje. Seega ei saa selle

koostamise põhjendatud ajakulu olla üle 40 minuti. Ringkonnakohtu määruse põhjendav osa

koosneb kolmest leheküljest. Sellega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 10 minuti.

Avaldaja menetluskulu on erinevate dokumentidega tutvumisel ülepaisutatud.

10. Mõistlik tunnitasu suurus ei saa ületada 90 eurot.

Menetluse edasine käik

11. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Puudutatud isik on maakohtu määruse vaidlustanud osas, milles maakohus mõistis

temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 834 eurot ületavas osas.

14. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1807

eurot ületavas osas ja menetluskulude 1807 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

15. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisel

osaliselt diskretsioonipiire ületanud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nii avaldaja kui

maakohus on eksinud esindajakulude suuruse kokkuarvutamisel. Arvestades menetluskulude

nimekirjas märgitud ajakulu ja tunnihinda, on lepingulise esindaja kulu suurus kokku 1807

eurot, mitte 1870 eurot.

17. Samuti pidas maakohus ebaõigesti põhjendatuks ajakulu, mis läks avaldaja esindajal

puudutatud isiku poolt Riigikohtule esitatud määruskaebusega tutvumisele. Riigikohus on

02.02.2026 määruses määranud, et Riigikohtu menetluskulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu

määruskaebusega tutvumise ajakulu 20 minutit (50 eurot) hüvitamisele.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas avaldajale õigusabiteenuse

osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda

põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas avaldaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei

riku põhjendamiskohustust, kui jätab määruses üksikasjalikult välja toomata konkreetsed

tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja

mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige

andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Muu hulgas tuleb esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12 ). Maakohtu määrusest nähtuvalt on

maakohus nende asjaoludega arvestanud ega ole menetlusõiguse norme rikkunud. Ka

maakohtu poolt käesolevas asjas põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja tunnihind

120 eurot ja 150 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna piiresse, mistõttu ei ole

ringkonnakohtul alust tasumäära vähendada.

19. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Avaldaja

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud summas 1757 eurot. Arvestades juurde riigilõivu

50 eurot, on avaldaja kulud kokku põhjendatud summas 1807 eurot.

20. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

21. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)