2-25-125939/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-125939

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi V. S. vastu põhivõlgnevuse 89,10

euro, kahjuhüvitise 89,80 euro, viivise 75,29 euro ja

põhivõlgnevuselt 89,10 eurolt edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

275,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), asukoht

Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Carlo Kask, Õigusbüroo TK

OÜ; e-post: XXX

Kostja: Kostja: V. S. (isikukood XXX) elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista V. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks põhivõlgnevus 89,10 eurot,

kahjuhüvitis 89,80 eurot, seisuga 20.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis

75,29 eurot ja alates 21.01.2026 edasiulatuv viivis põhinõudelt (89,10 eurot)

määras 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

2. Jätta menetluskulud V. S. kanda.

3. Välja mõista V. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud kokku 205 eurot, s.o

riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 105 eurot.

4. Välja mõista V. S.lt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 05.02.2015 sõlmitud kliendi- ja teenuse

osutamise leping nr XXX ja seadmete rendi- ja/või müügileping nr XXX ning 09.08.2017

sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügileping nr XXX.

Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid. Kostjale saadeti 22.02.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga lepingud

üles 26.05.2022.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses kohus

proovinud korduvalt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX, kuid

tulemusteta. Rahvastikuregistri kehtiva elukoha aadressilt XXX tagastati dokumendid

hoiutähtaja möödumisel. Varasemas menetluses on info, et võlgnik ei ela aadressidel XXX;

XXX ja XXX. Võlgnik on kinnitanud, et tal kindel elukoha aadress puudub.

Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu

toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne

avaldati 24.03.2026 ning see loeti kättetoimetatuks 09.04.2026. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (29.04.2026) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud menetluskulud summas 205 eurot, mis koosnevad riigilõivust summas

100 eurot, õigusabikuludest maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest,

summas 85 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Kohus peab põhjendatuks hageja volitatud esindaja tasu tõendite kogumise, korrastamise ja

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslane mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174

lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 85 eurot, millele

lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 105 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 105 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik