2-25-6505/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Helina Luksepp

Reelika Aidnik

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6505

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

osaühing Renewo hagi BWG Invest OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

022/2025/1198

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Renewo (registrikood 10066322),

Hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige X,

isikukood XXX, e-post xxx;

Kostja: BWG Invest OÜ (registrikood 12381504),

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Talts,

Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post raul@abtalts.ee.

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine ja hagi tagamise tühistamine

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbi vaatamata.

2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-25-6505 Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr

022/2025/1198 osaühingu Renewo suhtes, kuni tsiviilasjas nr 2-25-6505 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni. Määruse täitmiseks tuleb kostjal pöörduda

kohtutäituri poole.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1

p 2).

4. Kostjal tuleb esitada menetluskulude nimekiri 7 tööpäeva jooksul arvates käesoleva

määruse jõustumisest.

5. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing Renewo (hageja) esitas 28.04.2025 Harju Maakohtule hagi BWG Invest OÜ

(kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2025/1198. Koos

hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.

2. Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Hagi tagamise korras

peatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2025/1198 osaühingu Renewo suhtes, kuni tsiviilasjas nr

2-25-6505 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. 27.05.2025 esitas kostja Harju Maakohtu 08.05.2025 määruse peale määruskaebuse, mida

põhjendab järgnevalt:

-

hagil ei ole edulootust. Hageja on hagi peatükis III esile toonud, et kokkulepitud

viivismäär 0,5% päevas on heade kommetega vastuolus ning sisustanud heade

kommetega vastuolu läbi selle, et osaühing Renewo ja OÜ Karmen Varandus vahel

31.12.2013 sõlmitud laenulepingus sisalduv viivisemäär on suurem kui maksukorralduse

seaduse (MKS) § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär (s.o 0,06% päevas). Rohkem

asjaolusid, mis põhistaks kokkulepitud viivisemäära vastuolu heade kommetega, ei ole

hageja esile toonud. Seega on asjaolude õigsuse eeldamist võimalik kohaldada antud

juhul üksnes hageja väite osas, et 31.12.2023 laenulepingus sisalduv viivisemäär on

suurem kui MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär;

-

kostja ei tea ühtegi õigusnormi (ega kohtulahendit), mis võimaldaks lugeda tühiseks

laenulepingus sisalduvat viivisekokkulepet seetõttu, et see on kõrgem kui MKS § 117 lg-

s 1 sätestatud intressimäär. Ühtlasi kahtleb kostja tõsiselt, kas eraõiguslikus suhtes

kokkulepitavat viivisemäära on võimalik kõrvutada riigi poolt maksu tähtaegselt

maksmata jätmise eest nõutavat viivisemääraga. Õiguskirjandusest ei ole võimalik taolisi

seoseid leida;

-

TsÜS § 86 lg 1 näeb ette, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on

tühine. Sama sätte lg 2 alusel on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui

pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt

oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas;

-

vastuolu heade kommetega on õiguslik hinnang mitte asjaolu (sest õigusnormis

kasutatud mõistet ei saa defineerida selle sama mõistega). Asjaolu(d) on need elulised

faktid/sündmused, mille tõttu peab hageja tehingut või selle osa heade kommetega

vastuolus olevaks. Hageja ei ole tuginenud ühelegi TsÜS § 86 lg-s 2 või selles tooduga

sarnasele elulisele asjaolule. Seega küsimusele, kas esitatud hagi on võimalik rahuldada

TsÜS § 86 lg 1 alusel, tuleb vastata eitavalt, sest hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid, mille tõendatusse korral saaks kohus antud juhul kohaldada TsÜS § 86 lg-t 1

ja lugeda 31.12.2013 laenulepingu punktis 3.1. sisalduva viivisekokkulepe tühiseks;

-

kui hagil puudub perspektiiv, siis ei õigusta hagi tagamist ka asjaolu, et täitedokument ei

ole läbinud kohtulikku kontrolli;

-

kostja palub tühistada Harju Maakohtu 08.05.2025 kohtumääruse, millega kohus

rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks.

4. Kohus palus 28.05.2025 kirjaga hagejal esitada kirjalik seisukoht määruskaebusele. Hageja

omapoolset seisukohta kohtu määratud tähtajaks ega tänaseni esitanud ei ole.

5. Kostja esitas 15.07.2025 vastuse hagile, milles taotleb muuhulgas hagi läbivaatamata jätmist

samadel põhjustel, mis kostja esitas 27.05.2025 määruskaebuses (vt käesoleva kohtumääruse p

3). Lisaks põhjendas kostja hagi läbivaatamata jätmise taotlust järgmiselt:

-

VÕS § 113 lg 1 kolmas lause annab võlasuhte pooltele õiguse leppida kokku seaduses

sätestatust erinevas viivisemääras. VÕS § 5 kohaselt võib võlasuhte poolte või

lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda käesolevas seaduses sätestatust, kui seaduses

ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole

lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega

või rikuks isiku põhiõigusi. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 kolmas lause annab võlasuhte

pooltele õiguse kohaldada omavahelises suhtes seadusest erinevat viivisemäära, siis on

sellekohane kokkulepe VÕS §-ga 5 kooskõlas;

-

viivisemäära suuruse hindamisel on Riigikohtu senises praktikas lähtutud sellest, kas

mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning kas tegemist võiks olla

erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega, s.o viivisemäära määramine

ühe poole poolt (Riigikohtu otsus 3-2-1-5-13 p 49).Viivisemäär 0,5% päevas ei ole

majandustegevuses sõlmitud lepingutes erakordne ning laenuleping ei ole ka

tüüptingimustel sõlmitud leping ehk kummagi lepingupoole lepinguvabadust ei ole

kuritarvitatud;

-

hageja on kostjale ette heitnud, et viimane jättis hagejat teavitamata sellest, et hagejal on

tasumata viimased kaheksa (8) graafikujärgset laenu tagasimakset. Kostja leiab, et

hageja etteheide on otsitud. 31.12.2013 hüpoteegi seadmise lepingus ja

asjaõiguslepingus (edaspidi Hüpoteegileping) puudub kokkulepe, et kostja on enne

hüpoteegi täitmisele pööramist kohustatud sellest informeerima hagejat. Samuti ei tulene

asjaõigusseadusest (AÕS), et hüpoteegipidajal on enne hüpoteegi täitmisele pööramist

kohustatud sellest teavitama kinnisasja omanikku. AÕS § 352 lg 1 näeb ette, et kui

hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selliselt BWG Invest OÜ ka toimis;

-

laenulepingu alusel laenu saanud Karmen Varandus OÜ on hageja suurosanik, millele

kuulub 90,61% hageja osakapitalist. Nii Karmen Varandus OÜ kui ka osaühing Renewo

tegelik kasusaaja on sama isik – Y (isikukood XXX). Y omab vandeadvokaadi kutset ja

tegutseb advokaadina. Kostja arvates ei ole usutav väide, et hageja ei olnud teadlik

sellest, et Karmen Varandus OÜ on kostjale jätkuvalt võlgu. Kostja saatis 21.02.2015

Karmen Varandus OÜ-le nõude lepingulise kohustuse täitmiseks nii e-kirja teel kui ka

laenulepingu punktis 4.1.2. sätestatud viisil. Laenulepingus ei ole märgitud, et kostjal

olnuks kohustus informeerida laenulepingu rikkumisest ka osaühingut Renewo. Liiati on

Hüpoteegileping sõlmitud hageja majandustegevuses ja võib tõsikindlalt eeldada, et

sellele lepingule eelnevalt oli hageja sõlminud omavahelise kokkuleppe OÜ-ga Karmen

Varandus;

-

kostja selgitab, et läbirääkimised võlgnevuse tasumise osas toimusid alates 2023

detsembrist. Kostja teavitas 01.12.2023 Karmen Varandus OÜ-d ja Q´t (e-posti aadress

xxx), kellel tuli Laenulepingu kohaselt edastada teated, et alates maist 2023 on tegemata

graafikujärgsed tagasimaksed. Seejärel suhtlesid kostja juhatuse liige W ja Q ka

korduvalt telefoni teel. 03.10.2024 laekus kostjale e-kiri Qlt, milles viimane pakub välja,

et Laenulepingu järgse võlgnevuse võiks tasaarvestada transporditeenuse osutamisega

hageja poolt. Seega hageja väide, et ta ei olnud teadlik Karmen Varandus OÜ

võlgnevusest BWG Invest OÜ ees, on ka sisuliselt ebaõige. Hageja oli võlgnevusest

teadlik ning tegi isegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks transporditeenuse osutamise

kaudu;

-

jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ning

mõista hagejalt välja.

6. Kohtu 18.03.2026 kirjaga andis kohus hagejale veelkord võimaluse vastata kostja

vastuväidetele kuni 25.03.2026. Kohus selgitas hagejale kohtukirjas, et senini ei ole hageja

millegagi põhjendanud, miks peaks majandus-ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud

omavahelistes eraõiguslikes lepingutes lähtuma intressimäära kokku leppimisel Maksu-ja

Tolliameti intressimääradest.

7. Hageja kohtu määratud tähtajaks ega käesoleva ajani kohtule vastanud ei ole. Seega ei ole

hageja esitanud seisukohta määruskaebusele, kostja vastusele ega ka kohtukirjale.

Kohtumääruse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Kohus leiab, et antud juhul on kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks põhjendatud, sest

hagil puudub perspektiiv (hagiga taotletava eesmärgi saavutamine ei ole tõenäoline).

10. Hagi on esitanud isik, kelle kinnistule on seatud hüpoteek 3.isiku laenukohustuse täitmise

tagamiseks. Hageja väidab, et tema suhtes toimub notariaalse kokkuleppe alusel täitemenetlus

olukorras, kus vastutus tuleneb hüpoteegilepingust, põhivõlgniku kohustus oli tagatud

hüpoteegiga, kuid põhivõlgnik Karmen Varandus OÜ on kohustused kostja ees täidetud.

11. Hagi aluseks on hagis märgitud kaks asjaolu –

a) poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas on heade kommetega vastuolus

(TsÜS § 86 lg 1), sest see ületab Maksukorralduse seaduses Maksu-ja Tolliametile

kehtestatud viivisemäära ning põhivõlgnik Karmen Varandus OÜ on mõistlikus määras

viivisenõude täitnud

b) ning kostja jättis hageja teavitamata sellest, et hagejal on tasumata viimased kaheksa

graafikujärgset laenu tagasimakset.

12. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel

kõrvale kalduda VÕS-is sätestatust, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei

tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus

avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

13. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

14. Seega annab VÕS § 113 lg 1 kolmas lause võlasuhte pooltele õiguse kohaldada

omavahelises suhtes seadusest erinevat viivisemäära ning selline kokkulepe on kooskõlas VÕS

§-ga 5.

15. Karmen Varandus OÜ (laenusaaja) ja kostja vahel 31.12.2013 sõlmitud laenulepingust

nähtub, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,5% päevas. Viivisemäär 0,5% päevas ei

ole majandustegevuses sõlmitud lepingutes erakordne ning laenuleping ei ole ka tüüptingimustel

sõlmitud leping ehk kummagi lepingupoole lepinguvabadust ei ole kuritarvitatud.

16. Hageja leiab, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas on heade kommetega

vastuolus (TsÜS § 86 lg 1).

17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama sätte lg 2 alusel on tehing heade kommetega

vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb

tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust

sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas;

18. Heade kommetega vastuolus oleva tehingu all on mõeldud näiteks tehing piiratud

teovõimega isikuga või tehingud eksimuse, pettuse, ähvarduse või sunni tõttu. Tehingu kehtivust

tuleks § 86 alusel kontrollida alles siis, kui on selge, et tehingu tühisus või tühistatavus ei tulene

muudest alustest, kuid tehingu sisu või tulemus on siiski õiglaselt ja ausalt mõtleva inimese

moraalitunnetuse kohaselt vastuvõtmatu. Heade kommete vastasid tehinguid on liigitatud

järgmiselt: seksuaalmoraali ja pereeluga seotud tehingud; tehingud kuriteo või muu

õigusvastase teo toimepanekuks, samuti tehingud, mis on nende tegudega seotud; teisi

võlausaldajaid kahjustavad või teatud võlausaldajaid soosivad tehingud; isiklikku ja

majandusvabadust piiravad tehingud, samuti muude põhiõiguste ja -vabadustega vastuolus

olevad tehingud; ärivaldkondades heade kommete vastased tehingud; ühte poolt kahjustavad

tehingud (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, 2023).

19. Eelnevast nähtub, et poolte vahel lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,5% päevas, ei liigitu

heade kommetega vastuolus oleva sätte alla. Tegemist on tavapärase eraõiguslikes lepingutes

kokkulepitud viivisemääraga, millega teine lepingu pool Karmen Varandus OÜ vabatahtlikult

nõustus.

20. Riigikohus on oma lahendites analüüsinud muuhulgas ka seda, kas majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud laenulepingute viivisemäär võib oma suuruse tõttu olla heade

kommetega vastuolus. Nii Riigikohus, kui ka maakohus käesolevas asjas on seisukohal, et viivis

0,5% päevas ei ole heade kommetega vastuolus ja ei ole seda isegi siis, kui tegemist oleks

tüüptingimustega. (vt ka Riigikohtu 04.03.2026 lahend tsiviilasjas nr 2-23-10924: „/…/TMS

(Täitemenetluse seadustik) § 2 lg 1 p 18 järgi on täitedokument rahalise nõude kohta

notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks

muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. TMS § 2 lg 1 p 18 eesmärk on

anda võimalus korraldada täitemenetlus lihtsamalt, kui ei vaielda võla üle ja võlgnik on valmis

võla katteks oma vara võõrandamisega (vt ka RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-134-14, p 12); p 12.1./

…/ Pikaaegse kohustuste täitmisega viivitamise tõttu suureks kujunenud viivisenõue ei too kaasa

nende lepingute tühisust, mille alusel on viivist arvutatud. Lisaks ei ole viivisemäärasid 0,1% ja

0,2% päevas majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul alust pidada seadusega vastuolus

olevaks ka siis, kui need oleks käsitatavad tüüptingimustena (vt nt RKTKo 13.05.2020, 2-18-

17536/29, p 17); p 13.“)

21. Põhimõtteliselt võib ülemäära suur viivisemäär olla teatud juhtudel heade kommetega

vastuolus, kuid praegusel juhul ei ole kokkulepitud suuruses viivis (0,5% päevas) ülemäära suur

ning pelgalt seetõttu ei saa viivis olla heade kommetega vastuolus (seda kinnitab Riigikohtu

praktika ning kohtule ei ole esitatud erandlikke asjaolusid või üldse muid asjaolusid, mis annaks

alust käesoleval juhul tavapärasest kohtupraktikast kõrvalekaldumiseks).

22. Kohus leiab, et asjakohatu on ka hagis toodud väide, et kuna viivisemäär on suurem kui

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäär, siis on see heade

kommetega vastuolus. MKS § 1 on sätestatud seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala ning

sellest nähtub, et MKS on seadus, mis reguleerib maksude ja maksudega seotud toimingute

menetlemist. Seega ei kohaldus MKS sätestatu eraõiguslikele lepingutele. MKS § 117 lg 1

sätestab intressimäära maksukohustuslasele või maksuhaldurile maksuõigussuhtest tulenevatele

juhtudele. Selle võrdlemine lepinguvabadusega sätestatud intressiga on põhjendamatu.

23. Lisaks eelnevale on hageja kostjale etteheitnud asjaolu, et kostja jättis hageja teavitamata

sellest, et laenusaajal on tasumata viimased kaheksa graafikujärgset laenu tagasimakset. Kostja

on seisukohas hagiavaldusele märkinud, et kuivõrd 31.12.2013 hüpoteegi seadmise lepingus ja

asjaõiguslepingus puudub kokkulepe, et kostja on enne hüpoteegi täitmisele pööramist

kohustatud sellest informeerima hagejat, siis on nimetatud asjaolu asjakohatu. Samuti ei tulene

asjaõigusseadusest (AÕS), et hüpoteegipidajal on enne hüpoteegi täitmisele pööramist kohustus

sellest teavitada kinnisasja omanikku. AÕS § 352 lg 1 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud

nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

24. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et enne hüpoteegi täitmisele pööramist on

lepingupool kohustatud sellest informeerima hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikku, kui

just lepingus ei ole pooled leppinud kokku teisiti. Praegusel juhul ei nähtu hüpoteegi seadmise

lepingust sellist kokkulepet. Seega on hageja sellekohased väited asjakohatud.

25. Kohus andis hagejale ka korduvalt võimaluse selgitada/täiendada hagi asjaolusid, kuid

hageja ei ole seda kohtu määratud tähtajaks teinud. Hageja ei ole esitanud ka seisukohta ei

kostja vastusele ega kostja määruskaebusele. Kohtule pole teada, kas hageja on kaotanud huvi

asja menetlemise vastu või on kostja argumendid sellised, millele pole alust vastu vaielda.

26. Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui hageja üritab saavutada tulemust, mis ei ole kostja

õiguseid arvestades mõistlikult võimalik, on tegemist perspektiivitu eesmärgiga, mis välistab

õiguskaitsevajaduse.

27. Kohtul puudub õiguslik alus hageja esitatud asjaoludel hagi rahuldamiseks. Selline olukord

on aga aluseks TsMS § 423 lg 2 p 2 rakendamisele ja kohus jätab hagi läbivaatamata.

Hagi tagamise tühistamine

28. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata.

29. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb hagi tagamise määrus tühistada.

30. TsMS § 390 lg 2 teisest lausest tulenevalt tuleb hagi tagamist tühistava määruse täitmisega

oodata määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni (Riigikohtu 08.12.2010 määrus asjas nr 3-

2-1-113-10, p 11).

Määruskaebus

31. Kostja esitas 27.05.2025 Harju Maakohtu 08.05.2025 hagi tagamise määruse peale

määruskaebuse. Kuna kohus käesoleva määrusega tühistab hagi tagamise määruse, siis puudub

alus ja vajadus määruskaebuse lahendamiseks (sisuliselt on käesoleva määruse tulemus sama,

mis on määruskaebuse eesmärgiks).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

33. Kohus määrab jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

34. Kohus määrab, et kostjal tuleb esitada menetluskulude nimekiri 7 tööpäeva jooksul arvates

käesoleva määruse jõustumisest.

Kohtu täiendavad selgitused

35. Hagi läbivaatamata jätmise määrusele ning hagi tühistamise määrusele võib esitada

määruskaebuse TsMS § 390 lg 1 ja § 427 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik