2-25-18478/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18478

Tsiviilasi

Ülva OÜ hagi H. J. vastu kahjuhüvitise summas 32

586 euro ja viivise saamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ülva OÜ (registrikood 10311563)

Kostja: H. J. (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Raude

(Raude

Advokaadibüroo,

e-post

martin@raude.legal)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Ülva OÜ hagi H. J. vastu kahjuhüvitise summas 32 586 euro ja viivise

saamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud V. V. (isikukood: xxx) kanda.

3. Määrata kindlaks H. J.i menetluskulu rahaline suurus. Välja mõista V. V.

(V.) (isikukood: xxx) H. J. kasuks menetluskulu summas 1197 eurot.

4. Välja mõista V. V. (V.) (isikukood: xxx) H. J. kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1197 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on Ülva OÜ hagi H. J. vastu kahjuhüvitise summas 32 586

euro ja viivise saamiseks. Hageja nimel esitas hagiavalduse V. V. (isikukood: xxx).

1.1.

Kostja on esitanud 27.02.2026 taotluse hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Hagi

läbi vaatamise korral kohustada hagejat andma kostja edasiste menetluskulude katteks

tagatist 2 850 eurot. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise korral palub kostja jätta

menetluskulud V. V. kanda ja välja mõista menetluskulu summas 1197 eurot (dtl 109-

112).

1 (3)

1.2.

Hageja palub kostja esitatud taotlused jätta rahuldamata (dtl 122-125).

1.3.

20.05.2026 esitas hageja taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 9 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 227 lg 5 sätestab, et kui

hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust

tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata

jätmise muud eeldused on täidetud.

2.1.

Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse kuulub nõukogu

liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise

otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning

selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kohus on seda hagejat

esindanud V. V.le selgitanud ning andnud talle tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (dtl

38), mida on V. V. taotlusel korduvalt pikendatud.

2.2.

08.02.2026 esitas hageja kohtule osanike 22.01.2026 koosoleku protokolli, mille järgi

otsustati kostja vastu hagi esitada ja määrati osaühingule esindaja määramine

kohtuvaidluses. Koosolekut juhatas ja protokolli koostas ning otsuse poolt hääletas

ainuisikuliselt V. V. (dtl 77-79).

2.3.

Kohus nõustub käesoleval juhul kostja seisukohaga, et 22.01.2026 Ülva OÜ osanike

koosolekul ei ole vastu võetud otsust, millisega on kiidetud tagasiulatuvalt heaks V. V.

poolt hageja nimel käesolevas asjas hagi esitamine 02.11.2025.

22.01.2026 osanike koosoleku protokollist nähtub, et hageja osanikud on võtnud vastu

otsuse õigusvaidluse pidamiseks äriühingu juhatuse liikmega ja selles esindaja

määramiseks. Esitatud sõnastusega otsus kehtib edasiulatuvalt arvates 22.01.2026,

mistõttu on V. V. hageja esindajana selle alusel võimalik esitada (uus) hagiavaldus.

2.4.

Seega on käesolevas asjas esitatud äriühingu hagiavaldus juhatuse liikme vastu kahju

hüvitamiseks ilma vastava osanike otsuseta. Ilma osanike otsuseta on tegemist

volituseta esitatud hagiavaldusega ja perspektiivitu nõudega, mille läbi vaatamine

hagimenetluses ei ole põhjendatud. Vaatamata kohtu antud ja korduvalt pikendatud

tähtaegadele ei ole hageja esitanud osanike otsust, millega oleks heaks kiidetud

käesolevas menetluses 02.11.2025 esitatud hagiavaldus. 13.03.2026 hageja

menetlusdokumendis tehtud väidetav tagasiulatuv heakskiit (dtl 123) ei ole käsitatav

osanike otsusena. Seega tuleb esitatud hagiavaldus jätta läbivaatamata.

3. TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi

või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2 (3)

3.1.

TsMS § 227 lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lahendiga

mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja

esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kui hagejat esindas

menetluses esindusõiguseta isik ja maakohus jätab seetõttu TsMS § 227 lg 5 alusel

hagi läbi vaatamata, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel juhinduda TsMS

§ 227 lg-st 6, mille kohaselt § 227 lg-s 5 nimetatud lahendiga mõistetakse

esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja

menetlusse lubamisest tekkinud kulud (vt Riigikohtu 15.02.2011.a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-65-10, p 10). TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõtteks on võimaldada

esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulude väljamõistmist samas

kohtumenetluses, kus selline isik menetlusosalist esindas (vt Riigikohtu 21.04.2021.a

määrus tsiviilasjas nr 2-17-16389, p 12).

3.1.1.

Kooskõlas TsMS § 227 lg 6 jäävad menetluskulud V. V. (V.) kanda.

3.2.

Kostja palub V. V. välja mõista menetluskulu summas 1197 eurot (dtl 111-112).

3.3.

Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 190 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

190 eurot, on vandeadvokaadist esindaja mõistlik ning kooskõlas kohtupraktikaga ja

vähendamisele ei kuulu.

3.4.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 6,3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele mahule. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu

summas 1197 eurot (6,3 tundi x 190 eurot).

3.5.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada peale kohtumääruse jõustumist taotlus

tasutud riigilõivu tagastamiseks kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 ja 6.

5. Kuivõrd kohus jätab esitatud hagiavalduse läbi vaatamata, siis ei lahenda kohus sisuliselt

kostja poolt 27.02.2026 esitatud taotlust menetluskulude katteks tagatise saamiseks ning

hageja poolt 20.05.2026 esitatud taotlust hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

3 (3)