2-24-14015/64 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-14015

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu)

avaldus Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu,

alternatiivselt A S, M S ja A S vastu kahjuhüvitise

saamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu), registrikood: 12831829

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-posti

aadress: arvi.luhakooder@4ps.ee

Puudutatud isik I: Rakvere linn, Rohuaia tn 18

korteriühistu, registrikood: 80050689

Puudutatud isiku I lepingulised esindajad:

vandeadvokaadid Nele Tammemäe ja Kristiina Lee, e-

posti aadress: info@namm.ee

Puudutatud isikud II: A S (isikukood xxxx), M

S(isikukood xxxx) ja A S (isikukood xxxx

Puudutatud isikute II lepinguline esindaja: Maarika

Kutser, e-posti aadress: maarika.kutser@gmail.com

Asja arutamine

03.02.2026 istungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) avaldus Rakvere linn,

Rohuaia tn 18 korteriühistu vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) avaldus A S, M Sja A S

vastu kahjuhüvitise saamiseks osaliselt.

3. Välja mõista solidaarselt A Silt, M Silt ja A Silt AB „Lietuvos draudimas” (Eesti

filiaali kaudu) kasuks kahjuhüvitis 4133, 63 (põhinõue).

4. Välja mõista solidaarselt A Silt, M Silt ja A Silt AB „Lietuvos draudimas” (Eesti

filiaali kaudu) kasuks viivis põhinõudelt 4133, 63 eurolt alates 04.02.2026 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kahju nõue

solidaarselt A Si, M Si ja A Si vastu põhinõudes 1334, 27 eurot.

6. Jätta Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu menetluskulud AB „Lietuvos

draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kanda.

7. Jätta AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) menetluskulud 76% ulatuses

solidaarselt A Si, M Si ja A Si kanda ning A Si, M Si ja A Si menetluskulud 24%

ulatuses AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kanda.

8. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. AB „Lietuvos draudimas“Eesti filiaal (avaldaja) esitas 17.09.2024 avalduse Rakvere linn,

Rohuaia tn 18 korteriühistu (puudutatud isik I) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduses palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 5467,90 eurot, viivise

põhinõudelt seisuga 17.09.2024 summas 23,79 eurot, edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates 18.09.2024 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.

Rohuaia tn 18-x, Rakvere korteriomaniku ja avaldaja vahel on sõlmitud kindlustusleping nr xxxx

(omavastutus 100 eurot), kindlustusvõtjaks on A K. 18.03.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt

kahjuteate, milles kirjeldatult tegi ülemine korteri nr x omanik vannitoas remonti ja viidatud

korteris juhtunust jooksis korterisse nr x läbi vannitoa-, köögi-, magamis- ja elutoa laest vesi.

Kindlustusvõtja tegi korteriühistule päringu selgitamaks välja veekahju tekkepõhjuse, kuid

viimane teavet ei jaganud. Korteriühistu esindaja poolt avaldajale edastatud vastusest sai

veekahju alguse korterist nr x, kus purunes veetoru. Korter nr x oli kindlustatud If P&C

Insurance AS-is, kes selgitas, et kahju põhjust ei teata, kuid purunenud oli kaasomandis olev

toru, kahju tekkis toruosal, mis jääb peakraanist ja veemõõtjast väljaspoole. Veetoru parandajaks

oli A J, kes selgitas, et purunenud oli seina seest tulev toru, mis läks veearvestisse. Avaldusele

lisatud fotodest nähtub, et seina seest väljuv toruots on suletud korgiga ja purunenud toruosa on

koos korteri sisendkraaniga. Kahjustada saanud korteri nr 8 ülevaatuse teostas Xxxx OÜ,

kahjustada oli saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-, köögi- ja elutoalagi ning korteri

remondi osas koostas hinnapakkumise Xxxx OÜ kogusummas 4167,90 eurot. Korteri remondi

ajal, so perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas kindlustusvõtja perega ajutist elukohta ning

eluruumi üürilepingu järgi oli üürikulu 1400 eurot. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju

kokku summas 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63), millest 1400 eurot oli ajutise elukoha

üürikulu, 4153,63 eurot (1598+2555,63) korteri parandamise kulu. Avaldaja nõude suuruseks on

5467,90 eurot (so ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud kulu 4167,90- 100

eurot omavastutus). Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva

veepüstiku lekkest, esitas avaldaja 21.08.2024 asjast puudutatud isikule kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju

hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 04.09.2024. Asjast puudutatud isik avaldajale

kahju ei hüvitanud. Seega leiab avaldaja, et olukorras, kus kahju sai alguse kaasomanike

kaasomandis olevast veetoru purunemisest, siis tuleb kahjunõue esitada korteriühistule ja

viimasel lasub hoolsuskohustus veevarustussüsteemi seisundi jälgimise ja korrashoiu osas (dtl 2-

9).

04.02.2026 esitas avaldaja alternatiivselt nõude A Si, M Si ja A Si vastu (puudutatud isik II).

Avaldaja selgitas, et A J tunnistas 03.02.2026 kohtuistungil, et korteris nr x oli veetoru

murdunud. Avaldajale ei ole teada toru murdumise põhjus. Avaldaja jääb selle juurde, et

murdunud toruosa oli kaasomandis ning sellisel juhul saab kahjunõude esitada KÜ-le. Kui

kohus jätab avaldaja nõude KÜ vastu rahuldamata, siis soovib avaldaja esitada alternatiivse

kahjunõude korter x ühisomanikele, so välja mõista A Silt, M Silt ja A Silt solidaarselt avaldaja

kasuks: kahju 5467,90 eurot (põhinõue); viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 04.02.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni (dtl 325-326).

Puudutatud isiku I vastus

2. Puudutatud isik palub avalduse rahuldamata jätmist. Puudutatud isik leidis, et avaldus on

esitatud vale isiku vastu, kuna KÜ ei ole oma kohustusi rikkunud. Avaldaja tõenditega on

tõendatud, et veekahjustus tekkis korteris nr x korteris nr x toimunud remonttööde käigus

veetoru mehaanilise vigastamise tagajärjel ning sellest tulenevalt ei ole kahju eest vastutavaks

isikuks puudutatud isik, vaid korteri nr x omanik (vt KÜ põhikirja p 4.2.3, 4.2.9, 4.2.13 ühistu

liikme kohustusi). Avaldaja väide, et korteriomanike kaasomandis olev veetoru lekkis ja

järelikult ei olnud veevarustussüsteem korras ja puudutatud isik rikkus hoolsuskohustust (KrtS §

34 lg 2), on tõendamata. Avaldaja kahjunõue on ebamõistlikult suur. Üürikulu on üürilepingu

järgi 1400 eurot, üüriobjektiks oli Rakvere tee x, xxxx, kahekordne maja pindalaga 140 m2, mis

on kaks korda suurem, kui remondis olnud korter, mille suuruseks on 62,5 m2 ning OÜ Xxxx

17.04.2024 aktis on kirjas, et korter oli elamiskõlblik. Lisaks märkis puudutatud isik, et Rohuaia

tn 18 maja renoveeriti Kredexi toetusega täies mahus 2018, elamus vahetati välja kogu

veevarustuse torustik, kanalisatsioon, keskküttesüsteem jne. Ehitustööde teostamiseks telliti

projekt, mille kiitis heaks Kredex, ehitustöid teostas Xxxx AS, torustikega tegeles Xxxx OÜ,

ehitusjärelevalve eest vastutas A S. Põhitööd teostati 2018.a jooksul, osaliselt ka 2019. Seega on

puudutatud isik täitnud oma seadusest tulenevat kohustust elamut ja selle süsteeme remontida

ning korras hoida. Kokkuvõtvalt, puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud, seda ei ole

avaldaja tõendanud. Korteri nr x veekahjustused on tingitud korteri nr x omaniku tellitud ja

tehtud remonttööde käigus mehaaniliselt purunenud veetoru purunemise tõttu, seega on nõude

esitamine korteriühistu vastu põhjendamatu ning avaldaja nõue tuleb jätta rahuldamata (dtl 86-

89).

Kui korteriomanik lõhub (kasvõi kogemata) tema korteris asuva veetoru, ei vastuta selle eest

korteriühistu. Selline käsitlus oleks ka ebaõiglane kõigi teiste korteriomanike suhtes, kes ei ole

kahju tekitanud ega pea seetõttu korteriühistu kaudu vastutama teise korteriomaniku poolt

tekitatud kahju eest. Vastutus ei sõltu ka sellest, kas korteriomanik lõhkus kaasomandisse või

eriomandisse kuuluva veetoru. Siinkohal märgib puudutatud isik, et avaldaja ei ole ka

tõendanud, kas lõhutud toru kuulus kaasomandisse või eriomandisse, kuid nagu puudutatud isik

on menetluses korduvalt viidanud, ei oma see asjaolu käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades

õiguslikku tähendust, kuivõrd tõendamist on leidnud korteriomaniku poolt KrtS § 31 lg 1 p 1

kohustuse rikkumine, mis on tema vastutuse aluseks. Asjas olemasolevate tõenditega on üheselt

tõendatud, et veekahjustus tekkis korteris number 8 ülemises korteris nr 10 toimunud

remonttööde käigus veetoru mehaanilise vigastamise tagajärjel ning seega vastutab tekkinud

kahju eest korteri nr x omanik(ud) mitte korteriühistu. Puudutatud isik on käesolevas menetluses

tõendanud, et korteriühistu on täitnud elamu ja selle süsteemide remontimise ja

korrashoiukohustust korrektselt. Vastavalt puudutatud isiku 1 põhikirja punktile 4.2.3. on ühistu

liige kohustatud hoidma korterit korras ja hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Põhikirja punkt 4.2.9 kohaselt

on ühistu liige kohustatud hüvitama ühistule ja teistele korteriomanikele tekitatud kahju

seaduses sätestatud korras juhul, kui ta on rikkunud ühistule või selle liikmetele kuuluvat vara.

Lisaks kohustab põhikirja punkt 4.2.13 ühistu liiget mitte ehitama ümber ilma üldkoosoleku

kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi. 2025 mai kuus

kinnisvaraportaalides avaldatud Rohuaia 18-x korteri müügikuulutuse juures olevatelt fotodelt

on üheselt tuvastatav, et korter x omanik on vannitoas teostanud omavolilisi ümberehitustöid, sh

lae alla paigaldatud veetorud ja veemõõtja, teine veemõõtja asub WC-poti vastasseina. Korter x

omanik ei ole sellisest ümberehitusest ühistut teavitanud ega luba küsinud. Seega on korter x

omanik rikkunud Korteriühistu Rohuaia 18 põhikirja punkti 4.2.13, s.o on ühistu liikme kohustus

mitte ehitama ümber ilma üldkoosoleku kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustus- ja

kanalisatsioonisüsteemi. U S, kes oli korteriühistu juhatuses perioodil 27.03.2018- 24.09.2024

(sh korterelamu renoveerimise ajal), 06.10.2025 e-kirjas on kinnitatud, et „krt x siseremondi

töödest ei ole ühistut informeeritud, ei seinte eemaldamist, ei veetorude ümber tõstmist jne. Ei

ole informeeritud ja ei ole ka ühistu poolt mingeid eraldi tööde teostamist tellitud“. Lisaks

sellele, et korteriühistu ei vastuta korteris 8 tekkinud veekahjude eest, on avaldaja poolt esitatud

nõue ka ebamõistlikult suur. Kokkuvõtteks märgib puudutatud isik, et korteriühistu ei ole

käesoleval juhul oma kohustusi rikkunud, avaldaja ei ole vastavat asjaolu ka tõendanud,

menetluses esitatud tõenditega on tõendatud, et korteri nr 8 veekahjustused tekkisid korteris nr x

teostatud remonttööde käigus veetoru mehaanilise purunemise tõttu, seega on nõude esitamine

korteriühistu vastu põhjendamatu ning avaldaja nõue puudutatud isik 1 vastu tuleb jätta

rahuldamata (dtl 343-348).

Puudutatud isikute II vastus

3. Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldus on esitatud õigesti Rakvere linn Rohuaia tn 18

korteriühistu vastu ning ei nõustu sellega, et nemad vastutavad kahju tekitamise eest. Kui kohus

peaks siiski leidma, et puudutatud isikud peavad tekitatud kahju hüvitama, ei nõustu nad

avalduses märgitud kahjusummaga ja leiavad, et see on põhjendamatult suur. Käesolevas asjas

ei ole vaidlust selles, et 18.03.2024.a. Rakvere, Rohuaia tn 18-x korterile on veekahju tekitatud,

kuid vaidlus on selles, kas tekitatud kahju eest vastutab korteriühistu või korteri x

ühisomanikud. Puudutatud isikud nõustuvad avalduses märgituga, et purunenud toru oli

kaasomandis. Käesoleval juhul asus purunenud veetoru kaasomandisse kuuluvas välisseinas, vett

ei olnud võimalik korterist kinni keerata, vaid kraan asus keldris ning sulgeda oli vaja kogu

püstaku vesi. Puudutatud isik 1 on oma vastuses märkinud, et avaldaja poolt avaldusele lisatud

Xxxx OÜ 17.04.2024.a. hinnangu põhjal on kahju põhjuseks torustiku leke ülemisest korterist nr

x ja vea põhjuseks mehaaniline kahjustus ning sellest tulenevalt on avaldaja poolt esitatud

tõenditega üheselt tõendatud, et veekahjustus tekkis veetoru mehaanilise vigastamise tagajärjel

ja selle eest vastutavad korteri nr x ühisomanikud. Puudutatud isikud sellega ei nõustu.

Arusaamatu on, millest nähtuvalt Xxxx OÜ sellise hinnangu andis, kuna ülevaatus teostati

üksnes korteris nr x ja see ei hõlmanud korterit nr x. Ülevaatuse eesmärk oli fikseerida korteris

nr x tekkinud veekahjustused, mitte veekahju põhjus ning eeldatavalt puudus Xxxx OÜ-l selleks

ka pädevus. Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu avaldanud, et ühistut teavitati

veekahjust 28.03.2024.a. A S avaldab, et teavitajaks oli tema. Ühistu on küll oma kirjalikus

vastuses PZU kindlustusele teatanud, et kahjujuhtumi tekkepõhjuseks oli veetoruleke, mis asus

korteri nr x ülakorrusel, kuid selleks, et selgitada täpne põhjus välja, mille tulemusel leke tekkis,

ühistu midagi ette ei võtnud ega ka ühtegi spetsialisti välja ei kutsunud. Puudutatud isikud 2

soovivad rõhutada ka asjaolu, et kuigi aastatel 2018-2019 toimus korterelamu renoveerimine,

mille käigus teostati ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku töid, ei anna eelnimetatu garantiid, et

mõni torudetail võib sellest hoolimata aastal 2024 puruneda. Puudutatud isikud on ka

seisukohal, et esitatud kahjunõue on põhjendamatult suur. Ainuüksi korteri nr x omaniku

üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot. Üürilepingust nähtuvalt sõlmiti üürileping

perioodiks 16.06.- 22.06.2024.a., s.o. üheks nädalaks ning tegemist oli elamuga. OÜ Xxxxi

poolt koostatud ülevaatusaruandes on fikseeritud, et korter on elamiskõlblik Seetõttu on

ebamõistlik nõuda üürikulu hüvitamist 7 päeva eest summas 1400 eurot. Analoogsete korterite

üürihinnad Rakvere linnas on ühes kuus ca 300 eurot. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada

on saanud kipsist laed vannitoas, magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem

kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes

lagede taastamiseks tehtud tööd summas 4167.90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid

(dtl 273-277).

Tunnistaja A J kinnitas 03.02.2026 toimunud kohtuistungil, et kogu tema töö seisnes selles, et

pani seina seest väljas olevale torule pimeda ette ning ei süvenenud sellesse, mis põhjusel toru

võis puruneda. Tunnistaja avaldas, et ei oska täpselt öelda, kas toru oli kas murdunud või oli

mingi raskus peale kukkunud, arvas, et sinna oli vastu mindud. Kuid tunnistaja kinnitas ka seda,

et kindlalt ta väita, miks toru purunes, ei saa ning tegu on üksnes tema oletustega. Puudutatud

isikud 2 peavad vajalikuks selgitada, et istungil uuritud foto (digitoimiku lk 12), kus hoitakse

käes torujuppi, ei ole tehtud toru purunemise päeval, vaid hiljem, tõenäoliselt sel päeval, kui

korteriühistu esindaja käis korterit üle vaatamas. Puudutatud isikud 2 soovivad rõhutada, et

kuigi korteris toimus remont ning korteriühistu väitel tehti korteris nr x omavolilisi

ümberehitustöid ning ainuüksi sel põhjusel tulnud järeldusele, et remonttööde käigus lõhkus

korteriomanik ka veetoru, puudutasid ümberehitustööd vaheseinte mahavõtmist, purunenud toru

asus aga välisseinas, mida renoveerimistööde käigus ei muudetud. Puudutatud isikud on

eeltoodust tulenevalt seisukohal, et purunenud toru puhul oli tegemist kaasomandisse kuuluva

esemega. Kui kohus leiab siiski, et puudutatud isikud peavad tekitatud kahju hüvitama, ei nõustu

nad avalduses märgitud kahjusummaga ja leiavad, et see on põhjendamatult suur. Ka oma

varasemas seisukohas on puudutatud isikud avaldanud, et ainuüksi korteri nr x omaniku

üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot, mis on põhjendamatu. Puudutatud isikud 2

esitavad väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite

üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku 300-380 eurot, seega keskmiselt 340 eurot

kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80 eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et kuigi avaldaja

kindlustusandjana nõustus hüvitama korteri nr x omanikule ebamõistlikult suure üürikulu, ei ole

põhjendatud selle sissenõudmine puudutatud isikutelt. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada

on saanud kipsist laed vannitoas, magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem

kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes

lagede taastamiseks tehtud tööd summas 4167.90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid.

Arvestades eeltoodut ning 24.10.2025.a. avaldatud seisukohti, puudutatud isikud 2 ei tunnista

nende vastu alternatiivselt esitatud kahjunõuet ning paluvad selle jätta rahuldamata (dtl 332-

335).

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-

s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega

on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) §

173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku

õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult I, so Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu,

alternatiivselt puudutatud isikultelt II, so korteriomandi ühisomanikud A S, M Sja A S, kahju

hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11): kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja

vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103

lg 1); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4). Kahjustatud korteri omanikul on kolleegiumi senise praktika järgi võimalik nõuda kahju

hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi

esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna

kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka

Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; Riigikohtu 21. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks

esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise

korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma

kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. KrtS § 31 lg 1 p

1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu

kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja

kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus).

Kolleegium leiab, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras

eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme

korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5

kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul

kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu

kohustus). Kolleegiumi arvates tähendab korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus

eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut

kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust. Korteriomanike vastutus oma

kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud

valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115

jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt

korteriomanikuga (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51)

juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2

kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus).

Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike

ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa

eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine

korteriomanike määratud seisukorras. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja

§ 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt otsuse p 13). Kolleegium leiab, et olukorras, kus

kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja

ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi

rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Kahju

all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg

2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa

esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema

ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle

korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on

tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku

korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse rikkumisest, nõuda

selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg

5 teise lause alusel. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui kahju tekitanud

asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud

korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla

võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu

põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine

on vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25

ja 49). Eeltoodu kohaldub ka olukorras, kus kahju hüvitamist nõutakse korteriühistult. Asja

lahendamisel tuleb arvestada, et hüvitise saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt,

kellelt seda on nõutud (RKTKo 2-18-13649, p 13, 16, 17, 21, 23).

Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

6. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veekahju sai alguse Rakvere, Rohuaia tn 18 korterist x.

Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil

Rakvere, Rohuaia tn 18-x. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on A K. Kindlustuslepingus on kokku lepitud

omavastutus 100 eurot. 18.03.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate (dtl 47-50, 51-52).

Kahjustada saanud korteri nr x vaatas üle Xxxx OÜ ja hinnapakkumise remondiks koostas Xxxx

OÜ summas 4167, 90 eurot (dtl 64-68, 69-72). Avaldaja hüvitas kahju ja esitas korteriühistule

kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 04.09.2024 (dtl 20-21,

22-23). Kahju on hüvitamata.

7. Menetlusosalistel on vaidlus selles, kes on oma kohustust rikkunud ja seeläbi kes kahju eest

vastutab, misjärel ka kahju nõude suuruses.

Avaldaja seisukoht on, et kahju tekkis korteris nr x asuval toruosal, mis on kaasomandi osa

(tõendid, dtl 10-11, 12-14, 317-322). Avaldaja saab eeldada, et KÜ on oma kohustust rikkunud,

sest veeleke sai alguse kaasomandis olevat toruosast. Avaldaja leiab, et kuna korteriomanike

kaasomandis olev veetoru lekkis, siis järelikult ei olnud veevarustussüsteemi korras ning

korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust- hoida korras korteriomandite

kaasomandi osa ese (KrtS § 34 lg 2). Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ

ei hoidnud korras kaasomandis olevat veetoru) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju

(korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomandis

olev veetoru ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud.

04.02.2026 esitas avaldaja alternatiivselt nõude korteri ühisomanike A Si, M Si ja A Si vastu

(puudutatud isikud II). Avaldaja selgitas, et A J tunnistas 03.02.2026 kohtuistungil, et korteris nr

x oli veetoru murdunud. Avaldajale ei ole teada toru murdumise põhjus. Avaldaja jääb selle

juurde, et murdunud toruosa oli kaasomandis ning sellisel juhul saab kahjunõude esitada KÜ-le.

Kui kohus jätab avaldaja nõude KÜ vastu rahuldamata, siis soovib avaldaja esitada alternatiivse

kahjunõude korter x ühisomanikele.

7.1. Menetlusosaliste seletuste ja asjas olemasolevate tõendite alusel on tuvastatav, et 18.03.2024

sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt ülemine naaber, korter nr x omanik

A (perekonnanime ei tea) teostab juba pikemat aega vannitoas remonti ning täna hommikul

juhtus tal midagi seoses torutöödega, millest tulenevalt jooksis minu korterisse, nr x, läbi

küproklae rohkelt vett. Korteris nr x juhtus midagi, millest tulenevalt jooksis korterisse nr x vesi.

Vett tuli vannitoalaest, esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest (kahjuteade, dtl 51-52).

Korteriühistu vastuse kohaselt on korteriühistu Rakvere, Rohuaia 18 on kahjujuhtumist teadlik

(teate saime 28.03.2024); kahjujuhtumi tekkepõhjus oli veetoruleke, mis asus korter x

ülakorrusel; kahjujuhtumi tekkekohaks oli korter nr x sai veekahju alguse korterist x, kus

purunes veetoru (dtl 63). Kahjustada saanud korteri nr x vaatas üle Xxxx OÜ 17.04.2024.

Aruande kohaselt on kahjujuhtumi kuupäev 18.03.2024, kahju põhjuseks on torustiku leke

ülemisest korterist nr x, asukoht ei ole varjatud, vea põhjuseks mehaaniline kahjustus (dtl 64-68).

Esitatud on fotod korterist x, kus on näha seina seest väljuv toruots, mis on suletud korgiga, ning

purunenud toruosa koos korteri sisendkraaniga (dtl 12-14). Kahjustada saanud veetoru parandas

A J, kes on selgitanud, et: „Mulle tuli kõne 18.04.2024 A Silt, et on purunenud veetoru Rohuaia

18-x, Rakvere linn. Läksin samal päeval kohale ja teostasin toru paranduse. Mina ei tea kas toru

purunes ehitustööde käigus. Nägin, et mingi ehitustegevus käib korteris. Katki oli seina seest

tulev toru mis läks veearvestisse (dtl 10-11). Eeltoodust nähtuvalt on märgitud kuupäevaks

18.04.2024, kuigi kahjujuhtumi kuupäev on 18.03.2024, kuid millise puhul on tegemist ilmselge

ebatäpsusega, sest ka A S on istungil selgitanud, et see oli 2024 märtsi kuu, kui Antil see õnnetus

juhtus, ta kutsus mind appi, mina helistasin tuttavale torumehele, et ta paneks vee kinni (dtl 206-

207), millest tulenevalt ja koostoimes teiste asjas olemasolevate tõenditega saab asuda

seisukohale, et A J käis korteris nr x toru parandamas 18.03.2024 mitte 18.04.2024. A S on veel

selgitanud, et kui tema korterisse jõudis, siis tema vend Anti koristas vett aga vett ei jooksnud

enam, veekraan oli all keldrist kinni pandud. Selgitab ka: „Mis täpselt juhtus, ma ei tea. A mulle

ei seletanud, mis ta seal tegi või ei teinud. Ütles, et juhtus õnnetus, et toru läks katki. Ta oli seal

uputanud. Tal oli vett tulnud ja siis ta oli toru ise kinni saanud, sealt alt keldrist. Kui maja väljast

renoveeriti, siis pandi ka uus kanalisatsioon ja need torud, kõik tehti selles suhtes ära. Peale seda

tegi vend vannitoas uuesti remonti, ta hakkas seal seinu tegema, uued seinad pidi tegema, tegi

karkassi. Kuidas ta läks vastu millegagi või mis ta tegi seal täpselt, ma ei oska öelda.

Laiendamine ei oleks tohtinud torule midagi teha. Kui need seinakaikad kuskile sinna vastu ei

lennanud, kui ta seda tegi, ma ei tea. Toru oli välisseinas, alt külmaveetoru“ (dtl 206-208, 213).

A S kinnitab, vaadates fotosid (dtl 12-14), et noorema venna sõnul sealt see vesi tuli ning sinna

ette torumees pani pimeda. Ta rääkis sellest valgest torust, mis pildil näha on ja tuleb vannitoa

seina seest ning sein on maja välissein. Fotod on tehtud sellest ajast (dtl 209-210).

Täiendavalt on A J üle kuulatud tunnistajana. Tunnistajale on näidatud tsiviilasjas olemasolevaid

tõendeid, so tema vastuskirja, dtl 10-11 ja fotosid, dtl 12-14. A Je ütluste kohaselt: „Talle

helistati, et toru on katki ja on vaja parandada. Seinast oli üks katkine toru väljas ja ta parandas

selle toruotsa niimoodi ära, et nad saaksid uuesti vee järgi lasta ja sellega tema töö piirnes. See

toru, mis seina seest väljas oli, sinna sai pime ette pandud ja oligi kogu minu töö. Täna ma ei

oska öelda, kas oli murdmine olnud või mingi raskus peale kukkunud. See polnud ise puru

läinud, see on mingil põhjusel läinud. Tegemist oli mehaanilise vigastusega. Mäletan seda, et

toru oli seinast, toruots oli katki. Toru oli põrandal. Ei tea kas see toruosa, mis katki oli, oli

püstaku osa või korteriomandi osa. Nad olid selle vee kuskilt enne mind kinni pannud ja avasid

ka ise. Tema tööosa oli toruots pimedaks teha. Üleval keskel algab toru liitmikuga, siis on

sulgkraan ja mudapüüdur, seal pihus on juba veearvesti otsik, tegemist on tänapäevase toruga.

Katki oli toru, mis läks veearvestisse. Ei olnud liitmiku lahti tulek, oli keskelt purunenud. Pidi

mingi deformatsioon olema. Minu oletus on see, kuidas see toru purunes, kuna seal mingid

remonttöid ja ehitustöid tehti“ (dtl 317-322).

A S kinnitab, vaadates fotosid (dtl 197, 198), et korter jäigi nii nagu piltidel ning see on korteri

tänane seis, samamoodi nägi see välja ka siis, kui torumees kutsuti (dtl 210).

2025 mais kinnisvaraportaalis (xxxx) avaldatud Rohuaia 18-x korteri müügikuulutuse juures

olevatelt fotodelt (dtl, 197, 198, mida ei ole vaidlustatud) on tuvastatav, et korter x omanik on

vannitoas teostanud ümberehitustöid Ümberehitustööd ei ole kooskõlas kortermajas ühiselt

teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonitöödega, mis teostati korterelamu renoveerimistööde

käigus 2018-2019 ja korter x omanik ei ole sellisest ümberehitusest ühistut teavitanud ega luba

küsinud (dtl 197, 198, 107-136, 233-255, 288-291). U S, kes oli korteriühistu juhatuses perioodil

27.03.2018- 24.09.2024 (sh korterelamu renoveerimise ajal), 06.10.2025 e-kirjas on kinnitatud,

et „Maja renoveerimise käigus vahetati ainult kaasomandisse kuuluv torustik. Korteris sees

olevate torude vahetamist, parandamist, ümbertõstmist jne ei tellitud. Ja ei olnud ka ette nähtud.

Veetrassi kraanid on keldris. Sisekraanid asuvad korterites. Samas püstakus kus on uus torustik

on paarkümmend cm toru, sisekraanid, veemõõtjad ja veemõõtjatest edasi korterite veetorustik.

Veemõõtjad, toruühendused ja sisekraanid on uued, korterite sisetorusid ei vahetatud. Eraldi

siseremonti ei tehtud. Krt x siseremondi töödest ei ole ühistut informeeritud, ei seinte

eemaldamist, ei veetorude ümber tõstmist jne. Ei ole informeeritud ja ei ole ka ühistu poolt

mingeid eraldi tööde teostamist tellitud“ (dtl 256, 284, 285, 286).

7.2. Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla

jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad

korteriomandi eriomandi esemel või mitte (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-18-13649/57, p 14). Riigikohus on varasemalt leidnud, et korteriomanike kaasomandis on

vähemalt üldjuhul ka kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteem (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-

d 45 ja 48). Ka on Riigikohus 09.05.2025.a. lahendi nr 2-21-11325 punktis 14.5 märkinud, et

sarnaselt elamu tehnosüsteemidega, kuuluvad kaasomandi eseme koosseisu need seinad, mille

eemaldamine kahjustaks kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi. Sellised on eelkõige

ehitise põhikonstruktsioonide hulka kuuluvad välispiirded ja kandvad seinad, samuti eriomandi

eset teistest eriomandi esemetest ja kaasomandi esemest lahutavad piirdeseinad.

Eeltoodu, so p-s 7.1 tuvastatu alusel, asub kohus seisukohale, et korteris nr x purunes veetoru,

mis on korteriomandi eriomandi piires osa kaasomandisse kuuluvast torustikust. Kohus leiab, et

purunenud veetoru on ühise veevarustussüsteemi osa. Veevarustussüstemi korrashoiu tagamise

ja korrasoleku kontrollimine on korteriühistu kohustuseks KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1 alusel.

Kohus nõustub avaldajaga selles, et kui veeleke sai alguse kaasomandis olevat toruosast, siis

saab eeldada, et korteriühistu on oma kohustust rikkunud ning seeläbi tekib üldjuhul ka vastutus.

Kohtu hinnangul on käesolevas vaidluses korteriühistu selle eelduse ümber lükanud. Tuvastatult,

so p-s 7.1 esitatud tõenditega, eeskätt tunnistaja ütlustega, mis haakuvad ka puudutatud isiku A

Si selgitustega, saab asuda seisukohale, et veetoru purunemise ajal tegi endine korteriomanik

korteris nr x remonti, mille käigus lõhkus (täpsustamata viisil) veetoru. Puudutatud isikud II on

leidnud, et kuigi aastatel 2018-2019 toimus korterelamu renoveerimine, mille käigus teostati ka

vee- ja kanalisatsioonitorustiku töid, ei anna eelnimetatu garantiid, et mõni torudetail võib sellest

hoolimata aastal 2024 puruneda. Kohus nõustub sellega, kuid leiab, et käesolevas asjas on

leidnud tuvastamist, et korteriomanik oma tegevusega lõhkus toru, mitte toru ei purunenud muul

viisil, so näiteks ühendusest lahtimineku tõttu. Puudutatud isikud II on ka avaldanud, et ühistut

teavitati veekahjust 28.03.2024.a. A S avaldab, et teavitajaks oli tema. Ühistu on küll oma

kirjalikus vastuses PZU kindlustusele teatanud, et kahjujuhtumi tekkepõhjuseks oli veetoruleke,

mis asus korteri nr 8 ülakorrusel, kuid selleks, et selgitada täpne põhjus välja, mille tulemusel

leke tekkis, ühistu midagi ette ei võtnud ega ka ühtegi spetsialisti välja ei kutsunud. Kohtu

hinnangul ei saa korteriomanik vabandada enda rikkumist sellega, et korteriühistu ei kutsunud

välja spetsialisti. Puudutatud isikud II on seisukohal, et xxxx OÜ ülevaatus teostati üksnes

korteris nr x ja see ei hõlmanud korterit nr x. Ülevaatuse eesmärk oli fikseerida korteris nr x

tekkinud veekahjustused, mitte veekahju põhjus ning eeldatavalt puudus Xxxx OÜ-l selleks ka

pädevus. Kohus nõustub sellega, et ülevaatus toimus üksnes korteris x ning otseselt sellest

tõendist ei saa teha järeldust veekahju põhjuse kohta, kuid teised esitatud tõendid annavad kohtu

järelduse tegemiseks aluse. Asjaolu, et xxxx OÜ-l ei olnud pädevust, ei ole puudutatud isikud II

tõendanud. Puudutatud isikud II on peale istungit selgitanud, et istungil uuritud foto (dtl 12), ei

ole tehtud toru purunemise päeval, vaid hiljem, tõenäoliselt sel päeval, kui korteriühistu esindaja

käis korterit üle vaatamas. Puudutatud isikud II ei ole selgitanud, mida vaidluse mõttes sellega

soovitakse selgitada, samuti ei ole esitatud väite tõendamiseks muid tõendeid, mistõttu loeb

kohus selgituse/väite paljasõnaliseks ja sellega ei arvesta.

Kohus nõustub korteriühistuga selles, et kui korteriomanik lõhub (kasvõi kogemata) oma

korteris asuva veetoru, ei vastuta selle eest korteriühistu. Seega tuleb käseoleval juhul lugeda

tuvastatuks, et kahju põhjustajaks oli korteri nr x endine omanik, kes lõhkus veetoru. Oma

tegevusega rikkus korteriomanik KrtS § 31 lg 1 p 1, mille järgi on korteriomanik kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi

eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus).

Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma

eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule.

KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5

kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul

kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu

kohustus). Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul on nii korteriomandi eriomandi

korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme

kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku

kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või

rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning

viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju

korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma

kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi

korteriühistult (2-18-13649, p 16, 18). Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et Rohuaia 18

korter x omanik rikkus nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustust kui ka kaasomandi

alalhoiu kohustust ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustust, lõhkudes oma korteris veetoru, mis tõi kaasa alumises

korteris veekahjustused. Täidetud on VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 2 ja 4 eeldused. Riigikohtu

11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste

üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks

naaberkortereid. Korteriomanikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veetoru lõhkumise korral

võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 103 teise

lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise

ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Korteriomanik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on

vabandatav. Seega pole puudutatud isikud II oma vastutuse eeldust ümber lükanud, mistõttu

vastutavad puudutatud isikud II Rohuaia tn 18-x korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS §

492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku

nõue teise korteriomaniku vastu. Kuna eelnevaga on tuvastatud, et puudutatud isikule I, so

Rakvere linn, Rohuaia tn 18 korteriühistu, ei saa omistada kohustus(t)e rikkumist, siis ei vastuta

korteriühistu kahju eest. Kohus lisab, et kui ka ei oleks tuvastatud, et oma kohustust rikkus

korteriomanik, siis on kohtu hinnangul korteriühistu esitanud asjas tõendid (korterelamu

reonstrueerimise dokumentatsioon, dtl 107-136, 233- 255) selle kohta, et ta on vajalikul määral

oma hoolsuskohustust KrtS § 34 lg 2 mõttes täitnud.

Eeltoodust tulenevalt jääb AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) avaldus Rakvere linn,

Rohuaia tn 18 korteriühistu vastu kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata. Kuna puudutatud isik I

ei rikkunud oma kohustusi, ei esine ka põhjuslikku seost puudutatud isiku I rikkumise ja Rohuaia

tn 18-x omanikule tekkinud kahju vahel. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik I ei vastuta

avaldaja ees ei iseseisvalt ega solidaarselt puudutatud isikutega II.

7.3. Avaldaja on esitanud alternatiivselt nõude puudutatud isikute II, so korteriomandi

ühisomanike A Si, M Si ja A Si vastu kahjuhüvitise 5467,90 euro (põhinõue) saamiseks ja

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 04.02.2026 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni väljamõistmiseks. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikud II

vastutavad Rohuaia tn 18-x korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on

korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue teise

korteriomaniku vastu.

Menetlusosalistel on vaidlus kahju nõude suuruse üle. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju

hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige

asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on

selgitanud, et kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on

maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta

kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14).

Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk

hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla

paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt

taastada endist olukorda. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et kindlustusvõtjal ei pruugi olla

võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt olukorras, kus korteri taastamisel

paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes

otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei

täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist

lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse

taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see,

kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada. Riigikohus on VÕS § 132

lg 3 esimese lause kohaldamise kohta selgitanud ka, et asja kordategemiseks vajaminevate

kulutuste suuruse tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise

tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab

esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt Riigikohtu

03.04.2013 otsust tsiviilasjas 3-2-1-19-13, p 13). Samas on selgitatud, et kuigi avaldajale läks

hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise

nõue puudutatud isiku vastu (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 34), ei tähenda see, et

puudutatud isik vastutab avaldaja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses.

Avaldaja on esitanud omapoolsed tõendid nii kahju kindlakstegemise kui ka kahju suuruse ja

kahjuhüvitise tasumise kohta. Tõendina on esitatud 18.03.2024 kahjuteade nr xxxx, millest

nähtuvalt vett tuli vannitoalaest, esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest. Lagi on

soojustatud, vist villaga (100% kindel ei ole). Väljavahetamist vajavad kindlasti laed, seinade

seisukorda hetkel öelda ei oska (mõned seinad samuti küprokist). Väljavahetamist võivad vajada

ka valgustid (dtl 51-52). Kahjustada saanud korteri nr x ülevaatuse teostas Xxxx OÜ, millest

nähtub, et kahjustada oli saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-, köögi- ja elutoalagi.

Märgitud on, et lagede avamise käigus tuleks kontrollida ka seina ülaosad. Korter on

elamiskõlblik (dtl 64-68). Korteri remondi osas koostas hinnapakkumise Xxxx OÜ kogusummas

4167,90 eurot. Hinnapakkumises on tööde nimekirjas esiku/elutoa, WC/vannitoa, magamistoa

tööd ja materjalid ning transport (dtl 69-72). Avaldaja on selgitanud, et korteri remondi ajal, so

perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas kindlustusvõtja perega ajutist elukohta. Üüriobjektiks oli

xxxx asuv maja ja üürikulu oli 1400 eurot (dtl 31-34). Avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale

kahju kokku summas 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63, dtl 27-29), millest 1400 eurot oli

ajutise elukoha üürikulu, 4153,63 eurot (1598+2555,63) korteri parandamise kulu.

Maksekorraldustelt (dtl 27) nähtuvalt on 1598 eurot kantud A Kle, selgitusena märgitud: hüvitis

xxxx, majutus, koristus, vigade parandus. Maksekorralduselt (dtl 28) nähtuvalt on 2555,63 eurot

kantud OÜ-le Xxxx, selgitus: arve 240955 ja maksekorralduselt (dtl 29) nähtuvalt on 1400 eurot

kantud A Kle, selgitus: hüvitis xxxx üürikulu. Avaldaja nõude suuruseks on 5467,90 eurot (so

ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud kulu 4167, 90- 100 eurot omavastutus,

kindlustusleping, dtl 47-50).

Puudutatud isikud II ei nõustu avalduses märgitud kahjusummaga ja leiavad, et see on

põhjendamatult suur. Korteri nr x omaniku üürikulu hüvitamist nõutakse summas 1400 eurot,

mis on põhjendamatu. Puudutatud isikud II on esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee,

millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku

300-380 eurot (dtl 336-337), seega keskmiselt 340 eurot kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80

eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et kuigi avaldaja kindlustusandjana nõustus hüvitama

korteri nr 8 omanikule ebamõistlikult suure üürikulu, ei ole põhjendatud selle sissenõudmine

puudutatud isikutelt. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjustada on saanud kipsist laed vannitoas,

magamistoas, koridoris, köögis, elutoas. Täpsemalt ja rohkem kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka

lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Seega on üksnes lagede taastamiseks tehtud tööd

summas 4167, 90 eurot ülepaisutatud ja põhjendamatult kallid.

Puudutatud isikud leiavad, et ülevaatusaruandes täpsemalt kahjustusi fikseeritud ei ole. Ka

lisatud fotodelt muid kahjustusi ei nähtu. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt esitatud tõendid

kahju suuruse hindamiseks omavahel seostatavad. Kahjuteatest nähtub, et vett tuli vannitoalaest,

esiku/köögi/elutoalaest ning magamistoalaest. Lagi on soojustatud, vist villaga (100% kindel ei

ole). Väljavahetamist vajavad kindlasti laed, seinade seisukorda hetkel öelda ei oska (mõned

seinad samuti küprokist). Väljavahetamist võivad vajada ka valgustid (dtl 50-51). Xxxx Ehitus

OÜ ülevaatusaruandest nähtuvalt, on kahjustada saanud vannitoa-, magamistoa-, koridori-,

köögi- ja elutoalagi. Märgitud on, et lagede avamise käigus tuleks kontrollida ka seina ülaosad.

Esitatud on ka fotod, millest nähtub kahju ulatus (dtl 64-68). Xxxx OÜ hinnapakkumises (dtl 69-

72) esitatud tööde nimekiri vastab ülevaatusaruandes kajastatud kahjustuste ulatusele.

Puudutatud isikud ei ole eelolevate tõendite ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud.

Avaldaja on selgitanud, et korteri remondi ajal, so perioodil 16.06.2024-22.06.2024 vajas

kindlustusvõtja perega ajutist elukohta. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustuskaitse ka ajutise

elukoha üürikulu eest summas 6000 eurot (dtl 47-50). Esitatud üürilepingust nähtuvalt oli

üüriobjektiks maja asukohaga xxxx, üüriperiood 16.06-22.06.2024 ja üürikulu 1400 eurot (dtl

31-34). Xxxx OÜ ülevaatusaruandest nähtub, et korter on elamiskõlblik, kuid esitatud fotode

alusel on võimalik asuda seisukohale, et remondi ajal korterit siiski eesmärgipäraselt kasutada ei

saanud (dtl 64-68). Ka tööd, mida korteris tehti olid kohtu hinnangul sellised, mille tegemise ajal

ei ole võimalik korteris elada. Samas nõustub kohus puudutatud isikute seisukohaga, et kuigi

avaldaja kindlustusandjana nõustus hüvitama korteri nr 8 omanikule üürikulu 1400 eurot, ei ole

põhjendatud selle sissenõudmine puudutatud isikutelt. Puudutatud isikud on esitanud tõendina

väljavõtte kinnisvaraportaalist KV.ee, millest nähtuvalt jäävad analoogsete korterite, so

kahjustada saanud korteri, üürihinnad Rakvere linnas ühes kuus vahemikku 300-380 eurot (dtl

336-337), seega keskmiselt 340 eurot kuus, mis 7 päeva eest oleks ca 80 eurot.

Avaldaja on esitanud tõendid, so maksekorraldused kahju hüvitamise kohta (dtl 27-29).

Maksekorralduste alusel on avaldaja poolt hüvitatud 5553,63 eurot (1400+1598+2555,63),

millest 1400 eurot oli ajutise elukoha üürikulu ja 4153, 63 eurot (1598+2555,63) korteri

parandamise kulu. Vaidlust ei ole selles, et avaldajale on kahju hüvitamata. Avaldaja on esitanud

põhinõudena nõude 5467,90 euro (so ajutine üüritasu 1400 eurot ja hinnapakkumises näidatud

kulu 4167, 90- 100 eurot omavastutus, kindlustusleping, dtl 47-50) väljamõistmiseks. Kohus

leiab, et avaldaja kasuks kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda väljamakstud summast, so 5553, 63

eurot mitte hinnapakkumises märgitud summast. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud korteri

parandamise kulu suuruse ja see on kohtu hinnangul ka põhjendatud. Makstud üürikulu peab

kohus põhjendamatuks ja leiab, et kindlustusvõtja võis küll soovida endale suvisel perioodil

üürida Võsule maja, kuid sellise kulu väljamõistmine kohustatud isikutelt ei ole põhjendatud.

Kohus lähtub puudutatud isikute poolt esitatud tõendist ja leiab, et üürikuluna saab arvestada 7

päeva eest 80 eurot. Avaldaja ei ole oma seisukohta puudutatud isikute tõendile ja seisukohale

esitanud. Kohus leiab, et avaldaja kasuks tuleb välja mõista kahjuhüvitis 4133, 63 eurot (4153,

63 + 80-100).

Kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ja/või § 140 alusel. Kohus

küll kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid hüvitise

vähendamine eeldab seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid

esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist

kaaludes lähtuda puudutatud isikute poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isikud ei ole esile

toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. Kohus on

seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS

§ 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isikute poolt esile toodud asjaolusid arvestades

kahju hüvitamine kohtu poolt vähendatud ulatuses puudutatud isikute suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seda ei väära ka see, et puudutatd

isikud ise kahju tekitamisel ei oslaneud ja said korteri ühisomanikeks pärimise teel. Kohus ei näe

alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist

leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1).

Kohus leiab, et põhjendatud on avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS §

113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Avaldaja esitas 04.02.2026 menetlusdokumendis alternatiivse nõude puudutatud isikute II vastu.

Seega tuleb 04.02.2026 kuupäev lugeda ajaks, mil avaldaja teatas oma nõudest ja esitas

puudutatud isikute II vastu raha sissenõudmiseks avalduse. Seetõttu leiab kohus, et avaldajal on

õigus nõuda puudutatud isikutelt II viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 04.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kokkuvõtvalt, kohus rahuldab AB „Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) avalduse A S, M

Sja A S vastu kahjuhüvitise saamiseks osaliselt. A Silt, M Silt ja A Silt tuleb solidaarselt AB

„Lietuvos draudimas” (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja mõista kahjuhüvitis 4133, 63 (põhinõue)

ja viivis põhinõudelt 4133, 63 eurolt alates 04.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata AB „Lietuvos draudimas” (Eesti

filiaali kaudu) kahju nõude solidaarselt A Si, M Si ja A Si vastu põhinõudes 1334, 27 eurot.

8. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita

menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab

kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati

või jäeti rahuldamata. Kuna avaldaja nõue puudutatud isiku I vastu jäi rahuldamata, siis jätab

kohus puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldaja alternatiivne nõue

puudutatud isikute II vastu rahuldati osaliselt, siis jätab kohus avaldaja menetluskulud

proportsionaalselt avalduse rahuldamise ulatusega, so 76% ulatuses solidaarselt puudutatud

isikute II kanda ning puudutatud isikute II menetluskulud 24% ulatuses avaldaja kanda.

TsMS § 174 lg 4 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik