2-26-11045/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

’ K O H T U M Ä Ä R U S Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20. mai 2026 Tsiviilasja nr ja avalduse ese 2-26-11045 M.E hagi G.M, S.K ja V.M vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ja testamendi tühistamiseks hagimenetlus Kohtunik Kadi Karting Hageja M.E (isikukood: XXX) Kostja I G.M (isikukood: XXX) Kostja II S.K (isikukood: XXX) Kostja III V.M (isikukood: XXX) RESOLUTSIOON 1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. 3. Tagastada määruse hagejale jõustumisel hagilt tasutud riigilõiv 70 eurot. 4. Toimetada määrus hagejale kätte. Edasikaebe kord Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 660-661). ASJAOLUD 1. M.E esitas Tartu Maakohtule 19.05.2026 hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamiseks ja testamendi tühistamiseks. Hageja avaldab, et tema X D.K. koostas 13.08.2025 Viljandi notar Virgi Ojapi juures testamendi. Hageja sõnul viibis X alates XX.XX.XXXX XXX ning alates X. aasta X XXX. Tema tervislik seisund oli oluliselt halvenenud, millega kaasnes oluline kognitiivne langus ja osaline mälukaotus. Hageja märgib, et Xle tehti kognitiivse languse ekspertiis ning ta tunnistati teovõimetuks. Hageja selgitab, et tema X esitas XX.XX.XXXX kohtule avalduse eestkoste seadmiseks, märkides avalduses, et X on väga vana ja raskelt haige ning ei saa enam aru erinevate tehingute tegemisest. Eestkostemenetluses määrati Xle ekspertiis tema vaimse seisundi hindamiseks. Hageja väitel viisid tema X ja kostja I eestkostemenetluse ajal, XX.XX.XXXX, X hooldekodust ära ning XX.XX.XXXX koostati notari juures testament, mille kohaselt pärandas X oma vara kostjatele II ja III. Samal kuul koostatud ekspertiisiakti kohaselt esines isal täpsustamata dementsus, mida iseloomustasid lühija kaugmäluhäired, mõttekäiguhäired, desorienteeritus ajas, kohas ja situatsioonis ning haiguskriitika puudumine. Hageja hinnangul ei olnud tema X testamendi tegemise ajal võimeline mõistma testamendi õiguslikku tähendust ega selle tagajärgi. 1

KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kohus leiab, et hagiavaldust ei saa menetlusse võtta. 3. Kohus märgib, et vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 19 lg-le 1 on testament ühepoolne tehing, millega testaator teeb korraldusi oma surma puhuks. PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. Kuni testaator elab, ei tekita testament lõplikke õiguslikke tagajärgi. 4. PärS § 88 lg 7 kohaselt tekib testamendi tühistamise õigus pärast pärandi avanemist. Seega näeb seadus ette, et testamendi kehtivuse kohtulik kontroll toimub pärast testaatori surma. Ka juhul, kui testament võiks hiljem osutuda tühiseks TsÜS § 13 lg 1 või TsÜS § 83 lg 1 alusel, on selle üle võimalik lõplikult vaielda pärast pärandi avanemist. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul ei ole testaator surnud ning hagejal ei ole veel tekkinud pärimisõigust, vaid üksnes võimalik pärimisootus. Seetõttu puudub hagejal käesoleval ajal selline olemasolev subjektiivne õigus või vahetu õiguslik positsioon, mille kaitseks saaks nõuda testamendi tühisuse tuvastamist või selle tühistamist enne pärandi avanemist. 6. Samuti ei anna alust hagi menetlemiseks TsMS § 368 lg 1, mille kohaselt võib isik nõuda õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamist üksnes juhul, kui tal on selleks õiguslik huvi. Testaatori eluajal ei ole pärimisõigus veel tekkinud ning testamendi võimalik kehtetus ei mõjuta hageja õigusi vahetult ega lõplikult. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik käesoleval ajal taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu esineb alus jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. 8. TsMS § 168 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Määruse jõustumisel tuleb TsMS §150 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada hagilt tasutud riigilõiv 70 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 2