2-24-9925/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. mai 2026

Tsiviilasja number

2-24-9925

Tsiviilasi

U.X ja H.Q ühine maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad (võlgnikud):

1. U.X (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx–xxxxxxxx; e-

post ; telefon XXX)

2. H.Q (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx–xxxxxxxx; e-

post ; telefon XXX)

Usaldusisik: H.Y (MTÜ Majandamisnõustaja, Kalevi 9,

Tartu, e-post , telefon 52 37 415)

U.X võlausaldajad:

1. Bigbank AS (registrikood 10183757; e-post )

2. Holm Bank AS (registrikood 14080830; e-post )

3. TF Bank AB (registrikood 14304235; e-post )

4. Svea Finance AS (registrikood 11200943; e-post )

5. BB Finance OÜ (registrikood 11306564; e-post )

6. Moneyzen OÜ (registrikood 12541882; e-post )

H.Q võlausaldajad:

1. Bondora AS (registrikood 11483929; e-post )

2. Bigbank AS (registrikood 10183757; e-post )

3. Holm Bank AS (registrikood 14080830; e-post )

4. Monefit Estonia OÜ (registrikood ˇ1449415; e-post )

5. BB Finance OÜ (registrikood 11306564; e-post )

6. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; e-

post )

7. Coop Pank AS (registrikood 10237832; e-post )

8. Svea Finance AS (registrikood 11200943; e-post )

RESOLUTSIOON

1. Määrata

U.X

ja

H.Q

võlgade

ümberkujundamise

menetluses

ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks:

1.1. IPF Digital AS nõude suuruseks 0 eurot;

1.2. Esto AS nõude suuruseks 0 eurot (H.Q leping nr 891845128);

1.3. Multitude Bank p.l.c. nõude suuruseks 0 eurot;

1.4. Placet Group OÜ nõude suuruseks 0 eurot (leping nr REF3960076 U.X puhul,

leping nr REF3959699 H.Q Puhul);

1.5. Holm Bank AS nõude suuruseks 0 eurot(H.Q leping nr 91007060227).

2. Rahuldada U.X ja H.Q maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

3. Kinnitada U.X esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõue

(eurot)

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhikohust

use täitmise

ulatus

%-des

Bigbank AS1

(lepingud nr

CL-EEC-

23016951 ja

nr CL-EEC-

23016950)

6140,34

6140,34

60 kuud

15. kuupäev

60 / 110,74

6644,40

Holm Bank

AS2 (leping nr

91010200197)

1932,68

151,30

2083,98

60 kuud

15. kuupäev

60 / 37,38

2242,80

107 / 108

TF Bank A.B

(8. aprilli

2020. a

lepign)

1622,79

223,70

1846,49

60 kuud

15. kuupäev

60 / 33

1980

107 / 108

Svea Finance

AS3 (leping nr

027256893)

743,33

743,33

60 kuud

15. kuupäev

60 / 13,40

BB Finance

OÜ4 (leping

nr

16488386758

77)

584,67

584,67

60 kuud

15. kuupäev

60 / 10,55

Moneyzen

OÜ5 (leping

nr

L231002775)

240,08

240,08

60 kuud

15. kuupäev

60 / 4,33

259,80

KOKKU:

11 638,89

60 /209,40

12564

Kava täitmisel arvestada U.X poolt menetluse kestel alates maist 2025. a kuni 17.

jaanuarini 2026 (k.a) võlausaldajatele tehtud makseid järgmiselt:

3.1. võlausaldajale Bigbank AS kokku summas 995 eurot 76 senti;

3.2. võlausaldajale Holm Bank AS kokku summas 336 eurot 12 senti;

3.3. võlausaldajale Svea Finance AS kokku summas 107 eurot 20 senti;

3.4. võlausaldajale BB Finance OÜ kokku summas 84 eurot 40 senti;

3.5. võlausaldajale Moneyzen OÜ kokku summas 29 eurot 97 senti.

4. Kinnitada H.Q esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurot)

Kõrvalnõue

(eurot)

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhikohust

use täitmise

ulatus

%-des

Bondora AS1

(lepingud nr

2228319, nr

2494259, nr

3603107)

9132,37

1199,89

10332,26

60 kuud

15. kuupäev

60 / 184,70

11082

107 / 108

Bigbank AS2

(lepingud nr

CL-EEC-

22016378, nr

CL-EEC-

23011769, nr

CL-EEC-

23031900)

11241,75

11241,75

60 kuud

15. kuupäev

60 / 202,75

12165

Holm Bank

AS3

(lepingud, nr

52208090052,

nr

52308230111)

1931,45

1931,45

60 kuud

15. kuupäev

60 / 34,83

2089,80

Monefit

Estonia OÜ4

(leping nr

8990184973)

2584,36

268,89

2853,25

60 kuud

15. kuupäev

60 / 51,08

3064,80

107 / 108

BB Finance

OÜ5 (lepingud

nr

15360535906

16, nr

2102485307)

1720,76

1720,76

60 kuud

15. kuupäev

60 / 31,04

1862,40

Aktiva

Finance

Group OÜ

(Inbank)6

(lepingud nr

L8901282373

3, nr

L8901498192

9, nr

L8901401284

3)

1554,92

1554,92

60 kuud

15. kuupäev

60 / 28,05

1683

Coop Pank

AS7 (leping nr

CNT0000040

686)

780,11

780,11

60 kuud

15. kuupäev

60 / 14,07

844,20

Svea Finance

AS8

60 kuud

15. kuupäev

60 / 11

KOKKU:

1468,78

31 024,50

60 /

557,52

33451,20

Kava täitmisel arvestada H.Q poolt menetluse kestel alates maist 2025. a kuni 12.

jaanuarini 2026 (k.a) võlausaldajatele tehtud makseid järgmiselt:

4.1. võlausaldajale Bondora AS kokku summas 1661 eurot 55 senti;

4.2. võlausaldajale Bigbank AS kokku summas 1824 eurot;

4.3. võlausaldajale Holm Bank AS kokku summas 395 eurot 1 sent;

4.4. võlausaldajale Monefit Estonia OÜ kokku summas 453 eurot 72 senti;

4.5. võlausaldajale BB Finance OÜ kokku summas 279 eurot 21 senti;

4.6. võlausaldajale Aktiva Finance Group OÜ kokku summas 252 eurot 45 senti;

4.7. võlausaldajale Coop Pank AS kokku summas 127 eurot 48 senti;

4.8. võlausaldajale Svea Finance AS kokku summas 99 eurot.

5. Kava täitmisel arvestada ka U.X poolt kava täitmiseks alates 18. jaanuarist 2026 ja

H.Q pool alates 13. jaanuarist 2026 tehtud makseid.

6. Kohustada U.X-i ja H.Q-d tasuma ümberkujundamiskava järgsed maksed hiljemalt

iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.

7. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik H.Y.

8. Kohustada U.X-i ja H.Q-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. maiks 2027 ning edaspidi iga aasta

20. maiks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

9. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande U.X ja H.Q võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

10. Määrata, et U.X-il ja H.Q-l on õigus kasutada, sh kava täitmiseks, pärast

täitemenetluste peatamist nende kontodele laekunud raha.

11. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud U.X ja H.Q kanda, v.a

võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

12. Määrata U.X ja H.Q usaldusisiku H.Y tasuks 1620 eurot (käibemaksuta).

13. Usaldusisiku tasu 1620 eurot maksta välja U.X ja H.Q poolt kohtu deposiidina

tasutud summa arvel MTÜ-le Majandamisnõustaja (registrikood 8029232, konto nr

EE251010011973979221).

14. Tühistada Tartu Maakohtu 16. septembri 2024. a määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

16. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

17. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. U.X ja H.Q (võlgnikud) esitasid 28. juunil 2024 ühise maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub võlgnikele kinnisvara, mille realiseerimisel oleks

võimalik võlausaldajate nõuded täita. Tegemist on võlgnike elukohaga, mida võlgnikud

soovivad kindlasti säilitada. Seetõttu ümberkujundamisel nõuete vähendamist ei taotleta;

võlgnikud täidavad võlausaldajate nõuded koos lisanduva seadusjärgse intressiga.

U.X tööandjateks on xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx, lisaks saab U.X

töövõimetoetust. H.Q tööandjateks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lisaks saab H.Q hüvitist Tervisekassalt ja

töövõimetoetust. Võlgnike jooksvad kulutused on kokku 3635 eurot kuus. Põhiline laenude

võtmise põhjus on olnud korteriomandi renoveerimine, makseraskuste tekkides asuti juurde

võtma uusi kohustusi varasemate kohustuste täitmiseks. U.X-il on kohustusi kuue

võlausaldaja ees kokku 11 638 eurot 89 senti. H.Q-l on kohustusi kaheksa võlausaldaja ees

kokku 31 024 eurot 50 senti. Kokku on võlgnikel kohustusi summas 42 663 eurot 39 senti.

Võlgnikud soovivad võlgade ümberkujundamise menetlust, et säilitada kinnisvara ning tasuda

võlad mõistlikel tingimustel.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse ja

nimetas võlgnike usaldusisikuks H.Y. Sama määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1890 eurot ning võimaldas võlgnikel

kõnealuse summa tasuda kolme igakuise võrdse osamaksena. Võlgnikud on tasunud deposiiti

kokku 1887 eurot.

Usaldusisiku 16. oktoobri 2024. a hinnangu kohaselt sobib avaldajate makseraskuste

ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus algatas võlgade ümberkujundamise

menetluse 20. detsembri 2024. a määrusega.

3. Usaldusisik esitas 17. veebruaril 2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks. Usaldusisik muutis kava vastavalt kohtu juhistele ning esitas uue kava kohtule

kinnitamiseks 23. juulil 2025.

Täiendatud kava ning võlausaldajate seisukohtade kokkuvõttest nähtuvalt on

ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus U.X võlausaldajatele 11 638 eurot 89 senti,

kohustuste täitmise ulatus eurodes on 12 564 eurot ja H.Q võlausaldajatele 31 024 eurot 50

senti, kohustuste täitmise ulatus eurodes on 33 451 eurot 20 senti.

Kavaga taotletakse tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise

tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud

ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22

lg 1 alusel, lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgnike kohustused loetakse

ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Võlausaldajate Aktiva Finance Group

OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Svea Finance AS, BB Finance OÜ, Monefit Estonia OÜ,

Moneyzen OÜ nõuded on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu vähendatud.

Võlgnike maksevõimet arvestades on kava täitmise tähtaega pikendatud 60 kuuni.

Võlausaldajate korrigeeritud nõuetele lisandub ümberkujundamiskava täitmise perioodi eest

intress põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 järgses viimati Eesti Panga poolt

avaldatud määras (annuiteedina, 1. jaanuaril 2025 avaldatud määr 3,15%). Võlgnikele kuulub

kinnisvara, mille realiseerimisel oleks võimalik võlausaldajate nõuded täita. Tegemist on

võlgnike elukohaga, mida võlgnikud soovivad kindlasti säilitada. Seetõttu ümberkujundamisel

nõuete vähendamist ei taotleta; võlgnikud täidavad võlausaldajate nõuded koos lisanduva

seadusjärgse intressiga.

Usaldusisik tuvastas võlausaldajate IPF Digital AS ja Holm Bank AS (lepingu nr

91007060227) nõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, mille tagajärjel

võlausaldajad loobusid oma nõudest (vastavalt dtl 649 ja 750). Võlausaldajate Esto AS,

Multitude Bank p.l.c. ja Placet Group OÜ puhul tuvastas usaldusisik samuti vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, ümberarvestuse kohaselt on nõuded täidetud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kava

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

5. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik kohtule koos ümberkujundamiskavaga võlausaldajate seisukohad võlgade

ümberkujundamise kohta (FIMS § 24 lg 3).

FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel

määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta

võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks

esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui

usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga

avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu.

Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud

seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.

6. Ümberkujundamiskavaga nõustumisest on usaldusisikule teatanud Bondora AS, Coop Pank

AS, Placet Group OÜ, Svea Finance AS ja TF Bank AB (dtl 607–611). Tähtaegselt ei ole

seisukohta esitanud Holm Bank AS, BB Finance OÜ, Moneyzen OÜ ja Monefit Estonia OÜ.

FIMS § 25 lg 1 viimase lause järgi loetakse avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral, et

võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Vastuväited ümberkujundamiskavale esitasid

Bigbank AS (dtl 605) ja Aktiva Finance Group OÜ (dtl 603).

Kohus märgib, et viidatud nõusolekud, vastuväited või väited tähtaegselt kava kohta

seisukohtade mitteesitamise kohta puudutavad kohtule esimesena, s.o 17. veebruaril 2025

esitatud kava, mille kohus 20. juuni 2025. a määrusega tagastas. Kohtule ei ole esitatud

andmeid võlausaldajate vastuväidete või nõustumiste kohta uue, kohtule 23. juulil 2025

esitatud kava osas. Uue kava osas on kohtule esitatud üksnes võlausaldaja Holm Bank AS

seisukoht, milles ta nõustub nõude ümberkujundamisega ning teatas ühe lepingu puhul nõude

loobumisest (dtl 749–750). Kuivõrd muudetud kavaga muudeti üksnes võlausaldaja Holm

Bank AS ning Holm Bank AS nõude muudatusega ja kavaga nõustunud, muudatusega teiste

võlausaldajate nõudeid ei muudetud ning võlausaldajaid ei koheldud kehvemini, siis eeldab

kohus, et võlausaldajad Bondora AS, Coop Pank AS, Placet Group OÜ, Svea Finance AS ja

TF Bank AB on ka muudetud kavaga nõustunud. Kohtul puuduvad andmed, et võlausaldajad

oleksid uue kava soas vastuväiteid esitanud. Kuivõrd Bigbank AS ja Aktiva Finance Group

OÜ on algsele kavale vastu vaielnud, eeldab kohus, et nad vaidlevad vastu ka muudetud

kavale. Kava kinnitamisel ning menetluse kestust arvestades lähtub kohus ka

menetlusökonoomia põhimõttest.

Vastuväited esitanud võlausaldajad moodustavad 20% võlausaldajate arvust, nende poolt

esitatud nõuded u 30% esitatud nõuete summast. Seega on kavaga nõustunud enam kui pool

pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud üle poole pandiga

tagamata nõuetest (FIMS § 26 lg 2). Ümberkujundamiskavaga on võlausaldajaid koheldud

võrdselt, vastuväite esitanud võlausaldajate eelistamiseks puudub põhjus.

7. Võlausaldaja Bigbank AS ei nõustunud ümberkujundamiskavaga selle esitatud kujul (dtl

605–606). Võlausaldaja on krediidilepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, hinnanud tarbijate krediidivõimelisust lähtuvalt kehtivatest nõuetest ning teinud

kaalutletud otsuse krediidi väljastamise kohta. Nõuet ei ole põhjendatud ümber arvestada

VÕS § 4034 lg 7 alusel.

Krediidivõimelisuse hindamisel ei ole krediidiandjale pandud kohustust nõuda igal juhul

laenutaotleja arvelduskonto väljavõtteid. Krediidiandja ei pea tingimata alati kontrollima

kõiki võimalikke allikaid, vaid lähtuma mõistlikkusest ja proportsionaalsusest. Käesoleval

juhul tugines pank laenutaotleja poolt esitatud andmetele ning teistele objektiivsetele

allikatele. Kui laenutaotleja varjas teadlikult osa oma kohustustest, ei saa see olla aluseks

järeldusele, et krediidiandja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Vastupidi, VÕS § 4034

lg 7 sätestab, et ümberarvestust ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Usaldusisik on vara- ja võlanimekirjas märkinud, et H.Q esitas laenutaotluses oluliselt

väiksema kohustuste summa, kui tegelikult oli, ning pank ei kontrollinud seda. Seetõttu on

põhjendatud järeldada, et H.Q andis laenuandjale teadlikult valeandmeid, mis viis tema

krediidivõimelisuse eksliku hindamiseni ning VÕS § 4034 lg 7 siinkohal ei kohaldu. Sellises

olukorras ei ole krediidiandjal võimalik objektiivselt hinnata tarbija tegelikku maksevõimet,

mistõttu vastutus lasub tarbijal endal.

Usaldusisik järeldab ekslikult, et kuna võlgniku U.X laenumaksete kogusumma ületas 50%

sissetulekust, on see käsitatav VÕS § 4031 rikkumisena. Kehtiv õigusraamistik ega

kohtupraktika ei anna alust selliseks tõlgenduseks. U.X sissetulek oli 821 eurot 11 senti,

millest kohustused koos lisanduva maksega moodustasid 428 eurot 97 senti. See tähendab, et

laenumaksete osakaal oli 52,24%, mis on tavapärane ega anna alust järeldada vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt hinnatakse tarbija maksevõimet tervikuna,

võttes arvesse sissetulekuid, kohustusi, varasemat maksekäitumist ja muid olulisi asjaolusid.

Seega ei saa tugineda meelevaldsele seisukohale, et laenukoormus ei tohi ületada teatud

protsenti sissetulekust.

8. Usaldusisiku hinnangul (dtl 613–614, 620, 686) seisnes rikkumine selles, et võlausaldaja ei

kontrollinud võlgniku poolt esitatud andmeid varasemate finantskohustuste suuruse osas.

Usaldusisik nõustus, et tarbija peab krediidiandjale andma õiged andmed, kuid see ei tähenda,

et krediidiandjal puuduks nende andmete kontrollimise kohustus. Krediidiandjate ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 ja 4 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbija

esitatud teavet (sissetulekud, varasemad kohustused) kontrollida ning teha selleks mõistlikke

pingutusi. Krediidiandjal on kontrollikohustus, ta ei saa lähtuda vaid tarbija andmetest. On

võimalik, et tarbija eksib, kuigi mitte alati pole see eksimine teadlik. Sageli puudub suure

laenukoormusega tarbijatel, kes varasemate kohustuste tasumiseks järjest uusi kohustusi

võtavad, ülevaade tasumisele kuuluvatest maksetest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098

märkinud: kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Tarbija

poolt esitatud andmed (sh varasemate kohustuste suuruse kohta) ei ole piisavad tema

krediidivõimelisuse hindamisel. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei saa krediidiandja kanda vastutust

kui tarbija on jätnud õige ja täieliku teabe esitamata – näiteks kasutab tarbija kahte

pangakontot, kuid esitab krediidiandjale kontrollimiseks vaid ühe konto väljavõtte – sellisel

juhul ei saa krediidiandja ebaõigete andmete kasutamise eest vastutada.

Praeguses menetluses on küsimus selles, et Bigbank AS ei ole astunud mingeid samme, et

tarbija poolt esitatud teavet varasemate kohustuste suuruse osas kontrollida.

Usaldusisik nõustus krediidiandjaga, et laenumaksete ja sissetulekute suhtarv ei ole seadusega

määratletud. Kui tarbija sissetulek on 4000 eurot, siis võib 2500 euro suuruste laenumaksete

tasumine olla talle jõukohane. Kuid kui tarbija sissetuleku suurus on miinimumpalga piires,

siis ei pruugi sellest ka 25% loovutamine talle jõukohane olla. Usaldusisik ei ole väitnud, et

Bigbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega, et andis laenu

tarbijale, kelle laenumaksete ja sissetulekute suhtarv ületas 50% määra. Rikkumine seisnes

selles, et Bigbank AS ei kontrollinud, kas võlgniku varasemad kohustused olid 250 eurot.

Selline teave on aga tarbija krediidivõime hindamisel määrava tähtsusega selleks, et

krediidiandja saaks tarbija krediidivõimes veenduda.

9. Kohtu hinnangul on võlausaldaja Bigbank AS rikkunud mõlema võlgniku suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seetõttu oli nõuete ümberarvestamine

põhjendatud. Võlausaldaja ei ole piisavalt kogunud infot võlgnike maksevõime hindamiseks.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandjatel vajalik täita nii

sisulised kui ka formaalsed nõuded. Formaalselt tuleb koguda laenuandja poolt aktiivselt

andmeid tarbija maksevõime kohta ja teha ka sisuliselt õiged otsused krediidivõimelisuse

kohta. Eelkõige on selliseid andmeid võimalik koguda võlgniku pangakonto väljavõttest ja

võlgniku sissetulekuid ning kohustusi kontrollides. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust.

Võlausaldaja ei ole võlgnike pangakontot küsinud (võlausaldaja selgitused vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta dtl 693jj U.X puhul, dtl 696jj H.Q puhul). U.X

tuvastatud sissetulek oli 821 eurot 11 senti ning sellest kohustused juba 428 eurot 97 senti, s.o

ligi pool sissetulekust. Seejuures lähtus võlausaldaja võlgniku enda märgitud andmetest ja

võlausaldaja juures olevate kohustuste suurusest. Võlausaldaja ei ole selgitanud, mida on ta

teinud võlgniku muude kohustuste väljaselgitamiseks. Ebaselge on, milliste eluaseme- ja

majapidamiskuludega on arvestatud. Ka H.Q puhul ei ole võlausaldaja selgitanud välja

võlgniku tegelikud kohustused. Samuti ei nähtu, milliste eluaseme- ja majapidamiskuludega

on arvestatud.

Võlausaldaja esitas nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid (dtl 630). Usaldusisik lähtus kava koostamisel

ümberarvestatud summadest. Tegemist ei ole võlausaldaja nõude vähendamisega, vaid

Riigikohtu poolt antud juhistega nõuete ümberarvestamiseks juhul, kui võlausaldaja on

tarbijale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 4034 lg

7 järgi). Kohus lähtub kava kinnitamisel ümberarvestatud nõudest. Võlausaldaja nõue

suuremas ulatuses, ei ole põhjendatud.

10. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei nõustunud enda nõude vähendamisega (dtl

602–603).

Kava kohaselt rahuldatakse vaid eeldatavalt võlausaldajate põhinõudeid. Samuti näeb kava

ette et nimetatud põhinõudeid täidetakse 60 kuud, see on 5 aastat. Võlausaldaja ei pea niivõrd

pikka ümberkujundamise menetlust ilmselgelt põhjendatuks ega ka nõustu sellega, eriti veel

olukorras, kus täidetakse vaid eeldatavalt põhinõuded. Sisuliselt saab võlgnik veel täiendavalt

lisaks 5 aastaks nö tasuta laenu.

Vara nimekirja kohaselt kuulub võlgnikele varana kinnistu, registriosa nr xxxxxx, asukohaga

xxxxxxx–xxxxxxxx, mille hinnanguline väärtus on 150 000 eurot aga kohustusi kokku 127

254 euro ulatuses. Usaldusisiku võrdlus pankrotimenetlusega on seega väär. FIMS § 26 lg 4

kohaselt, tuleb kavas välja tuua võrdlusandmed, kui palju saaksid rahuldatud võlausaldaja

nõuded pankrotimenetluses. Seega on eeldatavalt pankrotimenetluses täidetavad kohe

kindlasti rohkem, kui ainult põhiosad ehk eeldatavalt saavad rahuldatud enamus nõuded.

Võlausaldaja märgib, et sissenõudjate eesmärgiks on nõuete rahuldamine võimalikult kiiresti.

Olukorras kus pankrotimenetluses saaks täidetud pea 90% kogu nõuetest, siis

ümberkujundamine ei ole võlausaldaja seisukohast põhjendatud ja seda veel täiendavaks 5

aastaks.

Ainuüksi elukoha kaotus ei saa olla võlgade ümberkujundamiskava eesmärgiks. Ka

täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti. Kinnisvara

müük täitemenetluses või pankrotimenetluses on tavaline ja üldjuhul võib iga võlgnik esitada

muidu väite, et pankrotimenetlus või täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse

ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole ainuüksi elukoha

kaotus, mis reeglina kaasneb täite-, kui ka pankrotimenetlusega, milles tuleb täita

võlausaldajate nõuded. Veenvad ei ole nimetatud sätte kohaldamise aspektist võlgnike väited

elukoha kaotuse ja raske majandusliku olukorra kohta, sest seda võib väita iga võlgnik, kelle

(kinnis)vara müüakse võlgnevuste katteks. Sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa

pidada ebaproportsionaalseks. Võlausaldajale aina rohkem nähtub, et sisuliselt on võlgnikud

asunud võlgasid ümber kujundama lihtsalt eesmärgiga, et vara müüki vältida, mis aga ei saa

olla ainuüksi võlgade ümberkujundamise kava eesmärgiks.

Riigikohtu 18. novembri 2020. a tsiviilasjas nr 2-18-15384 väljendatud seisukoha kohaselt on

ümberkujundamise eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule tema võlgade

ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja

menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad

võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes

sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.

Käesoleval juhul aga on tegemist olukorraga, kus võlausaldajad on võlgade

ümberkujundamisel oluliselt halvemas olukorras kui pankrotimenetluses. Eeltoodut kokku

võttes, ei ole võlausaldaja võlgniku võlgade ümberkujundamisega nõus.

11. Usaldusisiku hinnangul (dtl 614–615) on võlausaldaja esindaja ümberkujundamiskavaga

tutvunud ilmselt väga pealiskaudselt. Kava alusel täidavad võlgnikud kõikide võlausaldajate

nõuded koos lisanduva seadusjärgse intressiga. Aktiva Finance Group OÜ nõuet ei ole

võlgade ümberkujundamisel vähendatud, nõuded on ümber arvestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Rikkumisest on usaldusisik võlausaldajat teavitanud 30.

detsembril 2024 saadetud kirjaga ning võlausaldaja on vastusena teatanud uued nõuete

suurused 14. jaanuaril 2025, seejuures ei ole võlausaldaja esitanud vastuväiteid

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele.

Usaldusisik ei nõustu, et võlausaldajad on käesolevas menetluses võlgade ümberkujundamisel

oluliselt halvemas olukorras, kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses, sarnaselt muude

kohtumenetlustega, on kohtul / pankrotihalduril kohustus kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nimetatud põhimõtte rikkumine toob ka

pankrotimenetluses kaasa nõude ümberarvestuse.

Samuti ei nõustu usaldusisik sellega, et elukoha kaotuse vältimine ei saa olla võlgade

ümberkujundamise eesmärgiks. Sageli on just elukoha säilitamine see, mis paneb võlgnikud

pankrotimenetluse vältimise nimel pingutama. Võlausaldaja märgib õigesti, et menetluse

üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade

ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles

nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Usaldusisiku

hinnangul on see tingimus praegu täidetud sellega, et võlgnikud täidavad kõikide

võlausaldajate nõuded 107–108% ulatuses, s.o koos makseperioodi pikenemise tõttu

lisanduva seadusjärgase (VÕS § 94 lg 1) intressiga põhinõudelt. Maksetähtaja edasilükkamist

ei saa seejuures pidada liigselt võlausaldajate huve kahjustavaks.

12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga ning usaldusisiku hinnanguga,

võlausaldaja vastuväitega, on seisukohal, et võlausaldaja vastuväide kavale ei ole

põhjendatud.

Aktiva Finance Group OÜ nõuet ei ole võlgade ümberkujundamisel vähendatud, nõuded on

ümber arvestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu. Ka teiste

võlausaldajate nõudeid ümberarvestatud, seega ei ole võlausaldajat koheldud teiste

võlausaldajatega võrreldes kehvemini. Vastav kohustus kontrollida tarbijakrediidilepingute

puhul, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtul ja

pankrotihalduril ka pankrotimenetluses. Seega ka juhul, kui võlgnike suhtes oleks välja

kuulutatud pankrot, oleks võlausaldaja nõue ümber arvestatud ning võlausaldaja ei ole

võrreldes pankrotimenetlusega halvemas olukorras.

Aktiva Finance Group OÜ nõue tuleneb algsete krediidiandjate Coop Pank AS ja Inbank AS

loovutatud nõuetest. Võlausaldaja ei ole vastu vaielnud usaldusisiku poolt väljatoodud

asjaolule, et algsed krediidiandjad on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Võlausaldaja kinnitas usaldusisikule 14. jaanuaril 2025 saadetud e-kirjas (dtl 657), et U.X sai

laenu summas 6507 eurot 20 senti ning tagasimakseid teinud summas 7875 eurot 19 senti,

seega pole võlgnik võlas. H.Q osas esitas võlausaldaja ümberarvestuse (dtl 658) ning

usaldusisik sellest kava koostamisel ka lähtunud. Võlausaldaja ei esitanud vastuväiteid ega

tõendeid, et algsed krediidiandjad oleks krediidi väljastamisel piisavalt hinnanud võlgniku

maksevõimet.

Kohus ei nõustu võlausaldaja väitega, et võlgnikele kuuluva vara säilitamine ei saa praegusel

juhul olla kava kinnitamiseks täiendavaks oluliseks asjaoluks. Võlgnikele kuulub kinnisvara,

mille realiseerimisel oleks võimalik võlausaldajate nõuded täita. Tegemist on võlgnike

elukohaga, mida võlgnikud soovivad kindlasti säilitada. Seetõttu ümberkujundamisel nõuete

vähendamist ei taotleta; võlgnikud täidavad võlausaldajate nõuded koos lisanduva

seadusjärgse intressiga. Kuivõrd võlgnikud tasuvad kava täitmise perioodil seadusjärgset

intressi, siis ei ole võlausaldaja väide, nagu oleks võlgnikud saanud viieks aastaks tasuta

laenu, põhjendatud.

13. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20

lg-s 1 sätestatud nõuetele. Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule võlausaldajate seisukohad

kava kohta ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku tasu aruande ja taotluse.

Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS

§ 20 lg 1 p 1). Kavaga kujundatakse ümber kümne võlausaldaja kohustused kokku 42 663

euro 39 sendi ulatuses, kavaga on hõlmatud ainult põhjendatud nõuded.

Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100%

põhjendatud nõuetest. Nõuete rahuldamise määr on kõikide võlausaldajate puhul ühesugune.

Kavaga on loetud kestvuslepingud lõppenuks (FIMS § 22 lg 1). Kestvuslepingute jätkumise

korral oleks võlausaldajatel õigus nõuda võlgnikelt intressi. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral oleks vastavaks intressimääraks seadusjärgne määr.

Võlausaldajate korrigeeritud nõuetele lisandub ümberkujundamiskava täitmise perioodi eest

intress põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 järgses viimati Eesti Panga poolt

avaldatud määras (annuiteedina, 1. jaanuaril 2025 avaldatud määr 3,15%). Seega on

võlausaldajate huvid kavaga kaitstud.

14. Kohtu hinnangul on kava kinnitamine praegusel juhul võlgnike ja võlausaldajate huvides.

Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikel tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgnike sissetulekute suurust, neile kuuluva

vara väärtust ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõuete rahuldamisel. Võlgnikud ei ole maksejõuetud, kava on koostatud võlgnike

majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kavast on välja jäetud võlausaldaja AS SEB Pank pandiga tagatud nõue, võlausaldaja ei

andnud nõusolekut ümberkujundamiseks (FIMS § 26 lg 6) ja võlausaldaja Creditstar Estonia

AS nõue, sest võlausaldaja luges nõude täidetuks (dtl 600).

Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikel ületada tekkinud

makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Ilma

ümberkujundamiskavata ei ole võlgnikud suutelised kohustusi täita. Kava täitmine on

tõenäoline, võlgnike sissetulekud ja makstavad toetused võimaldavad kavas märgitud igakuist

makset maksta.

Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve

kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega

võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt

RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib

kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslike seisundeid ja maksevõimeid ning soove

kava täita. Võlgnikud on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks ning eluaseme

säilitamiseks.

15. Kohus selgitas eespool, et ka pankrotimenetluse puhul oleks kohtul kohustus kontrollida

võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning selle rikkumise

korral tulnud võlausaldajatel nõudeid ümber arvestada. Seega ei ole võlausaldajate huvid

kahjustatud ning nende nõuete rahuldamise ulatus kava kinnitamisel ei erine rahuldamise

ulatusest pankrotimenetluses.

16. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

Võlgnikud on makseraskustes, kuna nad ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgnike vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et

võlgnikud oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või

rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).

Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgnike kui võlausaldajate huve.

FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet

maksma panna.

Kava täitmisel tuleb arvestada võlgnike poolt menetluse kestel alates maist 2025. a tehtud

maksetega.

Usaldusisiku 28. jaanuari 2026. a kinnitusel on võlgnik U.X teinud tagasimakseid 17. jaanuari

2026. a seisuga viiele võlausaldajale summas 1553 eurot 45 senti järgmiselt: Bigbank AS-le 9

makset summas 995 eurot 76 senti, BB Finance OÜ-le 8 makset summas 84 eurot 40 senti,

Svea Finance AS-le 8 makset summas 107 eurot 20 senti, Moneyzen OÜ-le 7 makset summas

29 eurot 97 senti, Holm Bank AS-le 9 makset summas 336 eurot 12 senti.

Usaldusisiku 28. jaanuari 2026. a kinnitusel on võlgnik H.Q teinud võlausaldajatele seisuga

12. jaanuar 2026. a makseid kogusummas 5092 eurot 42 senti järgmiselt: Bondora

AS-le 9 makset kokku 1661 eurot 55 senti, Bigbank AS-le kokku 1824 eurot, Monefit Estonia

OÜ-le kokku 453 eurot 72 senti, BB Finance OÜ-le 279 eurot 21 senti, Aktiva Finance Group

OÜ-le 252 eurot 45 senti, Coop Pank AS-le 127 eurot 48 senti, Svea Finance AS-le 99 eurot

ja Holm Bank AS-le 395 eurot 1 sent.

Kui võlgnikud on teinud võlausaldajatele makseid pärast 17. ja 12. jaanuari 2026, tuleb ka

nendega kava täitmisel arvestada.

17. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni.

Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 16. septembri 2024. a

määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

18. Kohus selgitab, et võlgnike maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnikud peavad andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud

meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need

meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34.

Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava

täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne.

Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas

kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus

19. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgnike menetluskulud nende endi kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

20. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1620 eurot ning kanda see MTÜ Majandusnõustaja kontole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 18 tundi

(tunnitasuga 90 eurot).

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt oli alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31.

detsembrini 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega oli usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks 164 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 kohaselt on

alates 1. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu

ülemmäraks 177 eurot 20 senti. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

21. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse

keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti

saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 18 tunni

ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgnike kohustused ja vara, teostanud selleks

erinevaid päringuid, hinnanud võlausaldajate nõudeid, sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade

ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1620 eurot.

22. Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1887

eurot (dtl 159 (330 eurot), 163 (300 eurot), 169 (630 eurot), 588 (7 eurot) ja 590 (620 eurot).

Usaldusisiku tasu 1620 eurot tuleb maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa

arvel. Võlgnikel on õigus taotleda enammakstud 267 euro tagastamist.

Usaldusisik palub kanda tasu MTÜ Majandusnõustaja kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et

kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2

kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või

põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu

võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või

jaotada kasumit oma liikmete vahel. Samas on nt tsiviilkohtumenetluses võimalik kulude

hüvitamine menetlusosalise korraldusel muule isikule (vt nt TsMS § 150 lg 4). Seega tuleb

usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik