1-26-318/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-26-318

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

20. mai 2026, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-318 (22740000037)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär

Aleksa Malkova

Tõlk

Alla Korkin ja Riina Palmi

Kriminaalasi

A G süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 3811 lg 1 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Majandus-

ja

Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Masing

Süüdistatav

A G

Elukoht XXX, isikukood XXX, XXX, XXX, emakeel –

XXX, töökoht XXX

kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole

Tõkend puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Allan Valk, lepinguline kaitsja

Kannatanu

Hooneühistu B (reg. kood XXX)

Menetlustoiming

kriminaalmenetluse lõpetamine A G suhtes

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 202, 206, 274 lg 5, 2962 ja § 385 p-st 10 kohus määras:

1. Rahuldada Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri taotlus

ja lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus nr 1-26-318 (kohtueelne

menetlus nr 22740000037) A G süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 3811 lg 1 järgi

üldmenetluses.

2. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel panna A G kohustuseks teha 5 (viie) kuu jooksul alates

kohtumääruse kuulutamisest 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Edastada

käesolev määrus eeltoodud kohustuse täitmiseks Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonnale.

1-26-318

3. KrMS § 202 lg 6 esimesele lausele vastavalt selgitab kohus, et kui isik, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

4. Jätta Hooneühistule B (reg.kood XXX) tsiviilhagi A G kuriteoga tekitatud kahju 55

343, 19 euro hüvitamiseks läbi vaatamata.

5. Asitõendid:

-

A G poolt ülekuulamisel üle antud dokumendid (konto väljavõtted, mis asuvad

pakendatuna kahte ümbrikusse, toimiku juures); A G elukohas läbiotsimise käigus

leitud ja ära võetud dokumendid (asuvad ümbrikus toimiku juures);

teabesalvestised andmekandjatel (ümbrikus toimiku materjalide juures) – KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde;

-

PPA andmehoidlas olevad salvestised (29.05.2023 vaadeldi A G elukoha

läbiotsimise käigus ära võetud esemeid (sülearvuti Samsung N145Plus, kaks

kõvaketast Western Digital, nutitelefon Xiaomi RedmiNote9, nutitelefon LG) ning

laaditi alla andmestik) – säilitada andmed kuni lõpliku jõustunud lahendini

kriminaalasjas ning seejärel KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada.

Edasikaebamise kord

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav (KrMS §

385 p 10).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur esitas 20.01.2026 Viru

Maakohtule üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasja, milles on esitatud süüdistus A G KarS §

201 lg 2 p 2 ja § 3811 lg 1 järgi. Kõnealune kriminaalasi jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni

menetlusse.

2. Kohtusse edastatud süüdistusakti kohaselt kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et A G,

tegutsedes Hooneühistu B juhatuse liikmena, pööras ajavahemikus 04.03.2012 kuni 24.08.2021

jätkuva teona Hooneühistu B pangakontodel olevad rahalised vahendid summas 55 343,19 eurot,

enda ja kolmandate isikute kasuks, pannes sellega toime omastamise suures ulatuses. Samuti A G

HÜ B juhatuse liikmena rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid, kuna ei

korraldanud äriühingu raamatupidamist viisil, mis oleks võimaldanud peale A G volituste lõppemist

saada HÜ B uuel juhatusel täielikku ülevaadet äriühingu varadest ja kohustustest.

3. Viru Maakohtu 10.03.2026 määrusega andis kohus süüdistatava A G kohtu alla ja võttis

menetlusse kannatanu HÜ B tsiviilhagi süüdistatavalt 55 343, 19 euro väljamõistmiseks.

4.

20.04.2026 saabus kohtusse prokuröri e-kiri, milles ta andis teada, et kriminaalasjas nr 1-26-

318 A. G süüdistuses on prokuratuur, süüdistatav oma kaitsja vahendusel ja kannatanu arutanud

võimalust kriminaalasja lahendamiseks nii, et prokuratuur taotleb kriminaalasjas menetluse

lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Vastava taotluse esitamise eelduseks on poolte

vahel eelnev kokkulepe tekitatud kahju hüvitamise osas kohtuväliselt notariaalse kompromissiga.

1-26-318

Kannatanu on vastavad eeldused loonud, korraldades selleks üldkoosoleku, kus otsus on vastu

võetud ning kaitsja on taotlenud notariaja, mis on 30. aprillil, kus notar saaks tõestada poolte vahel

sõlmitud kompromissi. Kui kahju osas on pooled kokkuleppe sõlminud, soovib prokuratuur esitada

kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, koostades selleks kirjaliku

taotluse.

5.

08.05.2026 toimunud kohtuistungil kinnitasid menetlusosalised, et 06.05.2026 on

Hooneühistu B (reg.kood XXX) juhatuse liikme (sh juhatuse esimehe) M T ja A G vahel sõlmitud

notariaalne kokkulepe. Hooneühistu B ja A G, edaspidi koos nimetatud Lepingupooled, avaldasid

soovi tõestada kokkulepe alljärgnevas:

p.1 Vastavalt Viru Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrusele kriminaalasjas 1-26-318 (22740000037)

on kohus võtnud kannatanu Hooneühistu B tsiviilhagi menetlusse varalise kahju 55 343,19 euro

väljamõistmiseks.

p.2 Hooneühistu B esindaja ja A G kinnitavad, et punktis I toodud kohtumääruse Sisu on neile

teada, nad ei soovi selle ette lugemist ega notariaalaktile lisamist.

p.3 Lepingupooled soovivad punktis 1 nimetatud tsiviilhagi osas sõlmida kompromisskokkulepe

järgnevalt:

3.1 .A G tasub H B varalise kahju hüvitamiseks kolmkümmend üks tuhat viissada eurot (31 500€).

3.2.Hooneühistu B loobub A G suhtes kõikidest ülejäänud punktis I toodud hagis nimetatud

nõuetest (s.t. ülejäänud summa nõudmisest).

3.3.A G tunnistab punktis 3.1. nimetatud võlga ja on nõus alluma kohesele sundtäitmisele.

3.4.Lepingupooled kinnitavad käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega on punktis 3.1. nimetatud

summa muutunud sissenõutavaks.

3.5.Lepingupooled on kokku leppinud, et võlgnevava summa tasumiseks annab Hooneühistu B A G

tähtaja, mille kohaselt A G tasub punktis 3.1 nimetatud summa osamaksetega nelja (4) aasta jooksul

alates 2026. aasta juunikuust, igakuiselt kuussada viiskümmend kuus eurot ja 25 senti (656,25

eurot) kuu 25-ks kuupäevaks. Viimane tasumise tähtpäev 25. mai 2030.a.

3.6.A G tasub punktis 3.4. nimetatud maksed Hooneühistu B kontole XXX Coop PankAS

selgitusega: „Kompromisskokkulepe 06.05.2026".

3.7. Osamakse tasumisega viivitamisel on Hooneühistul B õigus nõuda seaduses sätesatud ulatuses

tasumata summalt iga viivitatud päeva eest viivist.

3.8.Kompromissi summa on A G õigus tasuda kogu ulatuses enne 25.05.2030.a

3.9.Hooneühistu B kinnitab, et kompromissi sõlmimise seisuga puuduvad tal muud võimalikud

nõuded/pretensioonid A G vastu.

3.10. Lepingupooled lepivad kokku, et antud punktis I toodud hagiga seotud kohtuasjas olevad

võimalikud õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.

6.

08.05.2026 kohtuistungil taotles prokurör A G suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS

§ 202 alusel. Vastava taotluse esitamise eelduseks on poolte vahel eelnev kokkulepe tekitatud kahju

hüvitamise osas kohtuväliselt notariaalse kompromissiga. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse

esitasid prokuratuurile A G ja tema kaitsja, prokuratuur nõustus ja toetas esitatud taotlust, sest asjas

puudub avalik menetlushuvi ning prokuratuur hindab A G süü suuruse keskmisest väiksemaks.

Menetluse pooled avaldasid, et kriminaalmenetluse lõpetamisel võtab A G endale kohustuse teha 5

kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest 60 tundi üldkasulikku tööd. Kannatanu HÜ B esitas

26.11.2025 kriminaalasjas A G vastu tsiviilhagi summas 55 343, 19 eurot. Prokuratuur selgitas, et

kuriteoga tekitatud kahju osas on süüdistatav asunud kahju heastama sellega, et on sõlminud

kannatanuga kokkuleppe nõude osas sundtäitmisele allumise kokkuleppe kohta ning kannatanu

poolt kriminaalmenetluses juba esitatud tsiviilhagi eraldi seisukoha võtmist ei vaja, kuna

kompromissiga on pooled asunud nõuet lahendama kohtuväliselt ning kuna kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS 202 järgi on tingimuslik, sõltudes kohustuste täitmisest süüdistatava poolt, ei saa

selle määruse alusel võtta seisukohta ka tsiviilhagi osas.

7. Prokuratuur pööras tähelepanu sellele, et väiksemale süüle mõlema etteheidetava koosseisu

puhul viitab ka toime pandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. See tähendab, et

juba seadusandja poolt kahtlustatavale süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui esimese

1-26-318

astme kuritegu. Kuritegelikul viisil käitumise otsus on vastu võetud konkreetseid asjaolusid ja

võimalusi silmas pidades ja isiku käitumisest ei saa järeldada, et tegemist on isikuga, kellel on hoiak

toime panna kuritegusid ning et oleks hädavajalik kahtlustatava kriminaalkorras karistamine. Antud

asjas on aga nii kannatanu liikmed kui ka juhatuse liikmed toonud välja, et neile siiski hakkas

ajapikku ilmnema puudused ja vajakajäämised juhatuse liikmeks oleva A G tegevuses, kuid samas

ei kontrollinud keegi aastaid pangakontodel toimuvat, mis võimaldaski omastatud summad ja

kannatanule tekkinud kahjul nii suureks paisuda. Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi,

kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise

väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatavate õiguskuulekale käitumisele suunamine on

võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

8. A G andis nõusoleku kriminaalmenetluse nr 1-26-318 lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning

ÜKT tegemiseks.

Maakohtu seisukoht

9. Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuratuuri kriminaalmenetluse

lõpetamise taotlusega ja 06.05.2026 sõlmitud notariaalse kokkuleppega (Jõhvi notar Ülle Mesi

ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924) ning olles ära kuulanud süüdistatava A G ja

tema kaitsja, leiab, et eeltoodud taotlus kuulub rahuldamisele alltoodud põhjustel.

10. KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada

kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel.

11. KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt

määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja

kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

12. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

13. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:

1) tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;

2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;

3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse

karistusseadustiku § 69 lõikes 2, lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut;

4) alluda ettenähtud ravile;

41) mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid või alkoholi;

5) osaleda sotsiaalprogrammis;

6) alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele;

7) täita muu asjakohane kohustus.

KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise

tähtaeg ületada kuut kuud.

14. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on

kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse

üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasjas

kogutud tõendid annavad aluse asuda seisukohale, et A G on toime pannud talle inkrimineeritavad

süüteod, mis on kvalifitseeritavad KarS § 201 lg 2 p 2 ja § 3811 lg 1 järgi. Samuti puuduvad

käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

15. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas

seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS

§ 201 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 3811

1-26-318

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on mõlema

eeltoodud kuriteo puhul tegemist teiste astme kuriteoga.

16. Kriminaalmenetlust alustati käesolevas kriminaalasjas 2022. a ning süüdistatav allutati

kriminaalmenetlusele alates 2023. aastast. Seega on kriminaalmenetlus tema suhtes kestnud üle 2

aasta. On nõustumisväärne see, et kriminaalmenetlus selles kriminaalasjas on kestnud suhteliselt

pikalt ja menetluse esemeks on jätkuva teona tegevus, mis toimus juba alates 2012. aastast. Kohus

nõustub sellega, et A G kui varem kriminaalkorras karistamata isiku süü talle inkrimineeritavate

kuritegude toimepanemises ei ole suur. Ka kinnitab kohtule esitatud ja 06.05.2026 sõlmitud

notariaalne kokkulepe (Jõhvi notar Ülle Mesi ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924),

et süüdistatav on asunud heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Nii tuleneb eeltoodud

kokkuleppe p-st 3.3., et A G tunnistab punktis 3.1. nimetatud võlga ja on nõus alluma kohesele

sundtäitmisele. Punkti 3.8 kohaselt kompromissi summa on A G õigus tasuda kogu ulatuses enne

25.05.2030.

17. Käesolevas kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi, s.o riigi kriminaalpoliitiline huvi

teo karistamiseks. Nimetatu tähendab riigi kaalutletud otsust, kas konkreetse kuriteo puhul on

ühiskondliku korra, õigustunde ja turvalisuse tagamiseks hädavajalik viia menetlus lõpuni ja isikut

karistada, või saab eesmärgid saavutada leebemalt. Avaliku menetlushuvi eesmärk on tagada, et

riiklikku karistust kohaldataks üksnes nendes olukordades, kus selle järele on tungiv ühiskondlik

vajadus. Mida pikem aeg on kuriteo toimepanemisest mööda läinud, seda madalamaks muutub

reeglina avalik menetlushuvi. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritakse A G kuritegude

toimepanemist juba alates 2012. aastast. Nõustumisväärne on seega see, et süüdistatavale

etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive

heastamine ning süüdistatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka

muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

18. Kokkuvõtvalt nõustub kohus sellega, et täidetud on kõik KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud

eeltingimused kriminaalmenetluse lõpetamiseks oportuniteediga, kuna A G inkrimineeritavate teise

astme kuritegude puhul on põhjendatud jaatada seda, et puudub avalik menetlushuvi ja tema süü ei

ole toimepandus suur ning ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju.

19. KrMS § 202 lg 2 p 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri

taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks teha

10 – 240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse KarS § 69 lõikes 2,

lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 sätestatut. Prokuratuur taotles kriminaalmenetluse lõpetamise

taotluses kohustada süüdistatavat A G tegema 5 kuu jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest 60

tundi üldkasulikku tööd. Süüdistatav A G andis enda nõusoleku eeltoodud ulatuses üldkasuliku töö

tegemiseks 5 kuu jooksul. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega

määrab kohus kahtlustatavale A G kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates

kohtumääruse kuulutamisest, s.o alates 20.05.2026.

20. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui

käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kriminaalasja materjalid kinnitavad seda, et

käesolevas kriminaalasjas puuduvad kriminaalmenetluse kulud.

Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine

21. KrMS § 2962 lg 1 p 4 kohaselt kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

läbi vaatamata, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse. Riigikohus on 26.04.2019 kriminaalasjas nr 1-

16-4665 selgitanud, et kui kohus lõpetab kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel, pannes

süüdistatavale mõne KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustuse, jääb tsiviilhagi, mis on KrMS § 2631

lg-s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse

äralangemiseni jätkuvalt kohtu menetlusse. Juhul, kui kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel

uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus. See tähendab, et KrMS § 202 lg 2 kohaldamisel pole

kohtul alust kriminaalmenetlust lõpetades tsiviilhagi läbi vaatamata jätta. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39.).

22. KrMS § 2962 lg 1 p 1 kohaselt kohus jätab tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse

läbi vaatamata, kui isik, kelle huvides või kelle vastu tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus

1-26-318

on esitatud, või nõue, mis selles on esitatud, ei vasta käesoleva seadustiku § 38

1 lõikes 1 või 2, §-s

1 või § 39 lõikes 1

sätestatud tingimustele. KrMS § 381 lg 1 kohaselt kannatanul on õigus esitada

kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi

kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on

kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või

heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava

kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. KrMS

§ 381 lg 6 kohaselt käesolevas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi

menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust.

23. Käesoleval juhul tuleb jätta kohtu poolt 10.03.2026 määrusega menetlusse võetud kannatanu

HÜ B tsiviilhagi süüdistatavalt 55 343, 19 euro väljamõistmiseks läbi vaatamata, kuna eeltoodud

nõude osas on kohtumenetluse pooled sõlminud 06.05.2026 notariaalse kokkuleppe (Jõhvi notar

Ülle Mesi ametitegevuse raamatu 2026. a registri number 924). Tegemist on täitedokumendiga ning

eeltoodud kokkuleppest nähtub ka see, et notar on lepingupooltele selgitanud, et käesolev

kokkulepe on käsitletav täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 18 järgi ning

täitedokumendi täitmist korraldavad kohtutäiturid.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta

hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval

juhul on hageja esitatud nõue rahuldatud notariaalse kokkuleppega ja selle nõude osas on olemas

seega täitedokument. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu nõude edasine menetlemine

kriminaalmenetluses välistatud, sest selle nõude eesmärk ei ole enam kriminaalmenetluse esemeks

oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine, arvestades eeltoodud 06.05.2025

notariaalse kokkuleppe sisu. Seetõttu tuleb jätta kannatanu HÜ B menetlusse võetud tsiviilhagi läbi

vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral,

et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/