2-26-8298/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-8298

Tsiviilasi

AS FENESTRA pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik AS FENESTRA (registrikood 10333205)

Ajutine pankrotihaldur: Mark Uska

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS FENESTRA avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja AS FENESTRA (10333205) pankrot 20.05.2026 kell 13:00.

3. Nimetada AS FENESTRA pankrotihalduriks Mark Uska.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.06.2026 kell 12:00.

Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4005).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,

kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Käesolev menetlus on maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848 art 3 lg

1 tähenduses.

8. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

10. Määrata ajutise pankrotihalduri Mark Uska tasuks 16 906,78 eurot

(käibemaksuga), mis mõista välja pankrotivarast ajutise pankrotihalduri Mark

Uska kasuks. Väljamakse teostada OÜ Advokaadibüroo RASK arveldusarvele nr

xxx.

11. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale pankroti ja halduri kohta

äriregistrisse kannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. AS FENESTRA (võlgnik) esitas 13.04.2026 kohtule pankrotiavalduse (digitoimiku lk

dtl 2). Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Mark

Uska (dtl 146).

2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande (dtl 149). Aruande kohaselt on võlgnikul vara

realiseerimisväärtusega summas 1 392 803,60 eurot, kuid kohustusi hinnanguliselt

summas 13 769 810,88 eurot, millest sissenõutavad on 4 805 722,25 eurot. Ajutise

halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Puuduvad võimalused võlgniku

tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Halduri hinnangul võlgniku maksejõuetus

välja kujunenud pikka aega kuhjunud kahjumite, käibe languse ja kasvava

laenukoormuse kombinatsioonis. Võlgniku maksejõuetus on saanud ilmseks 2026.

aasta märtsis, kui omanik otsustas võlgniku tegevuse edasise rahastamise lõpetada.

3. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaidle, kuid täpsustab, et teadaolevalt

peaksid endiste aktsionäride nõuded Fenestra AS vastu väiksemad olema (dtl 203).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

4. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot.

5. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1).

Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).

6. Kohus leiab, et võlgniku avalduse ja ajutise pankrotihalduri esitatud andmete alusel on

kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva

iseloomuga (vt ülal, p 2). Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada

(PankrS § 31 lg 4).

7. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab

võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Mark Uska (PankrS § 31 lg 6 esimene

lause).

8. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

9. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS §

33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

10. Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st 1. Võlgnik on registreeritud Eestis.

Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on

tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole

Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte

tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis

juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud

pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.

Vastavalt määruse 2015/848 art 54 lg-le 1 on pankrotihaldur kohustatud teatama

pankrotimenetlusest kõikidele väljaspool Eestit asuvatele võlausaldajatele. Teistes EL

liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017

rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades.

Menetluskulud

11. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise

halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

12. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on

ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt

on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 189,20 eurot.

13. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 13634,50 eurot (lisandub käibemaks).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 73,7 tundi. Kohus leiab, et

arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Ajutise halduri tunnitasu 185 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole

ebamõistlikult suur. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

Seega kohus määrab ajutise halduri Mark Uska tasuks 16906,78 eurot

(käibemaksuga), mis mõistetakse välja pankrotivarast. Vastavalt ajutise halduri

taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb

(PankrS § 23 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik