2-26-106469/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helvia Räägel Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-106469 Tsiviilasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi S Vi (V) vastu 65,4 euro nõudes Menetlustoiming ja liik Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), hageja lepinguline esindaja S R nende esindajad (e-post: xxx) Kostja: S V (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Võtta AS-i ÜHISTEENUSED hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja nr 2-26- 106469 menetlus.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Määrata AS-i ÜHISTEENUSED menetluskulude rahaliseks suuruseks 85 eurot ja mõista see summa S Vilt (V) AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1. Pärnu Maakohus lõpetas 05.05.2026 kohtumäärusega AS-i ÜHISTEENUSED (hageja) maksekäsu kiirmenetluse S Vi (V) (kostja) vastu ning edastas ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Pärnu Maakohtu määruse kohaselt esitas kostja 23.03.2026 nõudele vastuväite. 2. 18.05.2026 esitas hageja hagist loobumise avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel, kuna kostja on nõude tasunud. Kostja on tasunud hagejale 40 eurot 05.05.2026 (st pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist). Hageja palub kohtul lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-106469 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

TsMS § 168 lg 5 alusel kogusummas 85 eurot, millest 65 eurot moodustab riigilõiv ning 20 eurot esindustasu. 3. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ning kostja esitas 19.05.2026 vastuväite menetluskulude väljamõistmisele. Kostja palub jätta hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Kostja tasus nõude vabatahtlikult pärast maksekäsukiirmenetluse lõpetamist ning enne võimaliku hagimenetluse alustamist. Kostjal oli alust arvata, et võlausaldaja võib algatada eraldi hagimenetluse, mistõttu otsustas kostja vältida edasisi vaidlusi ja ajakulu ning tasus nõude vabatahtlikult enne hagimenetluse tegelikku alustamist. TsMS § 168 lg 5 kohaldamine eeldab olukorda, kus kostja rahuldab nõude pärast hagi esitamist. Käesoleval juhul ei ole kostjale teada, et hagi oleks olnud tema poolt tasumise hetkeks kohtule nõuetekohaselt esitatud ega ka menetlusse võetud hagimenetlusena pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist. Lisaks loobub hageja ise hagist ning sisulist kohtumenetlust toimunud ei ole. Seetõttu puudub alus panna menetluskulud kostja kanda. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 206 lg 1, TsMS § 429 lg 1). Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal TsMS § 429 lg 1 alusel õigus hagiavaldusest loobuda. TsMS § 429 lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolusid. Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

8. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamist tasunud. Seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.

9. Asjakohatu on kostja viide, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine eeldab olukorda, kus kostja rahuldab nõude pärast hagi esitamist, kuid käesoleval juhul ei ole hagi kohtule nõuetekohaselt esitatud ega menetlusse võetud. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 3). Seega on maksekäsu kiirmenetlus ning selle üleminek hagimenetluseks omavahel seotud ning menetluskulude hüvitamise kohustus ei olene asjaolust, kas hageja on esitanud hagimenetluse tarbeks hagiavalduse ning kohus selle menetlusse võtnud.

10. Kuigi kostja on esitanud makseettepanekule vastuväite, on kostja kohtule nähtuvalt hageja põhinõude siiski tasunud. Seejuures sätestab TsMS § 4842, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kuulub ka maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt nõude tasumisel kostja poolt hüvitamisele riigilõiv ning avaldaja menetluskulud suuruses 20 eurot. 11. Hageja on palunud kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas

85 eurot, millest 65 eurot moodustab riigilõiv ning 20 eurot esindustasu. 12. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud suuruses (65 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lg 6 ning lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 13. Hageja palub mõista kostjalt välja esindustasu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 14. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 85 eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja

20 eurot on lepingulise esindaja kulu. 15. Vastavalt TsMS § 433 lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik