2-26-10301/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-10301

Tsiviilasi

E.S hagi Q.P vastu kooselulepingu lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja E.S (isikukood XXX), viibimiskoht Tartu Vangla

Kostja Q.P (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.S hagi Q.P vastu kooselulepingu lõpetamiseks.

2. Rahuldada hageja E.S taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastada E.S

tsiviilasjas nr 2-26-10301 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 euro tasumisest

hüvitamise kohustuseta.

3. Lõpetada E.S ja Q.P vahel Tartu notar Tiina Tombergi juures 18. septembril 2024

sõlmitud kooseluleping (notariaalakt ametitegevuse raamatus nr 2210).

4. Jõustunud kohtuotsus saata Tartu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Riigilõivu ei pea pooled riigile hüvitama.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 ei ole vaidlustatav.

Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 191 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtuotsuse resolutsiooni punktide 3 ja 5 peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. E.S (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Q.P (kostja) vastu kooselulepingu lõpetamiseks.

Hageja toob esile, et poolte kooselu on lõppenud.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja esitas kohtule vastuse 19. mail 2026, milles märkis, et on kooselu lõpetamisega

nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvunud hagiavaldusega, leiab, et see tuleb menetlusse võtta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt.

4. Hageja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.

TsMS § 181 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja

ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Samas sätte lõike 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui

taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja

faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja

tähendust menetlusabi taotlejale.

Kuivõrd hageja on märkinud, et ta viibib kinnipidamisasutuses ja tal ei ole raha, et riigilõivu

tasuda, rahuldab kohus hageja taotluse ja vabastab hageja täies ulatuses riigilõivu (100 eurot)

tasumisest.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud kooselulepingu järgi on poolte

kooselulepingu sõlminud Tartu notar Tiina Tomberg 18. septembril 2024 (notariaalakt

ametitegevuse raamatus nr 2210).

Kooseluseaduse (edaspidi KooS) § 191 järgi kohus lõpetab kooselulepingu ühe registreeritud

elukaaslase hagi alusel teise registreeritud elukaaslase vastu, kui registreeritud elukaaslased

vaidlevad kooselulepingu lõpetamise või sellega seotud asjaolude üle.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nõustuvad kooselulepingu lõpetamisega. Seega

rahuldab kohus hagi.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vabastati riigilõivu tasumisest menetlusabi korras.

Kohus on seisukohal, et pooled ei pea riigilõivu hüvitama riigile.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik