2-25-9267/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25- 9267 Tsiviilasi Andres Toominga hagi Merit Toominga vastu 12 000 euro tagastamiseks Apellatsioonkaebuse hind 13 338 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus Kaebuse esitaja ja liik Andres Toominga apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Andres Tooming (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Merit Tooming (isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 29. jaanuari 2026 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Hageja esitas 12. juunil 2025 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt tema kasuks välja 12 000 eurot ja viivise põhinõudelt. Hageja tugines alusetu rikastumise sätetele. Hageja maksis 3. veebruaril 2025 kostjale 12 000 eurot vastavalt kokkuleppele, mille kohaselt pidi kostja loobuma abielu lahutades perekonnanimest „Tooming“. Viru Maakohus lahutas poolte abielu 8. mail 2025 ja selleks ajaks oleks kostja pidanud nime vahetama. Kostja ei ole seda kokkulepet täitnud. Hageja arvestab põhinõudelt viivist alates 8. maist 2025. Poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalne ühisvara jagamise leping ei saa olla aluseks varem tehtud maksele. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja nõue on põhjendamatu. Kostja selgitas, et hageja poolt 3. veebruaril 2025 tehtud sooritusel oli õiguslik alus, mis tulenes poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalsest ühisvara jagamise lepingust. Lepingu punktis 3.3 on pooled kinnitanud makse tegemist ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest rahalistest nõuetest teineteise vastu. Asjaolu, et makse tehti enne notariaalse lepingu sõlmimist, ei muuda kostja hinnangul sooritust alusetuks. Kostja leidis, et hageja viidatud sõnumivahetus ei tõenda iseseisva ja õiguslikult siduva kokkuleppe olemasolu ega anna alust järeldada, et makse oleks olnud seotud muude tingimustega. MAAKOHTU OTSUS 3. Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hageja tasus kostjale 12 000 eurot vastutasuks perekonnanime muutmise eest. Sellele ei viita ükski tõend. Messengeri sõnumist on üheselt mõistetav, et kostja andis lubaduse perekonnanimest „Tooming“ loobuda, kui hageja tasub talle 12 000 eurot varem „…vastutasuks nimevahetuse eest kanna varem sissemaksu osa ära…“ (dtl 7 ja 90). Hageja kohustus tasuda kostjale 12 000 eurot tuleneb poolte vahel 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu p-st 3.3. Tähtsust ei oma, et hageja tegi pooltevahelise kokkuleppe alusel kostjale raha ülekande varem korteri omandamise sissemakseks. Maakohus märkis, et lepingu punktis 3.3 on kostja makse saamist selgesõnaliselt kinnitanud ning punktis 3.4 on pooled loobunud edasistest nõuetest teineteise vastu. Kui ka kostja andis lubaduse makse varasemaks saamiseks perekonnanimest loobuda, ei muuda selle kohustuse täitmata jätmine olematuks hageja kohustust enamsaadud ühisvara arvelt kostjale hüvitist tasuda (perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3). Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja ringkonnakohtul teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 12 000 eurot koos seadusjärgse viivisega, samuti hageja menetluskulud. Kaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka tõendeid. Maakohus rikkus materiaalõigust, kui luges 3. veebruaril 2025 tehtud makse õiguslikuks aluseks 11. veebruaril 2025 sõlmitud notariaalse ühisvara jagamise lepingu. Pooled ei ole leppinud selgelt kokku lepingu tagasiulatuvas kohaldamises. Maakohus on andnud ühisvara jagamise lepingu p-le 3.4 põhjendamatult absoluutse tähenduse. Hageja ei saanud lepingu sõlmimise ajal loobuda nõudest, mille aluse äralangemine ilmnes alles hiljem. Maakohus ei ole analüüsinud lepingu eesmärki ja poolte tegelikku tahet. Maakohus ei ole arvestanud kostja tunnistust kokkuleppe olemasolu ja raha saamise kohta enne lepingut. Maakohus ei ole selgitanud, miks kostja varasemate ütluste ja hilisema ümbermõtlemise vaheline vastuolu ei oma tähtsust vaidlusaluse makse õigusliku aluse hindamisel. 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6). 7. Maakohus on asjas kõiki tõendeid kogumis hinnates õigesti tuvastanud, et kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud, mis annaks aluse hagi VÕS § 1027 jj alusel rahuldada. Vaidlusalused 12 000 eurot tasus hageja kostjale 3. veebruaril 2025 ühisvara jagamise käigus enamsaadud ühisvara arvel. Asjaolu, et pooled sõlmisid notariaalse ühisvara jagamise lepingu mõni aeg pärast makse tegemist 11. veebruaril 2025, ei tähenda seda, et pooled ei võinud ühisvara jagamise eesmärgil teha sooritusi lepingu täitmiseks ka enne notariaalse lepingu vormistamist, kui nad notariaalses lepingus niimoodi kokku lepivad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hageja sooritusel oli õiguslik alus ning alusetu rikastumise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on õigesti hinnanud poolte kokkulepet notariaalse lepingu punktis 3.3, milles on märgitud, et hageja on kostjale kokkulepitud rahasumma enne lepingu sõlmimist ka tasunud. Kohustuse täitmine enne vastava kokkuleppe notariaalset vormistamist ei tähenda kohustuse puudumist ega anna alust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaldamiseks. Samuti ei tõenda apellatsioonkaebuses viidatud sõnumivahetus, et poolte vahel oleks sõlmitud iseseisev ja õiguslikult siduv kokkulepe või et makse oleks olnud tingimuslik. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalide kohaselt andis kostja tõepoolest lubaduse perekonnanimi „Tooming“ ära muuta, kui hageja talle ühisvara jagamise käigus maksmisele kuuluva rahasumma varasemalt tasub. Sellest ei saa aga järeldada hageja soovitut, et kui kostja oma lubadust ei pea, siis ei pea ka hageja täitma oma notariaalsest lepingust tulenevat kohustust ühisvara jagamisel, st hüvitada kostjale tema osa jagatavast ühisvarast rahas (PKS § 3

37 lg 3 ja AÕS § 77 lg 1). Sellist kokkulepet ei ole pooled sõlminud. Nimeseadusest ei tulene teise isiku suhtes täitmisele kuuluvat nõudeõigust perekonnanime muutmiseks. 8. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) 4