2-25-15080/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 19. mai 2026

Tsiviilasja number

2-25-15080

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.T vastu 4542

euro 67 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Tsiviilasja hind

8741 eurot 56 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht , Harju Maakond), lepinguline

esindaja K.Y (e-post )

Kostja A.T (isikukood XXX, elukoht xxxxxx–

xxxxxxx-xxxxx-xxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 11.09.2025 hagi A.T vastu põhivõla 4542

euro 67 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.

2. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr TL3758469 seoses

välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg ja VÕS § 94 intress järgmise maksegraafikuna:

Osamakse nr

Makse kuupäev

Põhiosa

Põhivõla jääk

VÕS § 94

intress

Osamakse

kokku

10.10.2026

5,24

93,98

0,17

5,41

10.11.2026

23,07

71,58

0,13

23,20

10.12.2026

23,92

48,51

0,09

24,01

10.01.2027

24,59

24,59

0,04

24,63

3. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr TL3758469 seoses

välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis p-s 2 toodud

maksegraafikus välja toodud põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.

4. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr L458828 alusel välja

sissenõutavaks muutunud osamaksed perioodil 10.12.2025–19.05.2026 kokku 177

eurot 62 senti ning TsMS § 369 järgi tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg ja

VÕS § 94 intress järgmise maksegraafiku kohaselt:

Nr

Osamakse

tasumise aeg

Põhiosa

jääk

Põhiosa

VÕS § 94

intress

Osamakse

kokku

10.06.2026

1450,06 €

35,15 €

2,60 37,75 €

10.07.2026

1414,91 €

35,99 €

2,53 38,52 €

10.08.2026

1378,92 €

36,86 €

2,47 39,33 €

10.09.2026

1342,06 €

37,75 €

2,40 40,15 €

10.10.2026

1304,31 €

38,66 €

2,33 40,99 €

10.11.2026

1265,65 €

39,59 €

2,27 41,86 €

10.12.2026

1226,06 €

40,54 €

2,19 42,73 €

10.01.2027

1185,52 €

41,52 €

2,12 43,64 €

10.02.2027

1144,00 €

42,52 €

2,05 44,57 €

10.03.2027

1101,48 €

43,54 €

1,97 45,51 €

10.04.2027

1057,94 €

44,59 €

1,89 46,48 €

10.05.2027

1013,35 €

45,67 €

1,81 47,48 €

10.06.2027

967,68 €

46,77 €

1,73 48,50 €

10.07.2027

920,91 €

47,89 €

1,65 49,54 €

10.08.2027

873,02 €

49,04 €

1,56 50,60 €

10.09.2027

823,98 €

50,23 €

1,47 51,70 €

10.10.2027

773,75 €

51,44 €

1,39 52,83 €

10.11.2027

722,31 €

52,67 €

1,29 53,96 €

10.12.2027

669,64 €

53,94 €

1,20 55,14 €

10.01.2028

615,70 €

55,24 €

1,10 56,34 €

10.02.2028

560,46 €

56,57 €

1,00 57,57 €

10.03.2028

503,89 €

57,93 €

0,90 58,83 €

10.04.2028

445,96 €

59,33 €

0,80 € 60,13 €

10.05.2028

386,63 €

60,76 €

0,69 € 61,45 €

10.06.2028

325,87 €

62,22 €

0,58 € 62,80 €

10.07.2028

263,65 €

63,72 €

0,47 € 64,19 €

10.08.2028

199,93 €

65,26 €

0,36 € 65,62 €

10.09.2028

134,67 €

66,83 €

0,24 € 67,07 €

10.10.2028

67,84 €

67,84 €

0,12 € 67,96 €

5. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepinguga nr L458828 seoses välja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis p-s 4 toodud maksegraafikus

välja toodud põhiosa osamaksetelt maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhiosa osamakse tasumiseni.

6. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata sh osas, milles Aktiva Finance Group OÜ

palus A.T-lt lepingu nr KK3728652 alusel välja mõista põhivõlg 1813 eurot 79 senti

ja kõrvalnõuded ning lepingute TL3758469 ja L458828 puhul eeltoodud põhinõuet

ja kõrvalnõudeid ületavas osas.

7. Jätta menetluskuludest 50% A.T kanda. Mõista A.T-lt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks välja menetluskulud 830 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis menetluskuludelt (830 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada otsus pooletele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja

järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks

on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 A.T (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4542 eurot 67 senti ja kõrvalnõuded tulenevaalt

krediidiandjate ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 mõttes, millest tulenevad nõuded on krediidiandja hagejale loovutanud. Tartu

Maakohus jättis 17.11.2025 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja, et esitada

nõuetekohane hagiavaldus.

Hageja esitas 26.11.2025 hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4542

eurot 67 senti ja kõrvalnõuded. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt põhineb hageja nõue

kostja vastu kolmel krediidiandjate ja kostja vahel sõlmitud lepingul:



kostja ja Placet Group OÜ (krediidiandja I) sõlmisid 21.10.2021 krediidikonto lepingu

nr KK3728652 (leping I),



kostja ja Placet Group OÜ (krediidiandja I) sõlmisid 06.01.2022 lepingu nr

TL3758469 (dtl 328–336) (leping II),



kostja ja Coop Finants AS (krediidiandja II) sõlmisid 19.10.2022 lepingu nr L458828

(leping III).

1.1. Kostja sai lepingu I järgi krediiti 1400 eurot, pooled suurendasid kahel korral 22.10.2021

suurendati limiiti 2000 euroni, 16.12.2021 suurendati krediidilimiiti 2600 euroni. Intress oli

40,88% aastas, krediidikulukuse määr kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 49% aastas (dtl 4, 16).

Hageja hinnangul järgis krediidiandja I lepingu I sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kui ta võttis kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja taotluses

esitatud teavet ning kontrollis kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 133–137, 190). Taust.ee

päringu tulemusena kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 191). Krediidiandja I tuvastas kostja

arvelduskonto väljavõtte kohaselt, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 723 eurot 15

senti, igakuised kohustused olid 204 eurot. Lepingu I järgi pidi kostja iga kuu tasuma

osamaksena 75 eurot 69 senti, majapidamiskuludeks arvestati 300 eurot. Krediidiandja

arvestas, et selliselt jääb kostjale igakuiseks kasutamiseks vähemalt 143 eurot 59 senti

(723,15 – 204 – 300 – 75,69).

Kostja rikkus lepingut I, kui ta jättis 20.12.2023, 20.01.2024, 20.02.2024 osamaksed

tähtaegselt tasumata. Krediidiandja I saatis kostjale 19.02.2024 kirja, milles andis kostjale

võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 04.03.2024 ning hoiatas, et kui kostja täiendava

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb ta lepingu 05.03.2024 leping üles. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu I 05.03.2024 üles

(dtl 66, 194). Krediidiandja I loovutas 06.03.2024 enda nõuded kostja vastu hagejale koos

õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

1.2. Kostja sai lepingu II järgi krediiti 650 eurot, mille ta kohustus tagastama 60 osamaksega

25 eurot 54 senti., intress oli 40,03% ja krediidikulukuse määr 53,5% (dtl 4, 35, 335). Hageja

hinnangul järgis krediidiandja I vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta hindas kostja

krediidivõimelisust kostja taotluses esitatud andmete ja arvelduskonto väljavõtte alusel (dtl

191, 203–212). Taust.ee päringu tulemusena kostjal maksehäireid ei olnud (dtl 191–192).

Krediidiandja I arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 847 eurot 61 senti kuus, igakuisteks

kohustusteks 546 eurot 21 senti, majapidamiskuludeks 225 eurot. Kostjale jäi nende andmete

kohaselt vabaks kasutamiseks 50 eurot 86 senti (847,61 – 546,21 – 225 – 25,54).

Kostja rikkus lepingut II, kui ta jäi viivitusse 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024

osamaksetega. Krediidiandja I saatis kostjale 11.03.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse,

millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 25.03.2024 ning hoiatas, et kui

kostja võlga ei tasu, öeldakse 26.03.2024 leping üles. Kuna kostja võlgnevust täiendava

tähtaja jooksul ei tasunud, ütles krediidiandja I lepingu II 26.03.2024 üles (dtl 67, 194) ning

loovutas 27.03.2024 lepingust II tulenevad enda nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega

nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

1.3. Kostja sai leping III alusel krediidiandjalt II krediiti 2400 eurot, mille ta kohustus

tagastama perioodil 10.11.2022–10.10.2028, igakuine osamakse oli 71 eurot 57 senti,

intressimäär oli 28,9% aastas. Krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1

35,62% aastas (dtl 4, 48). Hageja hinnangul järgis krediidiandja II kostjaga lepingu III

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta lähtus kostja taotluses esitatud

andmetest, tegi päringu Maksu-ja Tolliametile ning kontrollis, et kostjal ei oleks hiljutisi

maksehäireid.

Kostjale jäi vabaks kasutamiseks 1531 eurot 49 senti (1789 – 186 – 71,51). Kliendi

maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on üle 1100 euro,

siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu

sõlmimist. Krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid polnud (dtl 189–

190). Kontoväljavõtet krediidiandja II kostjalt ei küsinud.

Kostja rikkus lepingut III, kui ta jättis 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, 10.03.2024

osamaksed tähtaegselt tsumata. Krediidiandja II saatis kostjale 28.02.2024 laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, millega andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni

22.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud ning leping öeldi üles 27.03.2024 (dtl 68, 195).

Krediidiandja II loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Hageja palub lepingu I alusel kostjalt välja mõista:



põhivõlg 1813 eurot 79 senti



intress 175 eurot 87 senti



sissenõudmiskulud 45 eurot



sissenõutavaks muutunud viivis 1125 eurot 78 senti 06.03.2024–11.09.2025 eest



edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 40,88% aastas kuni summani 688 eurot 1 sent.

Hageja palub lepingu II alusel kostjalt välja mõista:



põhivõlg 534 eurot 1 senti



intress 53 eurot 34 senti



sissenõudmiskulud 30 eurot



sissenõutavaks muutunud viivis 312 eurot 12 senti 27.03.2024–11.09.2025 eest



edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 40,03% aastas.

Hageja palub lepingu III alusel kostjalt välja mõista:



põhivõlg 2194 eurot 77 senti



intress 208 eurot 90 senti



sissenõudmiskulud 45 eurot



sissenõutavaks muutunud viivis 768 eurot 9 senti 28.03.2024–11.09.2025 eest



edasiulatuv viivis alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras, s.o 24% aastas.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700

eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 13–14).

2. Tartu Maakohus võttis 11.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja esitas 19.12.2025 hagile vastuse,

milles märkis, et tegemist on olukorraga, kus kostja suhtes on süstemaatiliselt rikutud

vastutustundliku laenamise kohustust ning tekitatud talle otsest ja ettenähtavat kahju. Kostja

on esitanud enda arvelduskonto väljavõtte perioodil 09.07.2021–29.12.2021 (dtl 254–266),

millest nähtuvad regulaarsed kohtutäituri sissenõuded, mitmed täiteasjad ja sundkorras

mahaarvamised, madal ja ebaregulaarne sissetulek (sh haigushüvitised), püsikulud (üür,

elekter, liisingud), mis ületasid igakuist netosissetulekut ja olukorras, kus igapäevased

elamiskulud kaeti laenurahaga. Kostja on seisukohal, et talle ei oleks tohtinud laenu pakkuda

ega väljastada arvestades tema tegelikku majandusliku olukorda laenu andmise hetkel (dtl

252)

Kostja sõnul suurendati lepingu I puhul krediiti korduvalt ilma uut maksevõime hindamist

tegemata. Lepingu ülesütlemine toimus olukorras, kus makseraskused olid krediidiandjale

ette nähtavad. Põhinõue summas 1 813 eurot 79 senti on vaidlustatud ning kõrvalnõuded on

õigusvastased ja seetõttu välistatud (dtl 249). Lepingu II puhul anti laen olemasolevate

kohustuste taustal, kusjuures krediidiandja eiras VÕS § 403³ sätteid. Lepingu ülesütlemise

hoiatus ei andnud realistlikku tähtaega kohustuste täitmiseks ning väidetav põhivõlg summas

534 eurot 11 senti ei kuulu väljamõistmisele (dtl 249). Lepingu III puhul anti krediiti

olukorras, kus kostja oli juba ülemääraselt koormatud. Krediidiandja II ei kontrollinud

piisavalt kostja sissetulekuid ning põhinõue summas 2194 eurot 77 senti on vastuolus

vastutustundliku laenamise põhimõttega (dtl 249).

Kostja nõustub asja arutamisega kirjalikus menetluses (dtl 312). Kostja ei tunnista hagi ei

põhivõla ega kõrvalnõuete osas (dtl 248). Kostja palub jätta laenuandja nõue läbi vaatamata,

tuvastada laenulepingute tühisus, lugeda kogu vastutus tekkinud kahju eest laenuandja kanda

ja vabastada teda täielikult vaidlusalustest kohustustest (dtl 306). Kostja palub jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda (dtl 249).

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping

tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja andis laenu füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja

majandustegevust. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga

sõlmitud lepingud kehtivalt üles öelnud, mille tõttu on muutunud kogu võlgnevus

sissenõutavaks.

Kohus analüüsib esmalt lepingu II kehtivust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi (I) ning

seejärel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sellega kaasnevaid õiguslikke

tagajärgi ning teeb menetluslikud otsustused (II).

I

6. Kohus käsitleb esmalt lepingu II kehtivust ja sellest tulenevaid nõudeid. Kohus tuvastab, et

kostja ja krediidiandja sõlmisid 06.01.2022 lepingu II, mille järgi sai kostja krediiti 650 eurot,

mille ta kohustus tagastama 60 osamaksega, intress oli 40,03% ja krediidikulukuse määr

53,5% (dtl 4, 35, 335). Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et lepingu II krediidikulukuse

määr on 53,5%. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada enda käsitlust selle kohta, et

lepingu II puhul ei ületa krediidikulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 mõttes krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (dtl 315–316). Hageja esitas

kohtule küll seisukoha ja ümberarvutuse (dtl 327–361), kuid ei põhjendanud täiendavalt,

miks ta leiab, et 06.01.2022 sõlmitud lepingu puhul ei ületa 53,5% suuruse krediidikulukuse

määr kolmekordset keskmist määra.

7. Eesti Panga avaldatud statistika kohaselt oli keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse

määr lepingu II sõlmimisele eelnenud ajal 16,95%, mis avaldati 30.11.2021 seisuga ning mis

oli alus krediidikulukuse määra ülempiiri seadmisele alates 01.01.2022 ( ). Lepingu II

sõlmimise ajal kohalduv kolmekordne keskmine krediidikulukuse määr oli eeltoodut

arvestades 50,85% (16,95 × 3), mis oli väiksem kui lepingu II sõlmimisel kokku lepitud

krediidikulukuse määr.

7.1. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on krediidiandja I ja kostja vahel 06.01.2022

sõlmitud leping II tühine, sest kokkulepitud krediidikulukuse määr 53,5% (dtl 335) ületas

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1

mõttes enam kui kolm korda. Lepingu II tühisuse tõttu tuleb hageja nõue kostja vastu seoses

lepinguga II jätta rahuldamata.

7.2. Lepingu II tühisuse tagajärgi reguleerib VÕS § 4062 lg 3, mis sätestab, et kui

tarbijakrediidileping on tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg 1 suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu puhul kohaldatakse tagasimaksmise

tingimuste määratlemiseks VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi

tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna

krediidileping on algusest peale tühine, peab krediidiandja tarbijale välja andma kõik

krediidilepinguga seoses tarbija poolt makstud tasud, v.a juba saadud intress, mis ei ületa

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määra. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3 ette nähtud tagasitäitmise

eriregulatsioonist toimub krediidi tagastamine küll lepingus kokkulepitud tähtaegadel, kuid

seaduse alusel. Seega tekib krediidiandja ja krediidisaaja vahel seaduse alusel lepingusarnane

õigussuhe.

7.3. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale II saadud krediidi 650 eurot 60 osamaksega.

Kuivõrd hageja on esitanud nõude ümberarvutuse, saab lepingu II tühisuse puhul lähtuda

põhivõla ja seadusjärgse intressi arvutamisel hageja ümberarvutuseks esitatud andmetest.

Hageja ümberarvutuse kohaselt on kostjal lepingu II järgi tasumata maksed (dtl 354–357):

Makse

kuupäev

Põhiosa

Põhivõla

jääk

VÕS intress

Osamakse

kokku

Võlgniku tasutud

summad

2026-10-10

22,40

93,98

0,17

22,57

17,16 tasutud

5,41 tasumata

2026-11-10

23,07

71,58

0,13

23,20

Tasumata

2026-12-10

23,92

48,51

0,09

24,01

Tasumata

2027-01-10

24,59

24,59

0,04

24,63

Tasumata

7.4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingu II alusel tulevikus sissenõutavaks

muutuvad maksed TsMS § 369 kohaselt, mis sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kohtu hinnangul

on hageja põhjendanud, miks on tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete välja

mõistmine põhjendatud, kostja on viimase makse teinud 12.11.2023, kostja ei ole hageja

pöördumistele vastanud, lahendusi otsinud ega kohtuvälises menetluses ühendust võtnud.

Kohus mõistab lepingu II alusel VÕS § 4062 lg 3 ja TsMS § 369 järgi kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 76 eurot 82 senti ja VÕS § 94 kohase intressi järgmise maksegraafiku järgi:

Makse

kuupäev

Põhiosa

Põhivõla jääk

VÕS intress

Osamakse

kokku

2026-10-10

5,24

93,98

0,17

5,41

2026-11-10

23,07

71,58

0,13

23,20

2026-12-10

23,92

48,51

0,09

24,01

2027-01-10

24,59

24,59

0,04

24,63

7.5. Kohus jätab hageja nõude lepinguga II seoses rahuldamata osas, milles hageja palus

kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 312 eurot

12 senti 27.03.2024–11.09.2025 eest ning edasiulatuva viivis alates 12.09.2025 kuni

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,03% aastas. Kohus leiab, et hagi

tuleb selles osas rahuldamata jätta, sest leping II on tühine ning eriregulatsioon VÕS § 4062

lg 3 järgi ei näe ette sissenõudmiskulude ega lepingujärgse intressi või viivise hüvitamist.

Kohus leiab, et küll aga saab rahuldada hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras eeltoodud maksegraafiku järgsete osamaksete tasumisega

viivitamise eest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.

8. Kohus käsitleb järgnevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingute I ja III

puhul. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija

on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka

Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal

algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks

kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS §

4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

8.1. Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel

kohaldub isegi tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu

seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning

õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise

korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria

Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

8.2. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma

kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist

seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate

maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta

olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse

suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg

1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

8.3. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

9. Kohus leiab, et krediidiandja I ei järginud lepingu I sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest kuigi ta

esitas kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte, ei nähtu hagis esitatud asjaoludest ega

tõenditest, et krediidiandja oleks seda kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutanud.

Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kuigi leping I sõlmiti 21.10.2021, on lepingu I juurde

esitatud arvelduskonto väljavõtete loomiskuupäev faili metadata järgi 30.07.2024 kl 11:14:52

(dtl 203). Asjaolule, et arvelduskonto väljavõtet tegelikult ei kontrollitud mitte enne lepingu

sõlmimist 21.10.2021, vaid konto väljavõtet küsiti hiljem, viitab ka see, et arvelduskonto

väljavõttel kajastuvad maksed, mis on tehtud kuni kaks kuud pärast lepingu sõlmimist.

Tuleviku ennustamise võimet nähtavasti krediidiandjal I ei olnud. Kohus lisab, et

arvelduskontot analüüsides nähtub ka see, et kostja sissetulek arvelduskonto järgi ei vasta

sellele, millele on hagiavalduses tuginetud. Konto väljavõtte kontrolli ei nähtu ka

krediidianalüüsist (dtl 73-109).

Kohus andis hagejale võimaluse esitada arvelduskonto väljavõtete originaalkoopiaid (dtl

316), kuid hageja esitas sama konto väljavõtte, kus on ka lepingu sõlmimisele järgnevad

maksed näha ning analüüsi, mille loomise kuupäev on nii faili enda kui ka metadata järgi

31.03.2026 (dtl 347). Kuivõrd krediidiandja ei küsinud lepingu I sõlmimisel kostja

arvelduskonto väljavõtet ega tõendanud, et hindas kostja krediidivõimelisust, sh kohustusi

muul viisil, leiab kohus, et krediidiandja I ei järginud lepingu I puhul vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

10. Kohus leiab, et krediidiandja II ei järginud lepingu III sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kui ta ei küsinud vastuolus Riigikohtu praktikaga lepingu sõlmimisel

kostja arvelduskonto väljavõtet ega tõendanud, et kontrollis kostja finantskohustusi muul

viisil. Hageja ei ole ka tuginenud sellele, et krediidiandja II oleks arvelduskonto väljavõtet

küsinud, vaid selgitanud, et lepingu sõlmimisel tugineti taotlusele ning Maksu- ja Tolliameti

andmetele, millest aga ei nähtu, kuidas oli nende andmete pinnalt võimalik kostja kohustusi

hinnata ning millest lähtudes arvestati kostja igakuisteks kohustusteks 186 eurot (dtl 189).

Kohus juhtis eeltoodule tähelepanu ning andis hagejale võimaluse esitada täiendavaid

asjaolusid, seisukohti ja tõendeid (dtl 316). Hageja esitas seisukohas nõude ümberarvutuse,

kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu III sõlmimisel täiendavalt ei

tõendanud (dtl 327–361). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et krediidiandja II rikkus kostjaga

lepingu III sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus käsitleb järgmisena

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi.

II

11. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärg, et kõik kostja tasutud maksed loetakse tasutuks põhivõla (ja seadusjärgse

intressi) katteks ning muid tasusid (sh lepingutasu) kostja krediidiandjale ega hagejale ei

võlgne. Hageja esitatud alternatiivne nõue piirdub vaid põhivõla, seadusjärgse intressi,

sissenõudmiskulude ning lepingujärgse viivisega.

11.1. Hageja esitas kohtule ka seisukoha ja selgitused ning nõuete ümberarvutused (dtl 327–

361), kuid üksnes lepingute II ja III kohta, hageja kohtule lepingu I kohta nõude

ümberarvutusi tabelina ei esitanud ega selgitanud, kas lepingu I ülesütlemine olnuks VÕS §

4034 lg-te 6 ja 7 kohased vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi

arvestades kehtiv. Hageja piirdus selgitustega selle kohta, et lepingu I järgi sai kostja krediiti

2852 eurot, on tagasi maksnud 5715 eurot 36 senti ning lisas, et kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on tagastanud

lepingu alusel saadud krediidisumma (dtl 196).

11.2. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on lepingu I puhul tuginenud sellele, et kostja on saanud

krediiti 2852 eurot ning on tagasi maksnud 5715 eurot 36 senti (dtl 214–222) ning on seda ka

tõendanud, tuleb hagi jätta lepingu I alusel esitatud nõude osas rahuldamata, sest kostja on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7

mõttes kõik lepingust I tulenevad kohustused juba täitnud.

11.3. Hageja selgitas ümberarvutuses lepingu III kohta, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral ei ole seda kehtivalt üles öelnud. Hageja esitas alternatiivselt

juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti lepingu III kohta

täitmisnõude nii osas, mis on sissenõutavaks muutunud VÕS § 108 lg 1 mõttes kui ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete saamiseks.

Kohus leiab, et krediidiandja II ei öelnud lepingut III kehtivalt üles vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi arvestades nagu nähtub ka ümberarvutustest (dtl

358–361). Kohus analüüsib seega lepingu III täitmisnõuet VÕS § 108 lg 1 mõttes kui ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena TsMS § 369 kohaselt.

11.4. Kohus leiab, et kostjalt tuleb VÕS § 108 lg 1 kohaselt ja TsMS § 369 järgi välja mõista

lepingu III täitmiseks osamaksed järgmise maksegraafiku kohaselt. Kohtu hinnangul on

hageja põhjendanud, miks on tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete välja mõistmine

põhjendatud, kostja on viimase makse teinud 12.11.2023, kostja ei ole hageja pöördumistele

vastanud, lahendusi otsinud ega kohtuvälises menetluses ühendust võtnud.

Kohus leiab, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed

perioodil 10.12.2025–19.05.2026 kokku 177 eurot 62 senti. Kohus märgib tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmise maksegraafikuna:

Osamakse

tasumise aeg

Põhiosa jääk Põhiosa

VÕS § 94

intress

Osamakse

kokku

10.06.2026

1450,06 €

35,15 €

2,60 37,75 €

10.07.2026

1414,91 €

35,99 €

2,53 38,52 €

10.08.2026

1378,92 €

36,86 €

2,47 39,33 €

10.09.2026

1342,06 €

37,75 €

2,40 40,15 €

10.10.2026

1304,31 €

38,66 €

2,33 40,99 €

10.11.2026

1265,65 €

39,59 €

2,27 41,86 €

10.12.2026

1226,06 €

40,54 €

2,19 42,73 €

10.01.2027

1185,52 €

41,52 €

2,12 43,64 €

10.02.2027

1144,00 €

42,52 €

2,05 44,57 €

10.03.2027

1101,48 €

43,54 €

1,97 45,51 €

10.04.2027

1057,94 €

44,59 €

1,89 46,48 €

10.05.2027

1013,35 €

45,67 €

1,81 47,48 €

10.06.2027

967,68 €

46,77 €

1,73 48,50 €

10.07.2027

920,91 €

47,89 €

1,65 49,54 €

10.08.2027

873,02 €

49,04 €

1,56 50,60 €

10.09.2027

823,98 €

50,23 €

1,47 51,70 €

10.10.2027

773,75 €

51,44 €

1,39 52,83 €

10.11.2027

722,31 €

52,67 €

1,29 53,96 €

10.12.2027

669,64 €

53,94 €

1,20 55,14 €

10.01.2028

615,70 €

55,24 €

1,10 56,34 €

10.02.2028

560,46 €

56,57 €

1,00 57,57 €

10.03.2028

503,89 €

57,93 €

0,90 58,83 €

10.04.2028

445,96 €

59,33 €

0,80 € 60,13 €

10.05.2028

386,63 €

60,76 €

0,69 € 61,45 €

10.06.2028

325,87 €

62,22 €

0,58 € 62,80 €

10.07.2028

263,65 €

63,72 €

0,47 € 64,19 €

10.08.2028

199,93 €

65,26 €

0,36 € 65,62 €

10.09.2028

134,67 €

66,83 €

0,24 € 67,07 €

10.10.2028

67,84 €

67,84 €

0,12 € 67,96 €

11. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 29.04.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 383–385),

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2052 eurot menetluskuludena, millest 700

eurot on riigilõiv ja 1352 eurot lepingulise esindaja kulud kaheksa tunni osutatud õigusabi

eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi

välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt

kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

11.1. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

50% ulatuses kostja kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 700 eurot.

Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2

mõttes.

11.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud

ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega

lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm

17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

11.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu taotletud kaheksa tundi, arvestades seda, et esitada tuli

andmed ja ümberarvutus kolme lepingu kohta, kuid põhjendatud juristi tunnitasu määr on

vastavalt keskmisele turuhinnale ja konkurentide pakutavat hinda turul 120 eurot (km-ta).

11.4. Kohus leiab, et kuivõrd 50% menetluskuludest jääb kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 830 eurot ((700 + 960) : 2). Kohus mõistab

menetluskulud välja koos käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud,

et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin