3-26-582/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-582

Haldusasi

F.Z riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – F.Z

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.Z määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.Z määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-582.

2. Jätta F.Z määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-582 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Z esitas 26.01.2026 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks

summas 150 eurot. Taotluse kohaselt käitus vangla ametnik solvavalt ja agressiivselt.

Mittevaraline kahju seisneb taotluse kohaselt hingelistes kannatustes (alandus, solvumine,

hirm, mure, nördimus, moraalne valu).

2. Tallinna Vangla jättis 16.02.2026 vastusega nr 1-9/1-26/34-2 taotleja mittevaralise kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. F.Z esitas 02.03.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse (täiendatud

02.04.2026), milles soovis riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks.

3-26-582

4. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2026 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1

p-de 1, 6 ja 12 alusel rahuldamata.

Taotluse selgitustest ja haldusmenetlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi

hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumise eesmärgil.

Halduskohtumenetlusele omase uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuse tõttu (HKMS §

2 lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline oma õiguseid kohtus ise kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 6).

Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues valdkonnas tekkinud vaidlusega. Taotleja on

haldusmenetluses suutnud oma seisukohti esitada viisil, et vastustajal on olnud võimalik neile

sisuliselt vastata. Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab välja tooma

üksnes faktilise põhjenduse, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (HKMS § 38 lg 1 p 7).

Taotleja on taotluses vanglale toonud välja tema hinnangul asjakohased õigusnormid.

Halduskohtusse pöördumise eeldus ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule

esitatavas kaebuses on puuduseid, annab kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotlejale

tekkiva riive peab oma sõnadega sisustama taotleja ise ning seda nii võimalikule esindajale

kui ka kohtule.

Mittevaralise kahjunõude esitamise osas ei ole tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6).

Taotleja väidab oma õiguste riivet seoses sellega, et valvur käskis tal vait olla. Ka juhul, kui

selline korraldus või ütlemine oli solvav või lausa õigusvastane, ei nähtu sellest taotleja

õiguste intensiivset riivet. Taotleja on soovinud oma riivatud tunnete ja usaldusliku suhte

taastamist ning tema käitumise õiget mõistmist. Seega soovib taotleja ennekõike üksnes

veenduda, kas ametnik käitus õigesti. Ainuüksi sel eesmärgil kahjunõude esitamiseks ei esine

tungivat avalikku huvi. Taotleja avaldustest ja dokumentidest ei nähtu ühegi riigivastutuse

seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riivamist määral, mille tõttu tuleks tungivat avalikku

huvi möönda. Samuti puuduvad põhjendused ega ole ka sündmuste käigust loogiliselt

järeldatav, et taotlejale tekkis tervisekahju.

Võimalik hüvitis oleks väiksem kui eeldatavad riigi õigusabi kulud (RÕS § 7 lg 1 p 12).

Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest

halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamise ja esitamise eest, 39

eurot iga poole tunni kohta. Seega ületaks taotlejale 2 tunni ulatuses riigi õigusabi osutamise

tasu (156 eurot) taotletavat kahjuhüvitist. Ka juhul, kui mitte lähtuda aritmeetilisest

võrdlusest, on taotlejale asjast võimalik tulenev kasu, s.o taotleja väidete kohaselt õigluse,

riivatud tunnete ja usaldusliku tunde taastamine koos taotleja käitumise õige mõistmisega

märgatavalt väiksem, kui oleksid riigi eeldatavad kulud õigusabile, mille mahuks võib

eelduslikult kaebuse sisulise menetlemise korral olla vähemalt 10 tundi, mille eest makstav

tasu oleks 780 eurot. Ka siis, kui taotleja hinnangul on tema õiglustunde taastamisel saadav

kasu suurem, vähendab seetõttu tekkivat riivet taotleja võimalus kaitsta oma õiguseid ise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. F.Z esitas 29.04.2026 määruskaebuse, milles palub riigi õigusabi taotlus rahuldada.

Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine piirab taotleja võimalust õiguste kaitseks.

Taotlejal puudub juriidiline haridus. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et taotleja saaks esitada

kohtule kaebuse ning kohus saaks anda toimunule hinnangu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on

2(3)

3-26-582

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.

Praegune vaidlus ei nõua riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203

lg 2).

8. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest

või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi

saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1), kui riigi õigusabi taotletakse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg

1 p 6), ning kui võimalik hüvitis oleks väiksem kui eeldatavad riigi õigusabi kulud (RÕS § 7

lg 1 p 12).

9. Taotleja on 02.03.2026 riigi õigusabi taotlusele lisanud taotluse riigilõivust vabastamiseks

koos teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

Taotleja on kinnipeetav ning tal puudub sissetulek. Esitatud andmetel puudub

ringkonnakohtul alus kahelda selles, et taotleja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise

majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1).

10. Kuigi riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, tuli taotlus jätta

rahuldamata. Vaidlus ei ole õiguslikult ega muul põhjusel keerukas ning taotleja seni esitatud

menetlusdokumentide sisu arvestades ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et taotleja on ise

võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Seejuures saab kahju tekkimise asjaolusid

ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi kohtule selgitada kõige paremini taotleja

ise. Kaebust ei tule õiguslikult põhjendada, mistõttu ei eelda menetluses osalemine

õigusteadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea viitama kohtule esitatavates avaldustes

õigusnormidele ega kohtupraktikale, asjakohaste normide ja kohtupraktika kohaldamine on

kohtu ülesanne (HKMS § 157 lg 1). Õigusteadmisteta kaebajat toetab muu hulgas

halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Samuti ei nähtu asjas

seni esitatu põhjal eriti intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud avalikku huvi. Kahju

tagajärjed on tajutavad eelkõige individuaalselt ega ole ülekantavad avalikkusele. Seega sai

jätta taotluse rahuldamata ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et

taotlejale asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate

kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.04.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)