2-25-22727/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

19. mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-22727;

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.X vastu võlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 1181,31 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja esindaja

Kristiine Urb (e-post )

Kostja

O.X (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx,

XXX; e-post )

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista O.X-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks

põhivõlgnevus 43,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5,94 eurot; välja mõista O.X-ilt

Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (43,60 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg

1 sätestatud määras alates 20.05.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte

rohkem kui põhinõude ulatuses;

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 5% ja hageja kanda 95 %;

2.2 välja mõista O.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 20 eurot;

2.3 välja mõista O.X-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 20

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 12.12.2022 Säästukaart Pluss

lepingu nr. CNT00000133002, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud

Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi

vahendeid. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 18.12.2022 lepingu muudatuse. Lepingu

muudatusega jäi lepingu number samaks. Lepingu muudatuse eesmärk oli muuta

krediidilimiiti. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 30,66%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 500 eurot, intressimäär 19,9%, maksete

tähtpäevad 10. kuupäev, kuutasu 0,95 eurot. Lepingu muudatuse krediidi kulukuse määraks

on 28,02%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 800 eurot,

intressimäär 19,9%, maksete tähtpäevad 10. kuupäev, kuutasu 0,95 eurot. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 31.12.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks,

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise hoiatuse seisuga oli kostja võlas 10.10.2024;

10.11.2024; 10.12.2024 osamaksetega. 29.01.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevuse jääk. 29.01.2025

loovutas Coop Pank AS kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda

intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Esialgne võlausaldaja lisas teatise nõude loovutamisest

lepingu ülesütlemise teatele. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus

summas 800 eurot, intress summas 10,20 eurot, lepingu haldamise kulu 28,85; võla

sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 143,06

eurot. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised alates 24.12.2025 kuni põhinõude summas

800 eurot intressimääraga võrdses määras. Mõista kostjalt välja hageja kasuks

menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja esindustasu summas 338

eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 2.03.2026, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 1181,31 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Coop Finants AS vahel

sõlmitud 12.12.2022 Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT00000133002 (dtl 14-21).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Coop Finants AS olid oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles vastavalt 29.01.2025 (dtl 22-23).

Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti 500 eurot ja lepingu muudatusel 800 eurot. Samuti

ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid

polnud. Otsuse tegemisel kontrollis Coop Finants kliendi andmeid kolmandatelt osapooltelt

(sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted)

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Kliendi isikusamasuse tuvastamine

toimub vastavalt Coop Panga protseduurile. Elektroonilise identifitseerimise piir on alates

3000.00 EUR. Arvestades laenusummat ja taotleja esitatud andmeid ei olnud kontoväljavõtte

esitamine ega füüsiline isikutuvastamine nõutav. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma (dtl 24-39).

10. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

13. Krediidikontolepingu CNT00000133002 alusel on kostja saanud krediiti kokku 16402,87

eurot ja kostja on teostanud makseid kokku 16359,27 eurot (dtl 41-56), seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 43,60 eurot 16402,87-16359,27).

14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 30.01.2025 –

19.05.2026 eest on kostjal viivis 5,94 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista

kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 43,60 alates

20.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

17. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest

peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et kirjade

saatmisega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seega jääb sissenõudmiskulude nõue 40 eurot

rahuldamata.

18. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 5% ulatuses kostja ja 95%

ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 280 eurot ning õigusabikuludest 338 eurot.

Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 400x 5% = 20 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (20

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik