3-26-1485/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1485

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Renee Hunt

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

X.X (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Asja läbivaatamise viis

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.

2. Avaldatavas määruses asendada füüsilise isiku nimi ja isikukood, taotletud

täitmistoiminguga seotud vara aadress ja registritunnused, äriühingute nimed ja

registrikoodid tähemärkidega.

3. Mitte avaldada käesolevat määrust ega taotlusega seotud materjale isikule, kelle

suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse.

Edasikaebamise kord

Määruse resolustiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 18.05.2026 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 1-9). Maksuhaldur palub anda luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X.Xi

kaasomandis olevale 1/2 kinnistuosale registriosa nr YYY asukohaga ZZ, Harju maakond

summas 134 885,25 eurot (MKS § 130 lg 1 p 2).

2. MTA põhjendab taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt:

2.1.

Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. AAA OÜ (registrikood BBB) on

äriregistris registreeritud alates 05.04.2024 ning selle juhatuse liikmeks alates äriühingu

registreerimisest kuni käesoleva ajani on X.X. Seisuga 18.05.2026 pole AAA OÜ-le veel

maksusummat määratud, kuid 14.01.2026 korralduse nr 12.2-3/068238-1 2 alusel on

äriühingu suhtes alustatud maksumenetlus perioodi märts kuni november 2025 (k.a) osas.

29.04.2026 on äriühingule väljastatud kontrolliakt nr 12.2-3/068238-3 3, mille kohaselt

suureneb äriühingu käibemaksukohustus 134 885,25 euro võrra. Määratavale maksusummale

lisandub intress. Määratava maksusumma puhul on tegu maksusummaga, mille AAA OÜ on

kohustatud kontrollimenetluse lõppedes tasuma ja mis eksisteerib varjatud kujul alates

aprillist 2025. Olukorras, kus maksuotsust pole veel väljastatud, on vastutusmenetluse

alustamise ja täitmist tagavate toimingute tegemise lubatavust jaatanud ka kohus.

Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega AAA OÜ juhatuse liikme X.Xi suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib X.X solidaarselt AAA

OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1

tähenduses summas vähemalt 134 885,25 eurot, millele lisandub intress.

2.2.

MTA kontrollaktis väljatoodud asjaoludest tulenevalt ning arvestades, et kinnisasjad

võõrandati enne esmast kasutuselevõttu, oli AAA OÜ kohustatud lisama müüdud

korteriomandite hinnale käibemaksu. 21.04.2025 esitatud 2025. aasta märtsi

käibedeklaratsioonis ning 20.06.2025 esitatud 2025. aasta mai käibedeklaratsioonis ei ole aga

AAA OÜ müügikäivet deklareerinud. Kokkuvõtvalt jäi korteriomandite müügitehingutelt

deklareerimata 22% määraga maksustatav käive summas kokku 613 114,75 eurot ning

käibemaks summas kokku 134 885,25 eurot. Määratavale maksusummale lisandub intress

MKS § 117 lõikes 1 sätestatud määras.

2.3.

AAA OÜ varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. AAA OÜ-l puuduvad varad ja aktiivne

majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksusummat sisse

nõuda.

2.4.

Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine. AAA OÜ-le tõenäoliselt määratav täiendav maksusumma on 134 885,25 eurot,

millele lisandub intress. Maksusumma kujunemise perioodil oli X.X ainus AAA OÜ juhatuse

liige. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on äriseadustiku § 183 järgi juhatuse ehk

antud juhul X.Xi kohustus. Menetluse raames 12.02.2026 koostatud suuliste seletuste

protokolli kohaselt puudus kontrollitaval perioodil märts kuni november 2025 (k.a) AAA OÜ-

l raamatupidaja, äriühingu raamatupidamist korraldas ja maksudeklaratsioone esitas juhatuse

liige X.X isiklikult. Seega oli X.X´il võimalik tagada, et AAA OÜ esitab tõele vastavaid

maksudeklaratsioone, kuid ta ei teinud seda. OÜ AAA OÜ seadusliku esindajana ei ole X.X

äriühingu 2025. aasta märtsi ja mai käibedeklaratsioonides müügikäivet deklareerinud.

Samuti ei ole ta valeandmetega deklaratsioone õigeks parandanud ka pärast 12.02.2026 ja

12.03.2026 maksuhalduriga toimunud vestlusi8 , mille käigus juhiti maksukohustuslase

tähelepanu deklareerimata jäetud maksukohustusele. Eeltoodust lähtuvalt võib maksuhaldur

vastutusmenetluse tulemusena jõuda järeldusele, et X.X vastutab äriühingu ainsa seadusliku

esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et X.Xi tegevuse ja AAA OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning X.X

on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele

nende suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Eelpoolmainitust tulenevalt on

maksuhaldur seisukohal, et vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks

tulemuseks on X.X´i solidaarne vastutus AAA OÜ maksuvõla tasumise eest MKS § 40 lg 1

tähenduses.

2.5.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri arvates on üsnagi tõenäoline,

et sarnaselt käibemaksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmisele võib X.X suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse kohustusse eiravalt ning selle täitmise vältimiseks oma vara

võõrandada.

2.6.

Kohtupraktikale (nt haldusasi nr 3-17-1422) tuginedes leiab maksuhaldur, et

vastutusmenetluse alustamine ning täitmist tagavate toimingute tegemine on lubatav isegi

olukorras, kus maksuotsusega pole veel äriühingu maksuvõlga tuvastatudki. Ühtlasi kirjeldas

maksuhaldur täpselt maksusumma ja selle kujunemise alused, mille sissenõudmisele on

vastutusmenetlus suunatud. Käesoleval juhul ei ole AAA OÜ-le veel maksuotsust väljastatud,

kuid maksuhaldur on veendunud, et äriühingu suhtes pooleliolev maksumenetlus lõppeb

äriühingule maksusumma määramisega.

2.7.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

2.8.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X.X´i vastu suunatud

täitetoimingud, kui X.X on esitanud tagatise MKS § 120 lõike 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude X.Xi vastu tasuda AAA OÜ võlgnevus,

mis on vähemalt summas 134 885,25 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele

katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. MKS § 1361 lõige 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada sama seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud

täitetoimingud.

4. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1

punkt 2).

5. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed:

1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine

või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed

tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS §

130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks

maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse

(HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes.

Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Kohus ei otsusta

käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks

õiguspärane.

7. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest,

et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri

esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

8. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Seadusest ei tulene kohustust otsustada asi

kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist

tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning hakkab selle

täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele

vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm 09.06.2014 nr 3-3-1-24-14, p 11.5 ja seal

viidatud lahendid). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

9. MKS § 40 lõige 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinni pidaja

kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Kohtupraktikas

on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega

(RKHKm 02.06.2017, 3-3-1-17-17, p 12).

10. Tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmise ennetavaks tagamiseks MKS § 1361

rakendamise tingimusi on põhjalikult selgitatud varasemalt kohtupraktikas (RKÜKm

27.11.2012, 3-3-1-15-12):

a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1);

b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS §

1361 lg 1) ning halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või

kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 punkt 2);

c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et kontrolli

tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks (MKS § 1361 lg 1 ja lg 2 punkt 1) ning kohus annab loa, kui ta peab

täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks;

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase

tegevusest (MKS § 1361 lg 1);

e) vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg (s.o

puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused);

f)

isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või

maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest;

g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

h) MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt

alustatud sissenõudmist maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes ning selle

tulemusel ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud võlga sisse nõuda või on maksumaksjale

või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5);

i)

vastutusotsus MKS § 40 lõikestt 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks

on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes

soovitakse vastutusotsust teha;

j)

halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lõike 2 punkti 3 kohaselt märgitud

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (sh saab

täitetoimingute lõpetamiseks vajaliku tagatise suuruse arvestamisel lähtuda võimalike

täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses).

11. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

tuleb jätta rahuldamata.

12. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja millises maksumenetluse

staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate toimingute tegemiseks, arvestades MKS §

136¹ lõikes 1 sätestatud tingimusi (vt nt TlnRnKm 18.12.2023 nr 3-23-2539, p 11). Kohus

mõistab Riigikohtu Üldkohtu 27.11.2012, 3-3-1-15-12 punktis 50 (e) toodut sellisel, et MKS

§ 1361 lõike 1 alusel ei ole siiski lubatav füüsilisele isikule vastutusmenetluse algatamisel

täitmist tagavate toimingute sooritamine olukorras, kus maksukohustust ei ole äriühingule

veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg.

12.1.

Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse

hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2). MKS § 31 lõige 1 sätestab, et maksuseadusest või

maksukorralduse seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: 1)

maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); 2) maksu kinnipidaja kohustus

pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus); 3) isiku õigus saada

tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse MKS § 33

järgi (tagastusnõue); 4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja

maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või

asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Vastutusotsusega tagamiseks MKS § 136¹ lõikes 1

toodud taotluse esitamise kontekstis tähendab rahalise nõude hinnanguline suurus seda, et

äriühingul, mille juhatuse liikme kohustuse rikkumisega seoses vastutusotsuse menetlust

alustatakse, on tuvastatud kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmisele menetlus on suunatud.

Eelnevaga haakub ka Riigikohtu seisukoht, et kuna vastutusotsuse saab MKS § 96 lg 5

kohaselt isikule teha alles siis, kui maksuvõlga on püütud maksukohustuslaselt sisse nõuda

teatud täitetoimingutega või tema maksejõuetus on selgunud pankrotimenetluses (mis võib

olla lõppenud ka pankrotimenetluse raugemisega, vt kolleegiumi otsus nr 3-19-1161/40, p

14.2), siis tuleb MKS § 40 lõikes 1 toodud tingimuse „selle tõttu tekkinud maksuvõlg“ all

üldjuhul silmas pidada niisuguse maksuvõla tekkimist, mida ei ole olnud võimalik kestvalt (st

vähemalt MKS § 96 lõikes 5 sätestatud meetmete abil) maksukohustuslaselt eneselt sisse

nõuda(RKHKo 16.10.024, 3-21-615/44, p 7). Olukorras, kus kehtiv maksuvõlg puudub, ei ole

võimalik seda ka sisse nõuda.

12.2.

Kohus on seisukohal, et kuna vastutusotsus ja võimalik sissenõutav kohustus riivab

füüsilise isiku põhiõigusi (PS § 32, § 19) väga intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku

suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute osas olema selge ja üheselt mõistetav ja seaduses

väga täpselt piiritletud. Praegu on Riigikohus selgitanud täitmist tagavate toimingute

kohaldamise eelduseid nii maksuotsuse kui vastutusotsuse kontekstis. Samas on

vastutusotsuse puhul välja toodud, et vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla

vaid kehtiv maksuvõlg (s.o puuduvad MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alused) (RKÜKm

27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50 (e)). Kohtu hinnangul ei saa MKS § 1361 lõiget 1 eelviidatud

Riigikohtu lahendit arvesse võttes tõlgendada viisil, et füüsilise isiku suhtes oleks lubatav

täitmist tagavaid toiminguid läbi viia vastutusotsuse tagamise eesmärgil ka juhul, kui

vastutusotsuse aluseks olevat maksuvõlga ei ole veel määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg.

Eesmärgipärane tõlgendamine tagamaks maksude efektiivset laekumist, mis on küll kaalukas

avalik huvi, ei kaalu kohtu hinnangul praegusel juhul üles füüsilise isiku õiguste riivet, kellele

ei saanud taotletud täitmist tagavad toimingud enne maksuotsuse tegemist olla ettenähtavad

(PS § 10).

13. Kohus märgib, et isegi kui jaatada (mh maksuhalduri viidatud kohtupraktikale

tuginevalt), et MTA-l on õiguslik alus täitmist tagavate toimingute teostamiseks

vastutusotsuse tagamiseks olukorras, kus äriühingu suhtes pole maksuvõlga veel kehtivalt

tuvastatud, tuleb taotlus rahuldamata jätta.

13.1.

Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks loa

andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (TlnRnKm 12.05.2021, 3-

20-2505, p 5). MTA seisukoht tugineb sellele, et kinnisasjad võõrandati enne esmast

kasutuselevõttu, oli AAA OÜ kohustatud lisama müüdud korteriomandite hinnale

käibemaksu. 21.04.2025 esitatud 2025. aasta märtsi käibedeklaratsioonis ning 20.06.2025

esitatud 2025. aasta mai käibedeklaratsioonis ei ole aga AAA OÜ müügikäivet deklareerinud

(dtl 4). Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkti 3 kohaldamise eeldused on seotud faktiliste

asjaolude tõendamisega, millele ärakuulamisõiguse tagamine kontrollakti esitamise läbi

suunatud on (dtl 23). Arvestades kontrolliakti punktis 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 toodut (dtl 21-22),

saab maksukohustuse määramist siiski tõenäoliseks pidada.

13.2.

MKS § 1361 lõike 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus

tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust,

vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse

täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50. c;

28.01.2013, 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt

igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et

maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema

sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks

käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine

maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (RKHKm 30.04.2013, 3-3-1-4-13, p

22). MKS § 1361 lõike 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et

takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute

ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

13.3.

MTA on taotluses tuginenud sellele, et AAA OÜ-l puuduvad varad ja aktiivne

majandustegevus ning seetõttu ei ole võimalik äriühingult määratavat maksusummat sisse

nõuda. Kontrollaktis ja taotluses puudub analüüs selle kohta, kas äriühingu puhul on tegemist

tahtliku või hooletusest tuleneva rikkumisega. Ühtlasi puuduvad kontrollaktis ja taotluses

viited sellele, et selle juhatuse liige oleks astunud tahtlikke samme äriühingu varade

äriühingust väljaviimiseks või maksukohustuste vältimiseks.

13.4.

MTA on taotluses viidanud abstraktselt MKS §-s 40 toodud süü vormidele,

asjaomasele kohtupraktikale ja aegumise regulatsioonile seda puudutatud isiku käitumisega

täielikult seostamata ja võimalikku süü vormi sisustamata (dtl 5). MTA on vaid üldsõnaliselt

järeldanud, et „Eeltoodust lähtuvalt võib maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena jõuda

järeldusele, et X.X vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse

rikkumise eest“. Süü vormi ei saa tuletada MTA viitest sellele, et juhatuse liige omas

äriühingu üle mõju (dtl 5). MTA on andnud äriühingule võimaluse esitada enda vastuväited

koos neid kinnitavate tõenditega hiljemalt 18.05.2026 (dtl 23). Seega võib MTA peale isiku

vastuväidete analüüsi jõuda ka järeldusele, et äriühingu rikkumise puhul ei olnud tegemist

tahtlusega ja juhatuse liikme tegevuses oli tegemist raske hooletuse või ka hooletusega (MKS

§ 40 lg 4, VÕS § 104 lg-d 3 ja 4), mis ei haaku hüpoteesiga sissenõudmise hilisemast

võimatusest isiku tegevuse tulemusel. Hooletuse korral on vastutusotsuse tegemine välistatud

(MKS § 40 lg 1). Taotluses ja kontrollaktis puuduvad viited maksumenetluses

kõrvalehoidmisele või kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Juhatuse liige on käinud

maksuhalduri juures kahel korral seletusi andmas (dtl 53 jj, 61 jj). MTA on üldsõnaliselt ilma

sisulise põhjenduseta väitnud, et X.X võib täitmise vältimiseks oma vara võõrandada. Seda

järeldust ei saa teha juhatuse liikme tasu ja isiku sissetulekute väiksuse alusel. Puuduvad

viited ja põhjendused sellele, et isiku oma sissetulekuid varjanud oleks. Seega ei ole MTA

piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks või et puudutatud isik asub selle tasumisest kõrvale

hoiduma (MKS § 96 lg 5, § 136¹ lg 1 ja lg 2 p 1, RKHKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12 p 50 alap

d).

14. MTA on palunud taotluse rahuldamata jätmise korral mitte avaldada käesoleva asjaga

seotud materjale isikule, kelle suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist taotletakse.

Kohus rahuldab taotluse (RKHKm 19.06.2012, 3-3-1-15-12, p 13 ls 4-5; HKMS § 179 lg 1 p

2).

15. Kohus otsustab avaldatavas määruses asendada füüsilise isiku nime ja isikukoodi,

taotletud täitmistoiminguga seotud vara aadressi ja registritunnused, äriühingute nimed ja

registrikoodid tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)