2-24-18151/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

20.05.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18151

Tsiviilasi

Lihtne Liising OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi

D.V vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.04.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.V apellatsioonkaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Lihtne Liising OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja (apellant) D.V , lepinguline esindaja Indrek Põder

Asja läbivaatamine

Apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast kostja D.V (apellant) 23.04. ja 13.05.2026

apellatsioonkaebuseid Pärnu Maakohtu 13.04.2026 otsuse peale.

2. Tagastada kaebused apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

3. Apellatsioonkaebustega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.

4. Jätta apellatsioonkaebustega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli Lihtne Liising OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri

Kalev Mägi (hageja, haldur) hagi D.V (kostja) vastu kahjuhüvitise 9088,99 € ja viivise

nõudes.

1.1.

Hageja tõi esile, et kostja oli 03.08.2017–11.05.2023 võlgniku juhatuse liige. Harju

Maakohtu 23.11.2022 otsusega mõisteti võlgnikult välja 8189,37 € ja viivis Byggmaster

Ehitus OÜ kasuks. Sellele järgnenud paari kuu jooksul võlgniku tegevus sisuliselt seiskus,

kontole laekunud summad kanti kostjaga seotud Nordicstay Noarootsi OÜ-le (NN) ja alates

23.01.2023 laekumisi enam ei toimunud. Võlgnikule määrati ajutine haldur 21.06.2023 ja

30.08.2023 kuulutati välja pankrot.

1.2.

Ajal, mil kostja oli võlgniku juhatuse liige, tehti võlgniku kontolt vähemalt 53 879 €

ulatuses alusetuid makseid:

-

NN-le 30 014 € selgitustega „tagastus“ ja „vastavalt lepingule“, aga samaväärset

vastusooritust võlgnik ei saanud;

-

kostjale 12 983 € selgitusega „divi“, kuigi ta polnud sel ajal võlgniku osanik;

-

kostja abikaasale X. D.V-le (abikaasa) 8315 € selgitustega „automakse“ ja „laen

tagasi“, aga vastavaid lepinguid haldurile ei esitatud;

-

Bondora AS-ile 2567 € abikaasa kohustuste katteks.

1.3.

Eelnevas loetletud makseid tehes rikkus kostja hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning

vajalike alusdokumentide puudumise tõttu ka raamatupidamise korraldamise kohustust.

2. Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiste väidetega;

-

ta ei rikkunud hoolsus- ega raamatupidamise korraldamise kohustust;

-

võlgniku raamatupidamise dokumendid ei ole tema valduses, sest andis need

05.05.2023 üle uuele juhatuse liikmele;

-

NN andis võlgnikule laenu mootorsõidukite ostuks ja tasus liisinguettevõttele, st

võlgnik tegi NN-le laenu tagasimakseid;

-

kostja laenas võlgnikule raha sõidukite ostuks; talle tehtud väljamaksed olid tema

antud laenude tagasimaksed;

-

abikaasale tehtud maksed olid seotud Citadele liisingu maksmisega, sest võlgniku ja

Restan Partner OÜ vahel oli sõiduki järelmaksuleping, millest tulenevad kohustused

jättis viidatud ühing täitmata ja nii tekkis võlgnikul kohustus abikaasa ees, kes võttis

Bondora AS-ilt laenu liisingu tasumiseks.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 13.04.2026 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt

võlgniku kasuks välja põhivõla 9088,99 €, viivise 1328,32 € ja alates 14.04.2026 viivise

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt, kohustades kostjat tasuma 6387,70 € ja

sellelt summalt viivist alates otsuse jõustumisest.

3.1.

Võlgnik on pankrotis, mistõttu võib juhatuse liikme vastu nõude esitada pankrotihaldur

(ÄS § 187 lg 4). Hageja nõude keskse õigusliku aluse moodustavad juhatuse liikme hoolsus-

ja lojaalsuskohustuse rikkumise puhul vastustust ette nägevad sätted (ÄS § 187 lg-d 1 ja 2

koostoimes VÕS §-dega 115 ja 127 ning TsÜS §-ga 35). Tõendamiskoormise jaotuse järgi

pidi kostja tõendama, et hageja esile toodud ülekanded olid võlgniku huvides ja samaväärse

vastusooritusega.

2 (4)

3.2.

Maakohus tuvastas eespool p-s 1.2 loetletud ülekannete tegemise ajal, mil kostja oli

võlgniku juhatuse liige. Kostja ei tõendanud neist ühegi puhul soorituse alust (väidetavaid

laenulepinguid) ega vastusooritust. Seega rikkus kostja võlgniku vara hoidmise kohustust.

Vähemalt tema ja abikaasa lepingute puhul pidid kosjal olema dokumentidele juurdepääs ka

pärast võlgniku juhatusest lahkumist.

3.3.

Kostja rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust (RPS §-d 4 ja 6, ÄS § 187 lg 2).

Üksnes akt raamatupidamise üleandmise kohta ei tõenda nõuetekohast korraldamist.

3.4.

Ülekandeid tehti kokku 53 879 €. Kui neid poleks tehtud, oleks võlgniku vara säilinud

samas ulatuses, st kostja rikkumise ja võlgniku kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4).

3.5.

Lähtudes hageja nõudest, saab kostjalt välja mõista põhinõude summa ning VÕS § 100,

§ 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel ka viivise alates 29.11.2024.

APELLATSIOONKAEBUSED

4. Kostja esitas 23.04. ja 13.05.2026 apellatsioonkaebused, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuses sisalduvad tõendite kogumise

taotlused. Lisaks palub kostja end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse

esitamisel.

4.1.

Maakohus rikkus menetlusõigust, sest ei kogunud vaidluse lahendamiseks vajalikke

tõendeid. Kostjal endise juhatuse liikmena puudus ligipääs võlgniku pangakontodele ja

raamatupidamisele ning olulised dokumendid olid kolmandate isikute valduses.

4.2.

Kostja kaitseõigust rikuti, sest esindaja ei kasutanud talle edastatud selgitusi

äritehingute tegeliku sisu kohta ega taotlenud pangaväljavõtete ja muude oluliste tõendite

väljanõudmist. Nii tehti otsus puuduliku tõendibaasi põhjal.

4.3.

Vaidluse tuum on võlgniku ärimudel, mis seisnes sõidukite rendis ja järelmaksuga

müügis. Tegevust rahastati juhatuse liikme laenude, NN rahastuse ja kolmandate isikute nimel

olevate liisingute abil. Rahavoog liikus kliendimaksetest rahastajatele – liisingu

teenindamiseks ja laenude tagasimakseteks. Nii on kõik eespool p-s 1.2 loetletud ülekanded

põhjendatud.

4.4.

Vaidluse lahendamiseks on vaja võlgniku pangakontode väljavõtteid, raamatupidamis-

dokumente ja maksete seoste tuvastamist lepingutega. Kostja taotleb haldurilt nende

dokumentide väljanõudmist ja soovib võimalust esitada täiendavaid tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuste menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

Kostja kannab kaebustega seonduvad menetluskulud.

6. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on täidetud.

7. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuks tõendatuks. Seega peab kohus

kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades

analüüsima, kas on olemas kirjeldatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse

kaebus rahuldada. Kui kaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude

tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel

maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik).

3 (4)

8. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude tuvastamist ei ole kaebustega vaidlustatud. Eelkõige ei vaidlusta kostja oma rolli

võlgniku juhatuse liikmena ega p-s 1.2 loetletud ülekandeid. Maakohus jaotas

tõendamiskoormise õigesti, st kostja pidi tõendama, et neiks ülekanneteks oli võlgniku huve

arvestav alus.

9. Hagi rahuldamiseks on piisav, kui alusetud olid p 1.2 teises taandes viidatud maksed

kostjale endale summas 12 983 €, sest see ületab kostjalt nõutava põhivõla summat.

Kõnealuses osas piirdub kostja kaebustes üldsõnalise viitega laenudele, aga esile on toomata

võlgnikuga väidetavalt sõlmitud laenulepingute kuupäevad, summad, laenusumma võlgniku

käsutusse andmise ja tagasimakse tähtaja asjaolud. Isegi kui on õige kostja üldine väide, et ta

on andnud võlgnikule laenu, siis ei piisaks sellest õigustamaks 12 983 € kandmist võlgnikult

kostjale. Nii ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kaebuse

rahuldada. Selleks ei ole vaja tuvastada võlgniku ärimudeli üksikasju.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mh kostja ja võlgniku vahelise õigussuhte puhul

ei saa kostja tugineda võimalikele tõendamisraskustele seoses võlgniku ja tema dokumentide

üle kontrolli puudumisega. Kostja menetluslikud taotlused tõendite kogumiseks ei saaks seega

olla ka apellatsioonimenetluses edukad. Samadel kaalutlustel ei ole asjakohased kostja

etteheited oma esindajale ega maakohtule seoses menetlusnormide rikkumisega.

11. Ringkonnakohtul tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024,

2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus oluliselt materiaalõiguse

kohaldamisel, st kohaldas eespool p 3 alapunktides viidatud norme õigesti.

12. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kulud kostja kanda. Kostja kaebus ei sisalda

väiteid kulude jaotamise ega kindlaksmääramise kohta.

13. Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja

tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta

seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks

hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle

tagastamise küsimust. Samal põhjusel ei ole vaja lahendada kostja menetlusabi taotlust.

14. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 638 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)