3-23-2823/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2823

Haldusasi

F.X-i kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

ja täitekulude hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja F.X , esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta F.X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2024

otsus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

3. Avaldada jõustunud kohtulahend, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 22.06.2026 (HKMS §

212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-2823

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 29.07.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/5699

F.X-i ilmuma terviseseisundi hindamisele 04.09.2023 Ülemiste Tervisemajja. Ettekirjutuses

hoiatati, et ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot. F.X ei ilmunud

terviseseisundi hindamisele.

2. KRA teavitas 21.09.2023 sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2023/1129 F.X-i

sunniraha 100 eurot tasumise nõudest. KRA selgitas, et sunniraha vabatahtliku tasumise

tähtaeg on 10 päeva, arvates teate kättesaamisest. Sunniraha tähtaegselt tasumata jätmise

korral edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega

kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. F.X ei tasunud sunniraha ning KRA

esitas

kohtutäiturile 08.11.2023 täitmisavalduse. Kohtutäitur lõpetas 07.12.2023

täitemenetluse täiteasjas nr 027/2023/5519 seoses nõude rahuldamisega.

3. F.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.12.2023 kaebuse KRA 29.07.2023 ettekirjutuse

täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks, täiteasjas nr 027/2023/5519

täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamiseks, sunniraha tagastamiseks

kohustamiseks ning tasutud täitekulude hüvitamiseks.

Kaebaja sai 29.07.2023 ettekirjutuse kätte alles koos kohtutäituri 09.11.2023 täitmisteatega.

KRA ei saatnud kaebajale dokumente ning suunas õigusvastase ettekirjutuse otse täiturile

täitmiseks. KRA tegevus on pahauskne. Kuigi kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2

annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, kohaldub ka haldusmenetluse

seadus (HMS) ning KRA-l oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused on ammendunud. KRA teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud

dokumente sel aadressil kätte. Vastustaja on rikkunud sunniraha rakendamise korda.

4. KRA palus jätta kaebus rahuldamata.

Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega.

KRA ei pea tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud. Seega oli 29.07.2023

ettekirjutus KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja teavitas kaebajat

sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. 21.09.2023 sunniraha rakendamise teatis

toimetati KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 22.10.2023. Vastustaja pöördus 08.11.2023

kohtutäituri poole ning täitemenetlus lõpetati 07.12.2023 (nõue rahuldati).

5. Tallinna Halduskohus jättis 02.02.2024 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles kaebaja taotles KRA 29.07.2023 ettekirjutuse

täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamist ja KRA kohustamist esitama täiteasjas

nr 027/2023/5519 täitemenetluse lõpetamise avaldus (resolutsiooni p 1), kuna kaebajalt on

sunniraha täielikult sisse nõutud ning täitemenetlus on lõpetatud. Sama määrusega kohustas

halduskohus kaebajat täpsustama, millises summas ta KRA-lt täitekulude hüvitamist nõuab.

6. Kaebaja täpsustas 22.02.2024, et nõuab täitekulude hüvitamist 57 euro ulatuses.

7. Tallinna Halduskohus

jättis

21.03.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

2(6)

3-23-2823

Kaebaja etteheide, et KRA jättis 29.07.2023 ettekirjutuse talle kätte toimetamata, on alusetu.

KVTS §-s 15 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et

adressaat on dokumendiga tutvunud. Kutsealune ise peab hoolitsema selle eest, et ta tutvub

talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

27.06.2023 määrus nr 3-23-1327, p 14). KRA edastas 29.07.2023 ettekirjutuse kaebajale

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu. Seega saab 29.07.2023 ettekirjutuse lugeda

KVTS § 15 lg 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks 29.08.2023.

KVTS § 15 lg 2 annab võimaluse toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane

vastustajale kohustust teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata

jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud

dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt

kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud eriline kättetoimetamise kord on

põhjendatav sellega, et kutsealustena on kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17–27-

aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele

ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset

korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav. See hõlmab kohustust teha endale selgeks,

kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida Eesti teabevärava kaudu talle saadetud

dokumente või suunata aadressile isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi oma igapäevases

kasutuses olevale e-posti aadressile.

KRA 29.07.2023 ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei

täitnud ettekirjutust. Väide, et kaebaja ei olnud ettekirjutusest teadlik enne terviseseisundi

hindamise aega, ei vabasta teda ettekirjutusega pandud kohustuse täitmisest. Muid

objektiivseid takistusi terviseseisundi hindamisele ilmumiseks ei ole kaebaja esile toonud.

Seega võis vastustaja rakendada sunniraha. KRA andis 21.09.2023 teatisega kaebajale

sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva teate kättesaamisest arvates.

Kaitseväekohustuslaste registri kohaselt on see teatis kaebajale väljastatud. KRA luges teatise

kaebajale kättetoimetatuks 22.10.2023. Seega on KRA enne kohtutäituri poole pöördumist

teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (HMS § 35 lg 1 p 2 ja § 40

lg 2).

Puuduvad asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-s 3 sätestatud alused, mil sunnivahendi

rakendamine on keelatud. Kaebajale määratud sunniraha ei ole ebaproportsionaalselt suur.

Kokkuvõttes oli sunniraha rakendamine lubatav ja toimus nõuetekohaselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. F.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 21.03.2024 otsus ning teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus jättis kohaldamata HMS-i normid. KVTS § 40 lg 1 p-st 5 ei saa järeldada, et

kutsealune peaks ise tundma muret, millal ja kus arstlik komisjon toimub. Kuigi KVTS § 15

lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viisi, on KRA kättetoimetamise

viisi valikul seotud HMS-ga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ning ei taga, et

isik saab teada temale pandud kohustusest. KRA ei püüdnud toimetada dokumente kaebajale

kätte posti teel ega võtnud kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha

väljaselgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda. Vastustaja

pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, teavitamata kaebajat sunniraha

rakendamise menetlusest. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest

teavitamist. Õigeks ei saa pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust

3(6)

3-23-2823

tasuda sunniraha ilma täitemenetlusega seotud kuludeta. Kuna terviseseisundi hindamisele

ilmumise kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavaks saamise ajal möödunud, ei saanud

kaebaja ettekirjutusega ettenähtud kohustust täita. Seega on ettekirjutus vastuolus KVTS § 40

lg 1 p-ga 5 ja tuleb tühistada. Halduskohus on alusetult jätnud ettekirjutuse tühistamise nõude

menetlemata.

9. KRA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Ettekirjutus toimetati kaebajale nõuetekohaselt

kätte ning teda teavitati nõuetekohaselt sunniraha rakendamise menetluse alustamisest. Seega

ei ole vastustaja rikkunud sunniraha rakendamise korda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 21.03.2024 otsus muutmata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg

4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

11. Halduskohus ei rikkunud vaidluse eseme kindlakstegemisel menetlusnorme.

Halduskohtule esitatud kaebuses olid taotlused sõnastatud selliselt, nagu need on kajastatud

siinse otsuse p-s 3. Selliselt kajastas halduskohus nõudeid ka 18.12.2023 ja 02.02.2024

määrustes. Kuna halduskohus jättis 02.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse läbi

vaatamata osas, millega kaebaja taotles KRA 29.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest

sunniraha rakendamise keelamist ja KRA kohustamist esitama täiteasjas nr 027/2023/5519

täitemenetluse lõpetamise avaldus, jätkus menetlus üksnes KRA sunniraha 100 eurot

tagastamiseks kohustamise ja täiteasjas nr 027/2023/5519 kantud täitekulude hüvitamise

nõudes (vt ka halduskohtu 02.02.2024 määruse põhjenduste p 4). Need nõuded on kohus

vaidlustatud otsuses lahendanud. Kaebaja ei vaidlustanud halduskohtu 02.02.2024 määrust, ei

esitanud kohtu tegevuse kohta vastuväidet ega juhtinud tähelepanu, et ettekirjutuse

tühistamise nõue on jäänud tähelepanuta. Ka kaebuse põhjendustes ei viidanud miski sellele,

et ettekirjutus ise on mingil põhjusel õigusvastane. Kaebus tugines sellele, et KRA on

õigusvastaselt sisse nõudnud sunniraha, kuna ettekirjutust polnud kaebaja väidete kohaselt

temale kätte toimetatud. Seda arvestades ei olnud kohtul alust järeldada, et kaebaja soovis

taotleda mh ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses välja toonud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et 29.07.2023 ettekirjutus on õigusvastane. See, kas KRA

toimetas ettekirjutuse nõuetekohaselt kätte ja sellest tulenevalt oli alust sunniraha sisse nõuda,

või kas esialgu määratud terviseseisundi hindamisele ilmumise kuupäeva möödumise tõttu on

ilmumise kohustus ära langenud, ei seondu ettekirjutuse õiguspärasuse küsimusega.

Ettekirjutuse kui haldusakti õiguspärasust hinnatakse HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt

selle andmise seisuga.

12. Halduskohus selgitas õigesti, et 29.07.2023 ettekirjutus ja 21.09.2023 sunniraha

rakendamise teatis on kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Seda tõendavad

väljatrükid KRA dokumendihaldussüsteemist (dtl 40 ja 43). KRA teavitas 21.09.2023

teatisega kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest ja andis talle mõistliku

tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 41). Seega on alusetu kaebaja väide, et KRA

pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat

teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda.

13. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i.

KVTS § 15 kehtestab erisused kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamisele.

KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse KVTS-i alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused

ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning

4(6)

3-23-2823

need saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et

sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi

kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel

dokumenti tegelikult kätte saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda

dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2

sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA

poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud

viisil.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p

11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja

tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks. Ringkonnakohus

selgitas järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib

dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s

ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile

kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada

kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse

kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik

elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

15. Ringkonnakohus leidis 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle kohtuasja asjaolud

ei anna alust pidada KVTS §-i 15 põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et see säte

küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad

põhjused. KVTS-i alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud

raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124

tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus. KVTS § 2 lg 1

kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning KVTS-s

sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane.

Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-aastane meessoost isik kuni

aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni

(kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem

või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses

(KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja isiku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks

saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS-i kohaselt

talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud

asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu suhtlus toimub. KVTS § 15

lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 321 reguleeritud Eesti teabevärava

(riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea

pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule

Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324 SE. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0e450ceb-e148-4086-8dbf-ac736640644b/.

5(6)

3-23-2823

e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt

mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku ja ka erasektori teenuste

saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise

menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole

alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt

asjakohased ning ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa mobiiltelefoni või e-posti kasutada. Samuti ei ole

kaebajale määratud sunniraha 100 eurot ja täitekulud 57 eurot niivõrd suur summa, et seetõttu

tuleks pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks.

16. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud

kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus

nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11).

17. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada tema nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)