3-26-1391/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1391

Määruse kuupäev

18. mai 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Y.A

(Y.A) kaebus Eesti Patsientide Liidu tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et Y.A-l puudub haldusasjas nr 3-

26-1391 teovõime.

2. Tagastada Y.A kaebus.

3. Jätta Y.A menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi

vaatamata.

4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale koos tõlkega vene keelde ja

saadetakse teadmiseks eestkostjale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Y.A (kaebaja) esitas 5. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Patsientide Liidu

tegevuse peale. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 2. aprillil 2026 Eesti Patsientide Liidu

poole avaldusega piinamiste ja karistuspsühhiaatria pärast. Eesti Patsientide Liit jättis kaebaja

avalduse vastuseta ja muutis dokumendid prügiks. Kaebaja arvates ei ole kahtlust, et Eesti

Patsientide Liidu tegevused on õigusvastased ning tulevikus hakkab kaebaja püstitama

moraalse kahju hüvitamise küsimust. Kaebaja taotleb vastustaja tegevuse õigusvastasuse

tuvastamist ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 rikkumise tunnistamist. Kaebaja palub

vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu ning taotleb kohtu vastuse

väljastamist koos tõlkega vene keelde.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lõikes 1 sätestatud üldreegli kohaselt ei

ole piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 tähenduses

halduskohtumenetluses teovõimet. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud erandite kohaselt on

täisealisel piiratud teovõimega isikul halduskohtumenetluses teovõime, kui kohtu hinnangul:

1) teovõime piiratus ei puuduta haldusasja; 2) piiratud teovõimega isiku huvid võivad olla

tema eestkostja huvidega vastuolus või 3) seataks vastasel juhul ohtu piiratud teovõimega

isiku või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

3-26-1391

3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-766 kaebajale seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud Tallinna linn

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu). Samas tsiviilasjas on Harju Maakohus 10. märtsi 2025.

a määrusega pikendanud Y.A üle seatud eestkostet ja määranud tema eestkostjaks Tallinna

Linnavalitsuse kuni 10. märtsini 2030. Kohtumääruse järgi on eestkostja eestkostetava

seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja

huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Eestkostja ülesanneteks on Y.A esindamine kõigi

õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine,

talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine. Y.A on teovõimeline valimisõiguse osas. Harju Maakohtu 10. märtsi 2025. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-766 on jõustunud.

4. Vastuseks kohtunõudele teatas Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) 18. mail

2026 kohtule, et ei kiida kaebaja poolt esitatud kaebust heaks ja palub jätta kaebus läbi

vaatamata.

5. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ning oli ka kaebuse esitamise aja seisuga piiratud

teovõimega isik TsÜS § 8 lõike 2 mõttes, sest Harju Maakohus pikendas 10. märtsi 2025. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 kaebaja üle seatud eestkostet ja määras eestkostjaks

Tallinna Linnavalitsuse kuni 10. märtsini 2030. Kohus määratles eestkostja ülesannete ringi,

kuhu kuulub muu hulgas ka Y.A esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

6. Kohtu hinnangul ei esine HKMS § 25 lõikes 2 nimetatud aluseid käesolevas asjas kaebaja

teovõimeliseks lugemiseks. Kaebaja üle seatud eestkoste hõlmab Harju Maakohtu 11. märtsi

2020. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-766 tulenevalt kaebaja esindamist kõigis

õigustoimingutes. Teovõime piiratus puudutab seega ka kohtumenetluses osalemist. Kuivõrd

kaebaja vaidlustab Eesti Patsientide Liidu tegevust ning vaidluse ese ei puuduta kaebaja

eestkostjat, siis puudub alus arvata, et kaebaja huvid võiksid olla tema eestkostja huvidega

vastuolus. Vastupidi, kaebaja eestkostjal on ülesanne ning huvi tagada kaebaja õiguste tõhus

kaitse. Samuti ei ilmne praegusel juhul asjaolusid, millest tulenevalt seataks kaebaja teovõime

tuvastamata jätmisel ohtu kaebaja või mõne teise menetlusosalise õigus või avalik huvi.

7. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kaebajal puudub käesolevas asjas teovõime.

8. HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kaebajal

puudub käesolevas haldusasjas teovõime ja samuti ei ole kaebaja eestkostja kaebust heaks

kiitnud, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 6 alusel.

9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige

3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)