2-25-19754/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-19754

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19754

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.F-i vastu võlgnevuse,

viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Hagihind

1190,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: C.F (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus; kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi C.F-i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja C.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 719,92 eurot, millest 667,74

eurot on põhivõlg ja 52,18 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

11.08.2025-18.05.2026 eest.

3. Mõista välja C.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlalt, 667,74 eurolt,

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2026 kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi C.F-i vastu suuremas ulatuses

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude osas.

5. Jätta menetluskuludest 65% C.F-i ja 35% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Mõista välja C.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

321,75 eurot.

7. Mõista välja C.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 321,75

eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

2-25-19754

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu

Maakohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.F-i

(kostja) vastu, mida täpsustas 27.01.2026. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla summas 799,14 eurot, intressi 51,43 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 141,16 eurot ja alates 19.11.2025 viivise põhivõlalt,

799,14 eurolt 19,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja kostjalt

välja mõista tasumata põhivõla 667,74 eurot ning viivise põhivõlalt 19,9% aastas alates

11.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 26.12.2022 krediidikontolepingu

nr CNT00000133170 krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus

kostja maksma kasutusele võetud krediidisummalt intressi 19,9% aastas ja tegema

tagasimakseid vähemalt 20 euro ulatuses kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 28,82%

aastas. 25.06.2024 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja lepingu, millega suurendati kostja

krediidilimiiti 700 euroni, mistõttu suurenes ka kostja igakuise tagasimaksete suurus 28

euroni. 17.07.2024 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja lepingu, millega suurendati

krediidilimiiti 800 euroni ning igakuise tagasimakse tõusis seeläbi 32 euroni. Coop Finants

AS väljastas lepingute alusel kostjale krediiti perioodil 17.01.2023 – 21.08.2024 kokku

summas 1881,64 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja jäi osamaksete

tasumisega viivitusse. Coop Finants AS saatis 29.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 27.12.2024. Kostja

võlgnevust ei tasunud ja Coop Finants AS ütles lepingu 30.12.2024 üles ning loovutas

30.12.2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja on teinud krediidiandjale

tagasimakseid kokku summas 1213,90 eurot. Lepingu järgi on kostjal tagastamata krediidi

põhiosa 799,14 eurot ja intress lepingu ülesütlemise seisuga 51,43 eurot. Hageja saatis

kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks 14.02.2025, 05.03.2025 ja 14.03.2025,

kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

2-25-19754

Hageja selgitas, et Coop Finants AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja

märkis krediidikonto avamise taotluse esitamisel oma igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot

ning igakuisteks kohustusteks 100 eurot. Coop Finants AS tegi kindlaks, et Maksu- ja

Tolliameti andmete kohaselt oli kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 1014 eurot ja

viimase aasta keskmine sissetulek 953 eurot. Lisaks tegi Coop Finants AS päringud

maksehäireregistritesse ning leidis, et kostja kohta pole avaldatud maksehäireid. Coop Finants

AS ei pidanud kostjalt arvelduskonto väljavõtte küsimist vajalikuks, sest usaldati kostja poolt

esitatud andmeid.

Juhuks, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, esitas hageja oma alternatiivse nõude alusena nõude ümberarvestuse, arvestades

kõik kostja tehtud maksed (1213,90 eurot) tasutuks krediidi põhiosa katteks. Sellise

ümberarvestuse kohaselt saabus kõigi osamaksete tasumise tähtaeg hiljemalt 10.08.2025 ja

kostjal on tasumata krediidi põhiosa 667,74 eurot.

2. Kohus võttis hagi 04.02.2026 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude kohtumäärusega kätte e-posti

vahendusel 16.02.2026. Hagile vastamise tähtpäev saabus 02.03.2026. Kostja hagile ei

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Lõige 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

3.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 26.12.2022 krediidilepingu ja

25.06.2024 ning 17.07.2024 täiendavad krediidilepingud, mille alusel andis Coop Finants AS

kostja kasutusse krediiti kokku summas 1881,64 eurot, intressiga 19,9% aastas.

Kohus leiab, et hagi aluseks olevate, Coop Finants AS-i ja kostja vahel sõlmitud

krediidilepingute puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutega, s.o

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid. VÕS § 4034 näeb

tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimise kohustuse.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034

2-25-19754

lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik

talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 3 küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p-d 17 ja 18), et

tulenevalt VÕS § 4034 lg-dest 2 ja 3, samuti KAVS § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

sätestatust, peab krediidiandja omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud

näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused,

sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS

§ 49 lg 1 p 5).

Riigikohus on sealjuures selgitanud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja

kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt

äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida

tarbijalt endalt. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet,

välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hagi asjaolude kohaselt kontrollis Coop Finants AS kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti

andmete alusel ning lisaks kontrollis avalikest registritest maksehäirete olemasolu. Kostja

finantskohustuste osas lähtus Coop Finants AS kostja poolt krediidikonto avamise taotluses

esitatud andmetest, mille kohaselt olid kostja igakuised kohustused 100 eurot.

Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, et krediidiandja oleks piisava põhjalikkusega

selgitanud välja kostja maksevõimet. Kostja esitatud andmed ja registritest saadud info kostjal

maksehäire puudumise kohta ei saanud olla kostja krediidivõimelisuses veendumiseks piisav

ning krediidiandja oleks pidanud koguma krediidivõimelisuse hindamiseks täiendavaid

andmeid, sh vajadusel küsima kostjalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on

krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust.

2-25-19754

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud hageja alternatiivne nõue põhivõla saamiseks summas 667,74 eurot ning

viivise nõue on põhjendatud osaliselt, üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla summas 667,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi

11.08.2025–18.05.2026 eest summas 52,18 eurot ning edasiulatuvalt alates 19.05.2026 viivise

põhivõlalt, 667,74 eurolt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi suuremas osas põhivõla, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks

muutunud viivist kokku summas 1031,73 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt 799,14

eurolt määras 19,90% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga

oleks hageja nõue kokku summas 1110,59 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise seisuga 719,92 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 65% ulatuses

ning kohus jätab menetluskuludest 65% kostja kanda ja 35% hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 315 eurot ja

lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 422,50 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud

hagimenetluses on seoses tõendite kogumisega ja hagi koostamisega 2,5 tundi ning esindaja

taotleb tasu arvestusega 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

5.1. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuulub

menetluskulude koosseisu.

Kohus kontrollis, et kostja tasus hagiavalduselt riigilõivu 315 eurot. Riigilõivu on tasutud

seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega loeb kohus riigilõivu summas 315

eurot hageja põhjendatud menetluskuluks.

2-25-19754

5.2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud saab lugeda põhjendatud ja hüvitatavaks

menetluskuluks osaliselt.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendamata.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja

mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja

tüüpselgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Kohus leiab, et

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1,5 tundi.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole

põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole

advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni

153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatide osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks

tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 1,5 töötunni eest

kokku 180 eurot (ilma käibemaksuta).

5.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagimenetluses

kokku 495 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu 180

eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud

65% ulatuses, s.o summas 321,75 eurot.

5.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik