3-25-2276/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedesitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Legislator headnote
AI generated3-25-2276/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.05.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2276
Haldusasi
X. Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) 03.07.2025
korralduse nr 13-11/51922 tühistamiseks; tuvastamiseks, et
mootorsõidukimaks on tasutud; MTA kohustamiseks
parandama maksuarvestus ja eemaldama kaebaja
maksuvõlglaste nimekirjast; arvestatud viivise tühistamiseks
ning MTA kohustamiseks vältida samasisulise nõude
esitamist tulevikus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki
Meister
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.06.2026 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-
apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14
päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-25-2276
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis X. Xile 03.07.2025 korralduse nr 13-11/51922
maksuvõla 227,54 euro tasumiseks kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.
Korralduse lisa kohaselt on X. Xil võlgnevus mootorsõidukimaksu eest, mille tasumise
tähtpäev oli 16.06.2025.
2. X. X esitas 09.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 28.07.2025) MTA
03.07.2025 korralduse tühistamiseks; tuvastamiseks, et mootorsõidukimaks on tasutud; MTA
kohustamiseks parandama maksuarvestus ja eemaldama kaebaja maksuvõlglaste nimekirjast;
arvestatud viivise tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vältida samasisulise nõude
esitamist tulevikus.
1) Kaebaja on vaidlustatud maksusumma täielikult ja õigeaegselt tasunud 18.06.2025, mida
tõendab maksekorraldus nr 1357. Kaebaja teavitas MTA-d kirjalikult ning esitas maksetõendi
kohe pärast maksuvõla teate saamist 03.07.2025.
2) Kaebaja märkis maksel korrektselt viitenumbri 20060949, mis vastab mootorsõiduki-
maksule. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1051 lg 3 järgi tuleb sellisel juhul tasutud summa
arvestada konkreetse maksukohustuse katteks. MTA poolt
kaebaja tasutud
mootorsõidukimaksu arvestamine varasema sunniraha nõude katteks, mis on kohtus
vaidlustatud, on vastuolus seadusega. Kaebaja ei ole seaduse mõttes maksuvõlglane, sest
tegemist on kolme varasema sunniraha nõudega, mis pole jõustunud ja mille osas on
kohtumenetlused pooleli. Seega puudub kehtiv ja täitmisele pööratav rahaline kohustus.
Sunniraha nõuete täitmine on kuni kohtuvaidluse lõppemiseni keelatud, sest
karistusseadustiku (KarS) § 75 lg 6 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 alusel ei või
vaidlustatud rahalist karistust või sunniraha täitmisele pöörata enne kui on jõustunud vastav
kohtuotsus. Õiguskaitsevahendite kasutamisel, nagu selleks on kaebuse esitamine kohtusse,
peatub nõude täitmine automaatselt kuni lõpliku lahendini.
3) Kaebaja tegutses korrektselt ja heas usus, eeldades, et kohustus on täidetud ning tal oli
õiguspärane ootus, et uusi nõudeid ei esitata. MTA tegevus rikkus haldusmenetluse seaduse
(HMS) §-i 6 (uurimispõhimõte) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-i 14 (õiguste ja
kohustuste tagamise kohustus).
4) MTA ei kontrollinud korrektselt olemasolevat infot, kui andis vaidlustatud korralduse. See
viitab halduslikule hooletusele.
5) Kaebaja ekslik maksuvõlglaste nimekirja arvamine kahjustab tema mainet usaldusväärsuse
ja finantskohustuste täitmise osas, näiteks krediidiasutustes või riigihangetel osalemisel.
6) Viivise arvestamine summas 3,14 eurot on õigusvastane, kuna nõue oli täidetud.
3. MTA palub 10.09.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja pole
tasunud oma 2025. a mootorsõidukimaksu kohustust ning kaebaja maksuarvestus ja selles
2025. a tehtud muudatused on õiguspärased. Seetõttu ei saa ka kaebajat eemaldada
maksuvõlglaste seast ning puudub alus tasumata mootorsõidukimaksult arvestatava intresside
tühistamiseks. Ka ei ole võimalik MTA-d kohustada vältima samasisulise nõude esitamist
tulevikus.
2) MKS § 1 lg 6 p-st 4 ja § 105 lg-st 6 lähtudes tuli MTA-l kaebajalt 18.06.2025 laekunud
summa arvestada kohustuste tekkimise järjekorra kohaselt varasema, s.o 22.12.2024
2(5)
3-25-2276
tasumistähtpäevaga aga täitmata Kaitseressursside Ameti (KRA) rakendatud sunniraha-
kohustuse katteks.
3) Kaebuses viidatud MKS § 1051 lg-t 3 ei eksisteeri. Küll aga näeb MKS § 105 lg 11 ette, et
MKS § 1 lg-s 6 nimetatud rahaline kohustus tasutakse selleks määratud pangakontole ja
kohustuse tasumisel tuleb märkida viitenumber. See tähendab, et maksekorraldusele märgitud
viitenumber on maksuhaldurile siduv vaid siis, kui tasutakse MKS § 1 lg-s 6 nimetatud
rahalisi kohustusi (s.h KRA otsustest tulenevaid rahalisi kohustusi). Kaebaja aga 18.06.2025
KRA otsustest tulenevaid rahalisi kohustusi ei tasunud, vaid soovis tasuda
mootorsõidukimaksu. Sellisel juhul tuleb maksuhalduril rakendada MKS § 105 lg-s 6
sätestatud kohustuste täitmise järjekorda. MTA poolt raha suunamine muule nõudele pole
seadusega vastuolus.
4) MTA ei ole rikkunud HMS § 6 ega ka PS § 14 nõudeid ning ole käitunud hooletult, kui
arvestas kaebajalt 18.06.2025 laekunud raha KRA varasema tasumistähtpäevaga sunniraha
katteks. Selline maksuhalduri tegevus ei tähenda, et kaebajal poleks olnud
mootorsõidukimaksu võlga. MTA 03.07.2025 korraldus oli kaebajale antud põhjendatult.
5) MTA on arvestanud kaebaja tasumata maksuvõlalt põhjendatult intressi MKS § 115 lg 1
alusel, sest kaebaja mootorsõidukimaksukohustus on endiselt tasumata. Küll aga ei ole MTA
esitanud kaebajale seni intressinõuet, vaid tegemist on arvestusliku intressiga.
6) Kui kaebaja peab kolme varasema nõude puhul silmas KRA sunnirahanõudeid
tasumistähtpäevadega 22.12.2024, 17.04.2025 ja 19.07.2025, siis nende puhul ei saa olla
tegemist jõustumata nõuetega, sest vastasel juhul ei oleks neid nõudeid maksuhaldurile
täitmiseks saabunud. Kaebaja väited, et tegemist ei ole kehtivate ja täitmisele pööratvate
rahaliste kohustustega, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised
nõuded ta on kohtus vaidlustanud, ning kas need vaidlustused on kohus menetlusse võtnud.
Ka ei ole kaebaja esitanud tõendeid, et kohus oleks rakendanud KRA sunnirahanõuete suhtes
esialgse õiguskaitse abinõusid (kehtivuse peatamine, täitmise peatamine). Seega ei ole alust
väidetel, et MTA tegevus nõuete alusel arestide rakendamiseks ja intresside arvestamiseks on
õigusvastane, kuna tegemist ei ole jõustunud täitedokumendiga.
7) Kaebaja väide, et sunnirahanõuete täitmine on seadusega keelatud kuni kohtuvaidluse
lõppemiseni, on alusetu. Kaebaja viited KarS § 75 lg-le 6 ja TMS § 2 lg-le 1 pole
asjakohased. Vastustajal on alust eeldada, et kohtu poolt KRA nõuete täitmise peatamise
korral oleksid vastavad kohtumäärused jõudnud ka maksuhaldurini.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
5. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal lasus kohustus tasuda 2025. a eest määratud mootor-
sõidukimaksu summas 227,54 eurot ning kaebaja on nimetatud suuruses makse teinud
18.06.2025 MTA kontole koos vastava selgituse ja viitenumbriga. Vaidlus puudub ka selles,
et kaebajale on varasemalt määratud sunniraha. Vaidlus on selles, kas MTA võis vaatamata
viitenumbrile ja makse selgitusele arvestada kaebaja tehtud makse varasema nõude
(sunniraha) katteks.
6. Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse
korra ning maksuvaidluste lahendamise korra määrab MKS (MKS § 1 lg 1).
3(5)
3-25-2276
Maksunõuete ja -kohustuste täitmist reguleerib MKS 9. peatükk ning selle esimeses jaos
sätestatud korda kohaldatakse MKS § 1 lg 6 p 4 alusel ka KRA otsustest tulenevate avalik-
õiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele.
MKS § 105 lg 1 ls 1 alusel on maksukohustuslane kohustatud maksusumma ja maksu
kõrvalkohustustest tulenevad summad (MKS § 31) tasuma selleks määratud kontole.
MKS § 105 lg 6 sätestab, et maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või
tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane
taotleb enne täitmise tähtpäeva sama lõike punktides 14–16 (intress, sunniraha ja muud
kohustused, mida pole loetletud eelnevates punktides) nimetatud kohustuste täitmise
välistamist tasaarvestusest.
MKS § 105 lg 9 alusel kehtestatud rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike
maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise
ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 kohaselt hallatakse isiku rahalisi toiminguid ettemaksukontol.
Igal isikul on MKS § 105 lg-s 6 nimetatud kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel
on unikaalne viitenumber.
7. MKS § 105 lg 6 regulatsiooni puhul on tegemist seadusandja teadliku valikuga1, et
summad, mis maksuhaldurile tasutakse, kantakse kohustuste katteks seaduses sätestatud
järjekorras, mitte isiku vabal valikul. Esmaseks kriteeriumiks on kohustuse tekkimise aeg, st
varasem nõue täidetakse enne hilisemat. Ettemaksukonto koos rahaliste kohustuste täitmise
järjekorraga tagab maksude tasumise süsteemi selguse, automaatsuse ja maksukohustuslaste
võrdse kohtlemise.
8. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohustuse täitmise tähtpäeva taotlenud
sunniraha maksmise kohustuse välistamist tasaarvestusest ning kaebaja ei ole sellele ka
tuginenud. Kaebaja on tasunud talle määratud mootorsõidukimaksu suuruses summa selleks
määratud kontole, kasutades vastavat isikupõhist unikaalset viitenumbrit. Sellega laekus
vastav summa tema ettemaksukonto arvestusse.
Kaebaja viidatud MKS § 1051 lg-t 3, mille kohaselt peaks kaebaja väitel lasuma MTA-l
kohustus tasutud summa arvestada konkreetse maksukohustuse katteks, ei eksisteeri. Juhul,
kui kaebaja pidas silmas MKS § 105 lg-t 61, siis sellega välistatakse eraldi pangakontole või
erilise viitenumbri järgi tasutud kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks kantud summade
kandmine muude, st MKS-ist tulenevate rahaliste kohustuste katteks2. Praegusel juhul sellise
olukorraga tegemist ei ole.
Seega tuli MTA-l kaebaja tasutud summa kanda kohustuse katteks MKS § 105 lg 6 sätestatud
korras, mitte kaebaja valikul. MTA kandis õiguspäraselt kaebajalt 18.06.2025 laekunud
227,54 eurot KRA 22.12.2024 tasumistähtajaga sunniraha kohustuse katteks, mis oli kaebajal
tasumata. Sunniraha tasumise tähtpäev oli varasem kaebaja 2025. a eest määratud
mootorsõidukimaksu tasumise tähtpäevast.
9. Kaebaja viitab pooleliolevatele kohtumenetlustele seoses sunnirahadega, kuid ainuüksi
kohtusse pöördumine ei peata sunnivahendi rakendamist. Kaebaja viited KarS § 75 lg-le 6 ja
TMS § 2 lg-le 1, mis peaks kaebaja hinnangul välistama sunniraha täitmisele pööramise enne
vastava kohusotsuse jõustumist, ei ole asjakohased. KarS § 75 lg 6 reguleerib süüdlasele
käitumiskontrolli nõuete järgimisest ja määratud kohustuste täitmisest vabastamist ning TMS
§ 2 lg 1 määratleb täitedokumendid, millest tulenevad nõuded TMS alusel täidetakse. Seega
kaebaja viidatud sätetest ei tulene kaebuses väidetud õiguslikku tagajärge.
1 vt maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (333 SE) seletuskiri Riigikogu veebilehel
2 vt maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) seletuskiri Riigikogu veebilehel
4(5)
3-25-2276
Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud
rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole
hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Halduskohus saab peatada sunnivahendi
rakendamise HKMS-is ettenähtud korras (ATSS § 8 lg 3 p 4). Kohtute infosüsteemist nähtub,
et kaebaja on küll haldusasjas nr 3-25-45 vaidlustanud 2024. a novembris määratud sunniraha,
mille katteks on MTA kaebaja tasutud summa arvestanud, kuid selles asjas ei ole esialgse
õiguskaitse korras sunnivahendi rakendamist peatatud ning 17.09.2025 on jõustunud
kohtulahend, millega on jäetud rahuldamata kaebaja kaebus KRA keelamiseks rakendada
sunniraha.
10. Eelnevast lähtuvalt oli seisuga 18.06.2025 kaebajal 2024. a novembris KRA määratud
sunniraha näol varasem täitmata rahaline kohustus, mille katteks tuli MTA-l kaebajalt
laekunud 227,54 eurot kanda. Kaebaja mootorsõidukimaksu tasumise kohustust summas
227,54 eurot ei saa seetõttu lugeda vastava ülekandega täidetuks. MTA 03.07.2025 korraldus
maksuvõla 227,54 euro tasumiseks on seega õiguspärane. Puudub alus kahelda, et MTA oleks
vaidlustatud korralduse andmisel rikkunud HMS sätestatud uurimispõhimõtet, jätnud kaebaja
õigused tagamata või olnud hooletu. Arvestades eelnevat puudub ka alus MTA kohustamiseks
maksuarvestuse parandamiseks ja kaebaja maksuvõlglaste nimekirjast eemaldamiseks,
arvestatud viivise tühistamiseks ning MTA kohustamiseks vältida samasisuliste nõuete
esitamist tulevikus.
11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,
mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109
lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik
5(5)