1-26-2416/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7 Süüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1
Legislator headnote
AI generated1-26-2416/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Süüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7 Süüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-26-2416
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2026, Rapla
Kriminaalasja number
1-26-2416 (24263050295)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Risto Jansen süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja KarS § 121 lg
2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Keili Tiirik
Süüdistatav
Kaitsja
Risto Jansen; isikukood: 38508150298; elukoht: xxx; EV
kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: töötu;
varem kuritegude eest karistamata.
vandeadvokaat Natalia Suvorova (süüdistatav ei soovinud
kaitsja osavõttu kohtuistungist)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus
otsustas:
1. Süüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7
(seitse) kuud vangistust.
2. Süüdi tunnistada Risto Jansen KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1
(üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.
3. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks 1 (üks)
aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.
4. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi
kohaldamata, kui Risto Jansen ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulisel
katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p- des 1-6 sätestatud
kontrollnõudeid.
Käitumiskontrolli ajal on Risto Jansen kohustatud:
1) elama oma alalises elukohas: xxx
Lk 1 / 5
1-26-2416
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt
lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Risto Jansen kohustatud katseajal osalema
kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.05.2026.
Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse
jõustumist.
7. KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada Risto Jansenile lähenemiskeeldu
XX suhtes, keelates:
7.1. viibida lähemal kui 30 meetrit kannatanu XX elukohale aadressil xxx; tema
töökohale aadressil xxx;
7.2. viibida kannatanule XXle lähemal kui 50 meetrit ning juhuslikul kohtumisel
kannatanuga on kahtlustatav kohustatud kannatanust viivitamatult teda
kõnetamata eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele väljaspool siseruum ning
siseruumides vähemalt 10 meetri kaugusele;
7.3. suhelda kannatanuga XX vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt
telefon, post, sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms), v.a ühise lapse
hoolduse teemadel.
Lähenemiskeeldu kohaldatakse üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.
8. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Risto Jansenilt
riigituludesse menetluskuludena kokku 1797,20 eurot: kohtuarstliku ekspertiisi tasu
summas 155 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 223, 20 eurot ja sundraha
1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12
(kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt
kuulub 15ndaks kuupäevaks tasumisele 150 eurot (v.a viimasel kuul 147,20 eurot).
Jätta kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tasu summas 2600 eurot riigi
kanda.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is
või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV
Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700015095.
Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Risto Jansenilt välja kannatanu XX esindajale
makstud mõistliku suurusega tasu 2867,34 eurot. Viidatud summa tuleb tasuda
kannatanu XX arvelduskontole nr xxx.
Lk 2 / 5
1-26-2416
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon
esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Risto Jansenile on esitatud süüdistus selles, et tema viibides 28.05.2024.a menetlusega täpselt
tuvastamata kellaajal xxx korteris 2 tekkinud sõnavahetuse pinnalt viskas oma poja XX
lauajalaga, mis tabas kannatanu parema jala reie alaosa. Oma sellise tahtliku tegevusega
põhjustas Risto Jansen kannatanu XXle füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so verevalumi ning
turse parema reie alaosas.
Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja
tervisekahjustusi tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes, pani
toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle, Risto Jansen, olles varem, so 28.05.24.a toime pannud kehalise väärkohtlemiste,
viibides 28.05.2024.a menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal xxx lükkas endise elukaaslase
XXi jõuga diivanile ning surus kannatanu tugevasti vastu diivani seljatuge samal ajal pigistas
kätega kannatanu kaela. Samuti lõi Risto Jansen XXi menetlusega täpselt tuvastamata arv kordi
rusikas käega pea-, käte- ning jalgade piirkonda. Seejärel lükkas Risto Jansen XXi rinnakust
diivanile, misjärel tiris kannatanu juustest kinni hoides kööki ning lõi seal taas menetlusega
tuvastamata arv kordi XXi kätega pea piirkonda. Oma sellise tahtliku tegevusega põhjustas Risto
Jansen kannatanu XXile füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o nahaalune verevalum parema
käe õlavarre alaosas, parema reie ülaosas ja keskosas, parema jala sääre ülaosas välisküljel,
vasaku jala reie alaosas siseküljel.
Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja
tervisekahjustuse tekitava kehalise väärkohtlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud
kehalise väärkohtlemise, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle, Risto Jansen, viibides 06.06.2024.a menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal xxx
ähvardas telefoni teel XXi vägivallaga öeldes kannatanule, et ta lööb tal hambad kurku. Selliselt
käitudes kutsus Risto Jansen XXis esile hirmu ning kartust oma tervise pärast ning XXil oli alust
karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd Risto Jansen oli eelnevalt so 28.05.24.a XXi peal vägivalda
tarvitanud.
Seega Risto Jansen oma tahtliku tegevusega, s.o. teise inimese tervisekahjustuse
tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime
KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör nõuab kohtus Risto Jansen süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ,3
järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud ja KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1
alusel suurendades raskeimat karistust, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud
vangistust.
Lk 3 / 5
1-26-2416
Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta 8 kuu vangistus tema suhtes tingimuslikult
kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse
katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1
p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 ja 8 tulenevaid kohustusi:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool
Eesti territooriumi viibimiseks;
7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Kohaldada KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel Risto Jansenile lähenemiskeeld kannatanu
XXi suhtes, keelates Risto Jansenil:
- viibida lähemal kui 30 meetrit kannatanu XXi elukohale aadressil xxx; tema töökohale
aadressil xxx;
- viibida kannatanule XXile lähemal kui 50 meetrit ning juhuslikul kohtumisel kannatanuga on
kahtlustatav kohustatud kannatanust viivitamatult teda kõnetamata eemalduma vähemalt 50
meetri kaugusele väljaspool siseruum ning siseruumides vähemalt 10 meetri kaugusele;
- suhelda kannatanuga XX vahetult ja erinevate sidepidamisvahendite kaudu (nt telefon, post,
sotsiaalmeedia, elektroonilised suhtluskanalid jms), v.a ühise lapse hoolduse teemadel.
Lähenemiskeelu tähtajaks lugeda 1 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kriminaalmenetluse kulud:
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 223,20 eurot;
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi tasu summas 2600
eurot;
KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 155 eurot;
KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise 1,5
kuupalga alamääras (946 eurot × 1,5), s.o 1419 eurot.
Kriminaalmenetluse kulud kokku on 4397,20 eurot. Kuivõrd kohtupsühhiaatria- ja
psühholoogiaekspertiisi määramine oli vajalik uurimise igakülgse ja objektiivse läbiviimise
huvides ning arvestades, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, käib menetluskulude tasumine
täies ulatuses talle üle jõu. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 180 lg-st 3, jätta kohtupsühhiaatria- ja
psühholoogiaekspertiisi tasu summas 2600 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud 1797,20
eurot jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Risto Janseni kanda.
KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Risto Jansenil
menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku
tasumiseni. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12.osas iga kuu 15.kuupäevaks esimesel
Lk 4 / 5
1-26-2416
üheteistkümnel kuul 150 eurot ja viimasel, kaheteistkümnendal kuul 147,20 eurot. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel Risto Jansenilt välja mõista kannatanu XX esindajale makstud
mõistliku suurusega tasu 2867,34 eurot. Viidatud summa tuleb tasuda kannatanu XX
arvelduskontole nr xxx.
Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav
selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba
tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe
sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe
sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.
Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise
kohta, kohaldab süüdimõistetule lähenemiskeeldu kannatanu suhtes ja mõistab riigituludesse
menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lk 5 / 5