3-25-3480/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3480

Haldusasi

N.P kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks

(lastehoiukulud)

Menetlusosalised

Kaebaja – N.P (isikukood XXX)

Vastustaja – Rae vald

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Rae Vallavalitsuse 24.11.2023 vastus

arupärimisele nr 1-6/11871-1.

2. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 862,77 eurot

(sh põhinõue 825,62 eurot ja viivis 37,15 eurot).

3. Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgnevalt:

- põhinõude 650,19 euro suuruselt osalt alates

kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni;

- põhinõude 175,43 euro suuruselt osalt alates

01.10.2026 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

26,10 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

5. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi ja isikukood

ning lapse sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.P esitas 02.09.2025 Rae vallale kahjunõude seoses lapsele lasteaiakoha tagamata jätmisega

kogusummas 969,95 eurot (dtl 6 jj). Rae vald jättis kahjunõude 24.09.2025 kirjaga nr 10-1.1/1068-2

rahuldamata (dtl 39).

2. N.P (kaebaja) esitas 16.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise välja

mõistmiseks. Kahju tekkis seoses kaebaja lapse ajavahemikul 01.09.2023 kuni 24.07.2025

munitsipaallasteaia asemel erahoius käimisega, mil kaebaja pidi võrreldes munitsipaallasteaiaga

tasuma enam toiduraha ja huvitegevuse lisatasu ning jäi ilma tulumaksutagastusest. Kokku on

kaebusega nõutav kahju 948,95 eurot, pärast kahjusumma täpsustamist 942,95 eurot (dtl 54). Samuti

soovib kaebaja viivist alates 02.09.2025.

Kaebuse põhjendused:

1. Kaebaja esitas taotluse oma yy.yy.yyyy sündinud lapsele munitsipaallasteaia koha saamiseks

16.11.2022 sooviga saada koht alates 01.09.2023 elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna

lasteaias.

2. Kuna vald lasteaiakohta ei pakkunud, käis laps alates 01.09.2023 erahoius, millega kaasnesid

lisakulud.

2.1. Kaebajal tuli enam tasuda kohatasu, muusika- ja liikumistundide tasu ja toiduraha. Samuti jäi

kaebaja ilma tulumaksutagastusest.

2.2. 2023. aastal esitas erahoid kaebajale arveid kohatasuga 108,75 eurot kuus, kuigi

munitsipaallasteaias oli samal ajal kohatasu 108 eurot. Lastehoid ei ole tagantjärele

tasaarvestust teinud ja kohatasu erinevus oleks tulnud parandada lastehoiul ja vallal omavahel.

2.3. 2025. aasta juulis ei oleks laps munitsipaallasteaia kohta kasutanud ega pidanud ka

munitsipaallasteaia kohatasu maksma. Lastehoiulepingu kohaselt tuli lepingu lõpetamisest

teada anda aga 2 kuud ette, mistõttu pidi kaebaja lastehoius juulikuu eest igal juhul kohatasu

tasuma. Laps kasutas kohta mõned päevad, et mitte jätta kogu kuutasu hoiule ilma

põhjenduseta.

2.4. 2025. aastal oleks kaebajal ja tema abikaasal olnud võimalik koolituskulusid üle kanda ehk

tulumaksutagastust jagada.

3. Laps saab munitsipaallasteaia kohta kasutada alates 18.08.2025.

3. Vastustaja leiab, et lapse munitsipaallasteaias käies ei oleks olnud kohatasude vahe 135,90 eurot.

Vastustaja on kaebajale kohatasu vahe hüvitanud poolte vahel sõlmitud rahastuslepingu nr 2023-0247

alusel. Kaebaja ei ole esitanud muusika- ja liikumistundide osas hüvitatavat summat ega tõendeid

kahju tekkimise kohta. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milles tunnid seisnesid ja miks ei olnud

võimalik tundidest loobuda. Puuduvad tõendid, et sellised tegevused oleksid olnud

munitsipaallasteaias kohatasu sees. Kaebaja ei ole esitanud tulumaksutagastuse osas korrektset

arvutuskäiku.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002.

Vastustaja ei ole kohtumenetluses vastu vaielnud, et kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri

kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Seega loeb kohus nimetatud eelduse täidetuks.

Vastustaja ei ole samuti vastu vaielnud kaebaja väitele, et lapsele sooviti munitsipaallasteaia kohta

alates 01.09.2023. Seega on kaebaja taotlenud lapsele lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda

ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel (16.11.2022, dtl 40) kehtinud Rae

Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“ § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht (dtl 2) Peetri teeninduspiirkonnas.

Käesolevas asjas ei olnud laps lasteaiakohta soovitud kuupäevaks 01.09.2023 saanud. Laps käib

kaebaja kinnitusel alates 18.08.2025 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses.

5. Asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2023-0247 (dtl 85 jj)

kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja

kohatasu (lepingu p-d 3.1.5, 3.1.6, 5.3.1 ja 5.3.2), ei tähenda seda, et lepingu sõlminud teine vanem

oleks loobunud lapsevanemate võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja

tagas lasteaiakoha. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps läks erahoidu, kuna vald lapsele

munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud,

s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt

01.09.2023 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul

pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt

eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud

erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning lapsevanem oli

sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

6. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses

pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks

kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on

see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb

hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

7. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte

kohtule esitatud selgitustest. Kahju ajavahemikuks on kaebuses nimetatud 01.09.2023-24.07.2025

(k.a).

Kohatasu erinevus, sh õppetegevuse lisatasu

7.1. Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 8-10, täpsustused dtl 54-55) kohaselt tasus ta kohatasu

erahoius 722,45 eurot rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteasutuses. Kaebaja täpsustusi (p 2,

dtl 54) arvestades koosneb enamtasutud kohatasu erahoius tasutud kohatasust, huvitegevuse

(õppetegevuse) lisatasust ja saamata jäänud tulumaksutagastusest. Kuna saamata jäänud

tulumaksutagastuse suurus sõltub lisaks munitsipaallasteaia kohatasu suurusest ka TuMS § 282 lõikes

1 sätestatud piirangust, käsitleb kohus seda otsuses edaspidi kohatasust ja õppetegevuse lisatasust

eraldi (vt otsuse p 7.7).

7.2. Kohtule nähtub kaebaja esitatud arvetelt, et kaebaja on erahoius kohatasu koos õppetegevuse

lisatasuga tasunud järgnevalt:

-

septembrist kuni detsembrini 2023 – 108,75 eurot kuus (dtl 15-18, 12, 14);

-

jaanuarist kuni detsembrini 2024 – 123 eurot kuus (dtl 19-30, 14);

-

jaanuarist kuni juulini 2025 – 132,90 eurot kuus (dtl 31-37, 14).

Samadel ajavahemikel oli Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 15% Vabariigi Valitsuse

kehtestatud palga alammäärast (Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses

lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“1 § 2). 2023.

aastal oli töötasu alammäär 725 eurot2 ja Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 108,75 eurot

(725×0,15=108,75). 2024. aastal oli töötasu alammäär 820 eurot3 ja munitsipaallasteaia kohatasu 123

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013

2 Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033

3 Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/109122023005

eurot (820×0,15=123). 2025. aastal oli töötasu alammäär 886 eurot4 ja munitsipaallasteaia kohatasu

132,90 eurot (886×0,15=132,90).

7.3. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et 2023. aasta lastehoiu arvetel oli kohatasu ja lisatasude summa

suurem kui munitsipaallasteaias (erahoius 108,75 eurot ja munitsipaallasteaias 108 eurot). Seejuures

on kaebaja viidanud Rae valla dokumendiregistris olevale Rae vallavalitsuse 24.11.2023 vastusele

arupärimisele nr 1-6/11871-1, mille kohaselt esitati Rae valla lasteaedades lapsevanematele

septembrist kuni detsembrini arved summas 108 eurot. Nimetatud tõend on teada nii kaebajale kui ka

vastustajale ning on olnud kaebuse punktis 3.6 oleva viite kaudu pooltele alates kaebuse esitamisest

kättesaadav. Kohus lisab nimetatud dokumendi kohtutoimiku terviklikkuse tagamiseks asja juurde.

Kui vastustaja oleks kaebaja lapsele taganud soovitud ajal (01.09.2023) koha munitsipaallasteaias,

oleks kaebaja tasunud septembrist detsembrini 2023 kohatasu 108 eurot kuus, s.o ühes kuus 0,75

eurot vähem, kui ta tasus erahoius. Seetõttu ei ole vajalik selgitada välja millistel põhjustel lastehoid

suuremaid arveid esitas või kas kaebajal tuleks kohatasu erinevus tagasi küsida lastehoiult. Kui

vastustaja oleks lapsele taganud õigeaegselt soovitud ajal munitsipaallasteaia koha, oleks kohatasu

suurus olnud 2023. aasta septembrist detsembrini 108 eurot kuus.

7.4. Kaebaja selgitas kaebuses, et juulis 2025 ei oleks laps kasutanud munitsipaallasteaia valverühma

ega oleks seetõttu kohatasu tasunud. Lastehoius käis laps juulis 2025 mõned päevad seetõttu, et

kahekuulise lapsehoiulepingu lõpetamise etteteatamistähtaja tõttu oleks kaebajal tulnud niikuinii

kohatasu tasuda. Seega tasus kaebaja juulis 2025 kohatasu erahoius 132,90 eurot enam.

Kohus leiab, et juuli 2025 osas tuleb lähtuda kaebaja selgitustest, et laps ei oleks valverühma

kasutanud. Kohus selgitas 12.02.2026 määruse punktis 5, et lähtub esialgses kahjuarvestuses kaebaja

selgitustest, et laps ei oleks valverühma kasutanud ning et pooltel on võimalik esitada sellele

vastuväiteid. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kohatasu osas ei ole kahju tekkinud, sest

vastustaja on kohatasu vahe hüvitanud (vastus kaebusele p 2.2, dtl 82), kuid ei ole kaebaja väidetele,

et juulis 2025 ei oleks laps munitsipaallasteaia valverühma kasutanud, vastuväiteid esitanud. Rae

Vallavalitsuse 28.01.2025 korralduse nr 2015 kohaselt olid juulis 2025 avatud valverühmad Võsukese

lasteaias ja Peetri Lasteaed-Põhikoolis, valverühma kasutamiseks tuli vanemal esitada avaldus

hiljemalt 21.02.2025 ja valverühma eest tuli tasuda neil vanematel, kes olid avalduse esitanud.

Lähtudes kaebaja selgitustest, ei oleks kaebaja pidanud juulis 2025 munitsipaallasteaia kohatasu

tasuma ja ta on erahoius tasunud kohatasu 132,90 eurot rohkem.

7.5. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja erahoius tasutud kohatasu koos õppetegevuse lisatasuga

vahemikul jaanuar 2024 kuni juuni 2025 võrdne kohatasuga, mida oleks tulnud samal ajavahemikul

tasuda munitsipaallasteaias ja kaebajale ei ole selles osas kahju tekkinud. Vahemikul september 2023

kuni detsember 2023 (k.a) on kaebaja tasunud erahoius kohatasu 3 eurot (0,75×4=3) rohkem, kui

oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias. Kuna laps ei oleks juulis 2025 munitsipaallasteaia

valverühma kasutanud, kuid käis siiski juulis 2025 erahoius, tasus kaebaja kohatasu 132,90 eurot

rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias käies. Seega on kaebaja tasunud kokku rohkem

kohatasu 135,90 eurot (132,90+3=135,90).

Toiduraha lisakulud

4 Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026

5 https://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?o=677&o2=677&u=-

1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=Rae%20valla%20koolieelsete%20munitsipaallasteasutuste

%20suvise%20t%C3%B6%C3%B6korralduse

%20kehtestamine&itm=1508785&clr=history&pageSize=20&page=1

7.6 Kaebaja kahjuarvestuse (dtl 8-10) ja selle täpsustuse (vt kohtu 20.11.2025 määruse p 2.3 ja

kaebaja täpsustused dtl 54-55) kohaselt tasus ta lastehoius toiduraha 220,50 eurot rohkem, kui oleks

tulnud tasuda munitsipaallasteaias.

Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab

järgnevat:

-

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus kohtule teadaolevat päevatasu, mis

kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses (2,50

eurot). Pooled ei ole kohtu esialgsele kahjuarvestusele (12.02.2026 määrus) selles osas vastu

vaielnud.

-

Juulis 2025 on lasteaia toidupäeva tasuks märgitud 0 eurot. Kuna kaebaja laps ei oleks sel kuul

munitsipaallasteaia valverühma kohta kasutanud, ei oleks kaebajal tulnud tasuda ka toidu eest.

Kuu

Toiduraha päevatasu

munitsipaallasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade

arv

Tasutud

toiduraha

Tõend (dtl)

Toiduraha

vahe

September 2023

2,50 €

4,00 €

0,00 €

16, 17, 14

0,00 €

Oktoober 2023

2,50 €

4,00 €

52,00 €

17, 14

19,50 €

November 2023

2,50 €

4,00 €

40,00 €

18, 14

15,00 €

Detsember 2023

2,50 €

4,00 €

32,00 €

19, 14

12,00 €

Jaanuar 2024

2,50 €

4,00 €

28,00 €

20, 14

10,50 €

Veebruar 2024

2,50 €

4,00 €

48,00 €

21, 14

18,00 €

Märts 2024

2,50 €

4,00 €

20,00 €

22, 14

7,50 €

Aprill 2024

2,50 €

4,00 €

44,00 €

23, 14

16,50 €

Mai 2024

2,50 €

4,00 €

56,00 €

24, 14

21,00 €

Juuni 2024

2,50 €

4,00 €

48,00 €

25, 14

18,00 €

Juuli 2024

2,50 €

4,00 €

44,00 €

26, 14

16,50 €

August 2024

2,50 €

4,00 €

24,00 €

27, 14

9,00 €

September 2024

2,50 €

4,00 €

36,00 €

28, 14

13,50 €

Oktoober 2024

2,50 €

4,00 €

56,00 €

29, 14

21,00 €

November 2024

2,50 €

4,00 €

40,00 €

30, 14

15,00 €

Detsember 2024

2,50 €

4,00 €

20,00 €

31, 14

7,50 €

Jaanuar 2025

2,50 €

2,50 €

30,00 €

32, 14

0,00 €

Veebruar 2025

2,50 €

2,50 €

17,50 €

33, 14

0,00 €

Märts 2025

2,50 €

2,50 €

22,50 €

34, 14

0,00 €

Aprill 2025

2,50 €

2,50 €

40,00 €

35, 14

0,00 €

Mai 2025

2,50 €

2,50 €

32,50 €

36, 14

0,00 €

Juuni 20225

2,50 €

2,50 €

30,00 €

37, 14

0,00 €

Juuli 2025

0,00 €

2,50 €

32,50 €

32,50 €

229,00

793,00 €

253,00 €

Kaebaja on täpsustatud kahjuarvestuses nõudnud enamtasutud toiduraha hüvitamist summas 220,50

eurot, mistõttu lähtub kohus kaebaja nõutud summast (HKMS § 2 lg 3), ilma juuli 2025 toiduraha

vaheta.

Tulumaksutagastus

7.7. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal olnud võimalik kahjuvahemikul

igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS kuni

31.08.2025 kehtinud redaktsioonis (TuMS v.r) § 26). Erahoiu puhul ei olnud TuMS v.r § 26 lg 2

kohaselt tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.

Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja

kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla

munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida

kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja

millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

Kohus esitab saamata jäänud tulumaksutagastuse alljärgnevas tabelis selgitades järgnevat:

-

2023. aastal oleksid koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 432 eurot (4×108=432). 2024. aastal

oleksid koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 1476 eurot (12×123=1476). 2025. aastal oleksid

koolituskulud munitsipaallasteaias olnud 797,40 eurot (6×132,90=797,40; ajavahemik jaanuar

kuni juuni (k.a)).

-

Kohus arvestas kahjuarvestuses TuMS §-des 25-27 ja 282 lõikes 1 sätestatuga ning Maksu- ja

Tolliameti vastusega kaebaja võimaliku saamata jäänud tulumaksutagastuse kohta (dtl 131-132).

-

Kuna 2025. aasta koolituskulude summa ei ületa sama aasta kaebaja kasutamata mahaarvamiste

summat, ei ole vaja seisukohta võtta selles, kas kaebajal oleks olnud võimalik 2025. aasta

koolituskulusid TuMS § 282 lõike 11 alusel abikaasale üle kanda.

Aasta

Kasutamata mahaarvamiste

summa

Koolituskulud

Tagastus (arvestades

kasutamata mahaarvamiste

summat)

2023

421,94 (dtl 131)

432,00 €

84,39 €

2024

1047 (dtl 131)

1 476,00 €

209,40 €

2025

942 (dtl 131)

797,40 €

(maksumäär 22%) 175,43 €

KOKKU

469,22 €

Kahjuarvestuse kokkuvõte

7.8.

Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem kohatasu – 135,90 eurot;

-

tasunud rohkem toiduraha – 220,50 eurot;

-

jäänud ilma tulumaksutagastusest – 469,22 eurot (sh 2023. aastal 84,39 eurot, 2024. aastal 209,40

eurot ja 2025. aastal 175,43 eurot).

Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.09.2023–24.07.2025 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega kokku 825,62 eurot (135,90+220,50+469,22).

8. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr

3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

Kaebaja taotleb viivist alates 02.09.2025. Viivisenõude algusajaks oli kahjunõue enamtasutud

kohatasu, toiduraha ja 2023. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse osas muutunud sissenõutavaks,

mistõttu tuleb viivise arvestuses lähtuda VÕS § 113 lõikest 2. 2024. aasta saamata jäänud

tulumaksutagastus muutus sissenõutavaks 01.10.2025 ja 2025. aasta saamata jäänud

tulumaksutagastus muutub sissenõutavaks alates 01.10.2026 (TuMS § 46 lõiked 3 ja 6), mistõttu

tuleb vastavas osas viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus esitab viivisenõude alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus

viivisekalkulaaror.ee6 abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 02.09.2025 kuni 18.05.2026 oli

2,15%7 ja viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Kohatasu

135,90 € 02.09.2025-18.05.2026

9,79 €

Toiduraha

220,50 € 02.09.2025-18.05.2026

15,88 €

Tulumaksutagastus 2023

84,39 € 02.09.2025-18.05.2026

6,08 €

Tulumaksutagastus 2024

209,40 € 01.10.2025-18.05.2026

5,40 €

Tulumaksutagastus 2025

175,43 € alates 01.10.2026

0,00 €

KOKKU

37,15 €

Kaebaja taotles viivist alates 02.09.2025. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

9. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka

varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele

tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja

laste-asutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud

kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla

ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt

vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja

ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha

andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

10. Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 825,62 eurot ja viivise 37,15 eurot. Rahasumma

väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

(HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS

§-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade

sissenõutavaks muutumise aegasid.

11. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 30 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt 87% ulatuses

(825,62÷948,95=0,870035≈0,87). Seetõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel tasutud riigilõiv

87% ulatuses summas 26,10 eurot (30×0,87=26,1) kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusosaliste

muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning

lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks

kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks

6 https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

7 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 ja

https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2545021

varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku

jõustumist ja avaldamist taotleda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin